Õigus

Tere!
Lahutasime abikaasaga. Meil on üks pooleteist aastane laps ja varsti peaks ilmavalgust nägema ka teine. Saime naisega kokkuleppele, et hakkan maksma 160 eurot kuus, nagu on miinimum, vähemalt praegu. Kuid mul on probleem sellega, kuna ma käin veel kutsekoolis. Selle kõrvalt on pea võimatu tööl käia, kuna muidu kannataks kool. Mida ma tegema peaksin? Veel on probleem lapsega koosolemine. Nimelt ei või ma oma last kuskile kaasa võtta, samas ei tohi teda ka väga vaatamas käia. Põhjus väga lihtne, nimelt on mu elus uus naine ja endine naine on rangelt selle vastu, et mu laps temaga kohtuks, samuti peetakse mind nüüd ebausaldusväärseks kuigi mul pole lapse hoidmisega kunagi probleeme olnud. Ma armastan oma last väga ja ei laseks temaga midagi halba juhtuda. Mina ei tohi oma last kuskile kaasa võtta kuid mu lapse ema viib teda igale poole ilma minu nõusolekuta, samuti kohtub ta inimestega kellega ma sooviks, et ta ei kohtuks. Kas selles suhtes saaks ma midagi ette võtta?

Tere! Umbes kuu aega tagasi sai meie 9-aastane kooselu mu elukaaslasega otsa ja ta kolis meie 2,5 aastase pojaga oma vanemate juurde. Leppisime kokku, et meie lapsega koosviibimise aeg jääb võrdseks ja elatisraha kumbki kummalegi maksma ei pea. Suuremad kulutused tšekkide alusel kanname pooleks. Nüüd on tekkinud olukord, kus lapse ema otsib põhjuseid, miks sellest kokkuleppest kõrvale hoida ja minul lapsega suhtlemist piirata. Ta küll nõustub, et leppisime kokku aga toob põhjenduseks lapse heaoluga mitte arvestamist minu poolt, kui olen avaldanud soovi pojaga kohtumiseks. Küll on põhjuseks see, et see on lapse väntsutamine ja sealt edasi igasugu muud jaburad põhjendused. Tean ka seda (ta ise ütles mulle), et tema vanemad on minu suhtes väga vihaselt meelestatud ja kardan, et seal toimub lapse mõjutamine. Kui laps on minuga, on meie (lapsega) läbisaamine superhea. Lapse elukoht sünnist saadik oli selles kohas, kus ma ise hetkel elan. Ta ise ka nimetab seda veel siiani koduks ja seda kohta, kus ema nüüd elab vanaema juures. Lasteaed on minu kodust 200m kaugusel. Nende jaoks teises linna otsas. Kuigi meil ei ole otseselt dokumenti, mis omaks mõlema allkirju kokkuleppeks lapsega seonduva suhtes, suudaks ma meievaheliste suhtlustega (internetis, sõnumid) tõestada meie kokkulepet. Mis on mu võimalused või lootused kui asjale ametlik käik anda? Kas eksisteerib võimalus, et lapse elukohaks määratakse isa kodu?

Tere,
seoses töö vähesusega minu töökohas rakendati kokkuleppel töötajatega TLS § 37 p 1. Paar päeva nädalas tööl. Ülejäänud päevad kodus, tasustatuna miinimumi järgi.
Kui nüüd see 3-kuuline periood on möödas ja tööd endiselt vähe (tegemist tootmisega, täidame tellimustöid), siis kuidas peaksid töötajad tasustatud saama? Ilma rahata kodus istuda ei soovi ilmselt keegi.
Kuidas käib peale selle perioodi lõppemist puhkusetasu arvestamine? Näiteks: töötasu vähendamise periood lõpeb novembriga ära, detsembris soovin võtta puhkust. Kas puhkusetasu arvestamisel võetakse arvesse ka antud (viimased 3) kuud? Või võetakse aluseks see 6-kuu keskmine, mis eelnes sellele perioodile?
Tänan vastamast!

Pooltevaheline leping on sõlmitud personalivahendusega tegeleva firmaga 40-töötunnist töönädalat aluseks võetuna. Töö on lähetuses graafiku alusel 3 nädalat tööl ja 1 nädal Eestis (ei ole lepingus sätestatud) välismaises firmas.
Küsimus(ed). Kui töökoormuse vähesuse tõttu ei ole tagatud iganädalane 40-tunnine rakendus, kas on "tühjade" päevade eest õigus saada rahalist tasaarvestust? Ja kui, siis milline on sellisel juhul kuu lõikes normtunnid (120 või 160)? Ja kas on sellisel juhul ka tagasiulatuvus?

Kevadel soovisin osaleda libedasõidu koolituses. Jäi suuline kokkulepe (allkirju ma kuhugi ei lisanud), et osalen kindlal kuupäeval koolitusel. Raha mult selle eest ei võetud.
Paraku suutsin vahepeal koolitusaja ära unustada ja see tuletati mulle alles meelde paar päeva pärast koolitust, kui hakati nõudma raha, mis on siis 30€. Ma keeldusin sellest. Selle peale öeldi, et nemad kannatasid selle alusel kahju ja kui mina ära ei maksa, antakse nõue üle inkassole.
Eile, so 16.10.2013, laekus minu meili postkasti võlanõue Julianus Inkassolt, kes siis esindab Koolituskeskust. Nõude suurus 72€.
Küsimus selline: Kas ma olen kohustatud seda üleüldse maksma või mitte? Otseselt pole ma teenust saanud, allkirju ma kuhugi andnud ei ole jne.
Küsisin ka dokumentaalseid tõestuseid, mis tõendaksid, et nemad kannatasid otsest kahju, kuid seda mulle ei antud.
Lugupidamisega

Tere. Soomes joobes juhtimise eest on sõidukeeld ja juhiload seal maal hoiul. Kas võin Eestis autoga liigelda ja kuidas olla selles kindel? Kui küsin ARKist siis teevadki ehk märke juurde? Milliselt maalt saab load lõpuks tagasi, kui olen alalise sissekirjutusega Soome, kuid on veel Eestis väljaantud load? Liikvel on igasuguseid teooriaid. Tänan.

Minu tööandja on 2009. aastal sõlminud ROTAL-iga kollektiivlepingu, mis kehtis kuni 31.12.2009. Lepingu kehtivuse lõppemise järel on pooled kohustatud täitma lepingu tingimusi kuni uue lepingu sõlmimiseni. Uut lepingut ei ole seni sõlmitud. Oktoobri alguses saime teate, et tööandja on teinud ROTAL-ile ettepaneku lõpetada kehtiv kollektiivleping alates 2014. aasta aprillist.
Hetkel kehtivas lepingus on punkt, mille kohaselt annab tööandja teenistujale talveperioodil kuni viis vaba päeva palga säilitamisega tervise ja töövõime taastamiseks. Nüüd teatab tööandja, et kuigi kollektiivleping kehtib järgmise aasta aprillini, ei saa enam talveperioodil viit vaba päeva kasutada. Kas tööandjal on õigus keelduda talvepuhkuse andmiseset kui kollektiivleping on hetkel kehtiv ja soovin talvepuhkust kasutada?

Tere!
Vastavalt töölepinguseadusele tuleb ületunnitööd tasustada (või ka anda selle eest vaba aega) 1,5-kordselt; tööd riigipühadel 2-kordselt ja öötööd 1,25-kordselt.
Milliste koefitsientide järgi peaks tasustatama aga siis, kui
a) ületunnitöö toimub öösel
b) ületunnitöö toimub riigipühal
c) ületunnitöö toimub ühtlasi nii öösel kui riigipühal?

Olen olukorras, kus abikaasal on eelmisest elust laps ja ta maksab mitteametlikult lapsele elatisraha (160 eur). Kuid täna on kujunenud olukord, kus meie ühise lapse kulud katan ainukesena mina ja mul ei ole tõesti võimalik oma lapsele ühes kuus 160 eurot kulutada. Rääkimata sellest, et ka meie saaksime mõlemad oma lapsele kokku kulutada 320 eur. Sügisel abikaasa sissetulek oluliselt vähenes. Olen aru saanud, et elatisraha vähendatakse juhul, kui üks laps jääb majanduslikult vähem kindlustatuks. Mis on need kriteeriumid/näitajad mis näitavad, et üks laps on majanduslikult vähem kindlustatud? Kuidas seda välja selgitada?

Kas isa peab maksma 18-aastasele Täiskasvanute Gümnaasiumi 8. klassis õppivale lapsele elatisraha? Siiani maksab isa elatisraha vabatahtlikult. Laps ei tööta.

Aitäh!