Õigus
Küsimus: Kas tööandja peab vahetustega töö korral andma mulle kuus ühe päeva kõrgkooli loengutes käimiseks?27.09.2013
Tere! Olen 50% töövõimetusinvaliid. Lõpetasin kevadel õhtukooli ja läksin kauplusesse tööle (töö on graafiku alusel, kus vabad päevad on pühapäev ja esmaspäev). Samas andsin sisse dokumendid kõrgkooli eksternina õppimiseks, et saada endale parem haridus ja amet, mis mulle rohkem sobiks. Kõrgkoolist sain vastuse, et olen võetud vastu eksternina ja see eeldab, et 1 kord kuus pean kindlasti päeval koolis kohal olema, mis ei lange kokku minu graafikujärgsete vabade päevadega. Kui tööandjale sellest teatasin, siis tööandja oli kategooriliselt vastu minu graafiku muutmisega ja andis teada, et pean sellisel juhul tõsiselt otsustama, kas töö või kool. Mulle see töökoht meeldib, saan õhtuti õppida ja ära tulla ei tahaks, samas koolis käimine on mulle eluliselt väga oluline. Palun öelge, kas on riigi poolt välja antud seadust, mis mind kaitseks, mis kohustaks tööandjat minu töögraafikut muutma minule sobivaks, seoses koolis käimisega.
Tänud ette!
Tänud ette!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui tööandja ei soovi Teie graafikut muuta, siis peab tal olema selleks tõsine põhjus, sest vastasel korral rikuks ta TLS § 28 lg 1 nõutavat lojaalsuskohustust töötaja suhtes.
Lisaks kaitseb Teid Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) § 8: https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011008?leiaKehtiv .
Õppeasutuse teatise alusel on Teil õigus 30 õppepuhkuse päevale aastas, millest 20 päeva tuleb tasustada Teie keskmise töötasuga.
Soovides Teile edukaid õpinguid ja rakendust valitud erialal tulevikus.
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas emaettevõte peab pakkuma oma koondatavale tööd tütarettevõttes, kui seal vajatakse sarnast töötajat?27.09.2013
Juhul kui emaettevõte soovib koondada oma ettevõttes töötava põhikohaga spetsialisti, aga samal ajal soovib emaettevõte võtta oma tütarettevõttesse osalise tööajaga spetsialisti, kellel on osaliselt samad töökohustused, mis on emaettevõttest koondataval põhikohaga töötajal. Kas emaettevõttel on kohustus koondatavale töötajale pakkuda tööd tütarettevõttes osalise tööajaga või ei ole seda kohustust kuna tegemist on ikkagi erinevate firmadega?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teadmata täpselt, kuidas on korraldatud emaettevõtte ja tütarettevõtte juhtimine ning milline on emaettevõtte võimalus sekkuda tütarettevõtte juhtimisse, ei saa kahjuks absoluutselt kindlat vastust anda.
Võib siiski eeldada, et tegemist on sama tööandjaga ja seetõttu oleks tööandjal kohustus pakkuda koondatavale tööd tütarettevõttes, mida viimane on suuteline tegema.
Õiglaseid otsuseid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Millised seaduseparagrahvid reguleerivad töölt vabade päevade saamist?27.09.2013
Kui palju on mul oma isiklikeks käikudeks võimalik küsida vabu päevi, mis on planeeritud mitu kuud ette. Näiteks arsti juures käimine, lastevanemate koosolek, jõulupeod koolis jne jne. Tööandja lubab küsida vaid 1 päeva kuus oma isiklikeks asjadeks. Töö on graafiku alusel ja 12 h. Aga mul on 9 a laps ja käike on rohkem tahest tahtmata. Olen üksikvanem ja kõik olulised sündmused pean ise korraldama.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 38 kohaselt peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel. Oluline on siinjuures Sotsiaalministeeriumi selgitus, et töötaja ei ole õigustatud vaba aega nõudma siis, kui töö tegemise takistuseks olevat üritust saaks korraldada tööst vabal ajal.
Kuna Te oma küsimuses räägite mitu kuud ette planeeritud sündmustest ja graafiku alusel töötamisest, siis minu hinnangul on eelmainitud isiklikeks käikudeks vaba aja korraldamine ainult graafiku koostamise küsimus.
TLS § 15 lg 1 kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt ja TLS § 28 lg 1 kohaselt teeb tööandja sama töötaja suhtes.
Sellele toetudes tuleks Teil õigeaegselt esitada tööandjale oma põhjendatud soovid töögraafiku osas ja tööandjal peab olema mõjuv põhjus Teie soovidega mittearvestamiseks.
Mainite veel, et tööandja lubab vaid ühe päeva kuus oma isiklike asjade ajamiseks. Selliseid tööandjaid ei ole sugugi palju, kes lisaks seadusega ettenähtud põhipuhkusele võimaldavad töötajatele täiendavalt 12 vaba päeva aastas!
Soovides Teile oskust ning edu töö ja isiklike asjade korraldamisel.
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui osanik müüb oma osa teisele osanikule, kas siis kolmandal osanikul on ka selle ostmiseks mingi võimalus?24.09.2013
Tere, osaühingus on 3 võrdset osanikku (A,B,C) st kõigil on 33,3%. Osanik A soovib oma osa võõrandada osanikule B, kas C-l on võimalik teostada ostueesõigust või on tal mingid muud õigused A osale?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Mida teha, kui olen hakanud kahtlema, kas poeg oli ikka süüdi, kui sõitis kõnniteel rattaga otsa autole?24.09.2013
Tere
Minu 16-aastane poeg sõitis kõnniteel otsa hoovist (parklast) väljuvale autole. Kuna kehavigastusi ei olnud, siis ei teavitatud juhtunust politseid. Auto sai esmapilgul kergelt vigastada. Esimese emotsiooni ajel nõustusin korvama tekitatud kahju vastavalt remondiettevõtte poolt esitatud kalkulatsioonile. Päev hiljem olen poja süüs hakanud kahtlema. Kes on antud avariis tegelikult süüdi ja kuidas tuleks edasi käituda?
Minu 16-aastane poeg sõitis kõnniteel otsa hoovist (parklast) väljuvale autole. Kuna kehavigastusi ei olnud, siis ei teavitatud juhtunust politseid. Auto sai esmapilgul kergelt vigastada. Esimese emotsiooni ajel nõustusin korvama tekitatud kahju vastavalt remondiettevõtte poolt esitatud kalkulatsioonile. Päev hiljem olen poja süüs hakanud kahtlema. Kes on antud avariis tegelikult süüdi ja kuidas tuleks edasi käituda?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas oleks õige paigaldada oma talu teeotsa märk "Eramaa", kui kaugele maanteest/tee telgjoonest?24.09.2013
Tere,
küsimus selline, et on plaan panna oma talu teeotsa märk "Eramaa", kui kaugele maanteest/tee telgjoonest tuleb selline märk paigaldada?
küsimus selline, et on plaan panna oma talu teeotsa märk "Eramaa", kui kaugele maanteest/tee telgjoonest tuleb selline märk paigaldada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas müüja saab lisaks töötada veel 0,5 kohaga koristajana aga lisaks 0,5 kohta müüjana ei tohi?24.09.2013
Töötan täiskohaga koristajana, üks koristaja vormistati tööle 0,5 kohaga, samas soovisin vabanenud kohal lisatööd teha, oleksin tööl siis 1,5 kohaga samas asutuses, öeldi, et samas asutuses samal ametikohal ei ole see lubatud, küll aga võin töötada täiskohaga koristajana teises asutuses. Kui aga täiskohaga töötav müüja teeb selle 0,5 koristaja tööd lisaks, on lubatud ja koristaja võib töötada lisaks ka müüjana 0,5 kohta, on ka lubatud. Ehk selgitate kuidas nii, kuidas on selline asi seadusega reguleeritud.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseadus ei keela erineva koormusega lisatöö tegemist, kui see jääb täistööaja piiridesse, mis on 40 tundi nädalas seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 43 lg 1).
Sellega on tööandjale seatud selged piirid, kus põhjendus ei seisne erinevates ametites.
Õiget töökoormust ning töö- ja puhkeaja kasutust!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas osaühingule kuuluvat vara teise juhatuse liikme (osaniku) valdusest kätte saada?23.09.2013
Osaühingut juhib 2 juhatuse liiget (ka osanikud). OÜ on lõpetanud praktiliselt majandustegevuse. Soov on osaühingu tegevus lõpetada. Kuidas toimida, kui ühe juhatuse liikme käes on kogu ühingu vara (n traktor, millega harib oma põldu, ruumid, milles hoiab oma asju jmt). Osanike korduvatele pöördumistele ei tagasta võtmeid, vara, ei esita kuludokumente rahaliste kulutuste kohta jne. Esialgu ei tahaks pöörduda kohtu poole.
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtuotsusega. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanikest. Kuna kaasusest tulenevalt ilmselt teine osanik takistab selle läbiviimist, siis ilmselt vabatahtlik osanike otsuse alusel äriühingu lõpetamine kõne alla ei tule.
Sundlõpetamisel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega. Üldjuhul on selle põhjuseks ettevõtte või selle tegevuse mittevastavus seadustele. Kui puudusi on võimalik kõrvaldada, annab kohus selleks aega, selleks et ettevõtte tegevust saaks ikkagi jätkata. Levinuimad põhjused on lõpetamisotsuse tegemata jätmine (nt olukorras, kus OÜ’l on netovara vähem, kui pool osakapitalist või vähem kui 2500.- € või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, kuid osanikud ei ole otsustanud osakapitali vähendamise või suurendamise, pankrotiavalduse esitamise, OÜ lõpetamise, jagunemise vms, või otsustanud tarvitusele võtma muid meetmeid); juhatuse ametiaja lõppemisel ilma uute juhatuse ametisse määramiseta; ettevõtte tegevuse mittevastavus seadustele. Kahjuks sel juhul tuleb osanikul esitada avaldus kohtule, mida Te küsimusest nähtuvalt teha ei soovi.
Seaduse kohaselt võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata. Sellise hagi esitamine on võimalik, kui juhatuse liikmetel ei ole ühist esindusõigust. Kahjuks ka eelnimetatu toimub läbi kohtumenetluse.
Kui soovite asja kohtuväliselt lahendada, siis ainuke võimalus on teise osanikuga kokkuleppele jõuda. Juhul, kui osanike osad on võrdsed ning mõlemad on juhatuse liikmed, ei saa sisuliselt ühtegi otsust kumbki neist ainuisikuliselt teha, millest tulenevalt ongi vaja kas jõuda kokkuleppele või lahendada olukord läbi kohtumenetluse.
Lisaks võib juhatuse liikme tegevus olla käsitletav OÜ vara omastamisega, kui juhatuse liige on võtnud asjad enda valdusesse, kasutab neid kui omanik ja keeldub asjade tagastamisest. Omastamisega on tegemist ka juhul, kui selliselt käituv isik on OÜ osanik - OÜ vara on ka selle osaniku jaoks alati võõras ehk OÜ vara omastamises saab süüdi mõista ka OÜ osaniku.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressilinfo@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas osaühingu osakapitali eurodeks muutmine on kohustuslik või toimub see ka automaatselt?23.09.2013
OÜ osakapital on veel eurodeks muutmata, puudub osanike otsus, kuna koosolekule tuleb 6-st kohale ainult 2-3. Kas eurodeks muutmine on kohustuslik või kui seda tehtud ei ole, toimub muutmine automaatselt? OÜ-l 2012.a majandusaastaarauanne esitamata, kas seda saab esitada enne, kui osakapitali muudatus registris tegemata?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Kuivõrd osakapitali konventeerimisele lõpptähtaega sätestatud ei ole, siis ei ole muudatuse tegemata jätmine registris takistuseks ettevõtte majandusaasta aruande esitamisel.
Viitate oma küsimuses, et osakapital on eurodeks muutmata, kuna koosolekust võtab osa vaid 2-3 osanikku 6-st. Vastavalt Äriseadustiku § 171 lõikele 6 on sama päevakorraga kokku kutsutud korduskoosolek otsustusvõimeline sõltumata koosolekul esindatud häältest.
Majandusaasta aruande esitamisel ei ole kõnealune teema määrav ning ei oma selles kontekstis tähtsust, st. majandusaasta aruande saab esitada ilma osakapitali kroonidest eurodesse ümberarvutamata.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas on nii, et üldküte, torustiku ja elektrisüsteemi remont on kaasomandi säilitamise kulud?22.09.2013
Korteriühistu võttis vastu uue põhikirja, üldkoosolekust võttis osa 2/3 korteriomanikest. Põhikirja vastu hääletas neist 2 ja erapooletuks jäi 1. Kvoorum oli piisav, et võtta vastu põhikiri, kuid korteriomanike kokkulepe korteriomandi seaduse mõttes puudus. Põhikiri sisaldas majandamiskulude jaotust erinevalt kui KÜS § 15', mida saab häälteenamusega otsustada põhikirjas teisiti. Samuti sisaldus põhikirjas, et siugtoru küte ja koridoride küte jaotatakse korterite vahel võrdselt. Samuti, et veetorustiku ning elektrisüsteemi remondikulu jaotatakse vastavalt tarbimisele.
Kas ma saan õigesti aru, et need (siug, üldküte, torustiku ja elektrisüsteemi remont) on korteriomandiseaduses sätestatud kaasomandi eseme säilitamiseks vajalik kulu, mitte reaalosa kulu, ning nende kulude jaotamine korteriomanike vahel teisiti kui vastavalt kaasomandi suurusele eeldab korteriomanike kokkulepet (st kõik peavad olema nõus) ning seda ei saa ka korteriühistus otsustada häälteenamusega põhikirjas?
Riigikohus on öelnud, et otsust, mida saab teha ainult kokkuleppega, ei peagi vaidlustama, sest häälteenamusega otsus ei ole kokkulepe KOS mõttes. Kuid põhikirjas sisalduvad mh sätted, mida sai otsustada ainult kokkuleppega.
Mida teha, kui arveid esitatakse põhikirja järgi?
Kas kohtule esitada hagi otsuse puudumise kindlaks tegemiseks nendes põhikirja punktides ja tunnustada korteriomaniku õigust mitte maksta rohkem kui oma osa suurus ehk m2? Või toimuks see hagita menetluses?
Kas ma saan õigesti aru, et need (siug, üldküte, torustiku ja elektrisüsteemi remont) on korteriomandiseaduses sätestatud kaasomandi eseme säilitamiseks vajalik kulu, mitte reaalosa kulu, ning nende kulude jaotamine korteriomanike vahel teisiti kui vastavalt kaasomandi suurusele eeldab korteriomanike kokkulepet (st kõik peavad olema nõus) ning seda ei saa ka korteriühistus otsustada häälteenamusega põhikirjas?
Riigikohus on öelnud, et otsust, mida saab teha ainult kokkuleppega, ei peagi vaidlustama, sest häälteenamusega otsus ei ole kokkulepe KOS mõttes. Kuid põhikirjas sisalduvad mh sätted, mida sai otsustada ainult kokkuleppega.
Mida teha, kui arveid esitatakse põhikirja järgi?
Kas kohtule esitada hagi otsuse puudumise kindlaks tegemiseks nendes põhikirja punktides ja tunnustada korteriomaniku õigust mitte maksta rohkem kui oma osa suurus ehk m2? Või toimuks see hagita menetluses?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui te korteriühistu üldkoosoleku otsusega põhikirja muutmise kohta ei nõustu, siis soovitan esitada kohe hagi kohtusse, taotledes korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamist või alternatiivselt otsuse tühistamist.
Mis puutub Riigikohtu lahenditesse, siis on need antud küsimuses olnud küllaltki varieeruvad. Teie seisukoha kasuks räägib Riigikohtu lahend nr 3-2-1-116-11, mille punktis 22 loetles Riigikohus alljärgnevad alused, mille puhul on korteriühistu otsus korteriomaniku suhtes kohustuslik:
1. otsustatud küsimuse lahendamine on korteriühistu pädevuses, st otsustatud on elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toimingu tegemine või majandamiskulude kandmine;
2. küsimuse võis lahendada häälteenamusega;
3. otsus on vastu võetud ettenähtud häälteenamusega;
4. otsus ei ole tühine, eelkõige kui otsuse vastuvõtnud liikmete üldkoosolekul ei ole rikutud kokkukutsumise korda ja otsus ei ole vastuolus heade kommetega;
5. otsust ei ole KÜS § 13 lg 3 alusel kehtetuks tunnistatud.
Seega juhul, kui korteriühistu põhikirja muutmise tulemusena suurenes Teie maksekoormus ning otsuse poolt hääletanud korteriomanike maksekoormuse vähenes, siis on selline olukord vastuolus heade kommetega, mis omakorda on otsuse tühisuse aluseks.
Samas on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-28-11 punktis 10 märkinud, et juhul kui tegu on mõõdukate summadega, siis ei tulene korteriühistu otsusest vastuolu heade kommetega. Riigikohus kahjuks ei täpsusta, millest alates või kelle sissetulekust heade kommetega vastuolus olev "mõõt" lähtub.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ