Õigus

Küsimusest ei selgu kõik faktilised asjaolud ning kohtumenetluse üksikasjad, mida oleks õige lahenduse leidmiseks vaja eelnevalt analüüsida, sh. kuivõrd isikut kohtumenetlusse kaasati ja mil viisil hagimaterjalid ja muud kohtudokumendid kätte toimetati.
Üheks teistmise aluseks on küll asjaolu, kui menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. Teistmisavalduse võib esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest alates. Teistmisavaldust põhjusel, et pool ei olnud menetluses osalenud, ei või esitada, kui kohtulahendi jõustumisest on möödas kümme aastat.

Juhul, kui üürnik ei täida vabatahtlikult ja kohtuväliselt enda rahalisi kohustusi üürileandja ees, siis on üürileandjal ainuke võimalus täitedokumendi saamiseks esitada hagi või maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtusse. Pärast kohtulahendi jõustumist, mis on täitedokumendiks, saab sundtäitmise algatamise avaldusega pöörduda kohtutäituri poole.
Igaks juhuks juhin Teie tähelepanu ka üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse vorminõuetele (VÕS § 325), et vältida üürilepingu ülesütlemisavalduse tühisust.
Üürileandja võib eluruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) üüritud asi;
2) lepingu lõppemise päev;
3) ülesütlemise alus;
4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.

Omavahelistel suhetel pole tähtsust, maksuvaba on sellise eluruumi võõrandamine, mida inimene kasutas vahetult enne võõrandamist oma eluasemena. Kuna inimesed jäävad mõlemal juhul oma eluasemest ilma, siis on korteriomandite müük mõlemal juhul maksuvaba.

Maksudega ei ole Teil mingit muret – need klaarib tööandja, pidades arvestatud töötasust kinni tulumaksu ja sundkindlustuse maksed (töötuskindlustus ja kohustuslik kogumispension). Lisaks neile summadele kannab tööandja maksuametile üle ka sotsiaalmaksu ja omapoolse töötuskindlustuse makse ning esitab need andmed maksuametile. Saadud andmed kajastab maksuhaldur Teie tuludeklaratsioonis, mis on elektrooniliselt kättesaadav järgmise aasta algul.

Tere, minu isiklik arvamus on, et kuna osa saab eraldada üksnes olemasolevast kaasomandist, siis ei saa korteriomandit korteriomandiseaduse paragrahv 8 primm alusel laiendada korterelamu juurdeehitamise kaudu.
Vintskapi ehitamine eeldaks korteriomandiseaduse paragrahv 16 lg 1 kohaselt korteriomanike kokkulepet.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kui korteriühistu ei ole just koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud või otsus ei ole vastuolus heade kommetega, siis tuleb kahjuks tõesti iga üksiku korteriühistu ebaseadusliku otsuse tühistamiseks õigeaegselt kohtusse pöörduda.
Tean näiteks juhtumit, kus korteriühistu otsustas, et kõik korteriomanikud peavad maksma maja ees olevate autode valve eest, sõltumata auto olemasolust. Konkreetset otsust ignoreerinud korteriomanik on nii maakohtus kui ringkonnakohtus jäänud kaotajaks just põhusel, et ta ei pöördunud oma õiguste kaitseks seaduses sätestatud aja jooksul kohtusse.
Teisel juhul (Riigikohtu lahend 3-2-1-28-11, punkt 10) on kohus jälle leidnud, et, kui tegu on mõõdukate summadega, siis ei ole tegu otsusega, mis võiks korteriomaniku õiguseid rikkuda, millest võiks välja lugeda, et naabrile ärategemine on lubatud - ainult mõõdukalt! Kelle sissetuleku järgi "mõõtu" arvestada, seda kahjuks kohus ei täpsusta.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Liiklusseaduse § 6 lg 4 kohaselt korraldab liiklust ja paigaldab liikluskorraldusvahendeid tee omanik. Kui Teie poolt viidatud parkla (mis on samuti tee) ja selle juurdesõidutee kuuluvad linnale, siis on linnal õigus sellel teel ja parklas kehtestada asjakohaseid parkimispiiranguid ja paigaldada vastavaid liiklusmärke. Linn tõenäoliselt omal algatusel seda ei tee. Et linna tähelepanu Teie poolt esile tõstetud kitsaskohtadele juhtida, tuleb esitada neile vastav selgituskiri ja taotlus olukorra lahendamiseks. See käivitab haldusmenetluse, mille käigus otsustatakse siis liikluskorralduse muutmise/täiendamise küsimus ja võimalused. Tehniliselt on võimalik paigaldada teele liiklusmärgid ja lisatahvlid, mis lubavad parklas parkimise vaid konkreetse hoone elanikele või kirjalike lubadega koos lisatahvliga sõiduki teisaldamise kohta õigusvastaste parkimiste juhtudel. Samas on keerulisem välja mõelda toimivat kontrollisüsteemi e. kuidas ja mille järgi lihtsalt ja ökonoomselt määratleda, milline sõiduk kuulub majaelanikule ja/või viimase külalistele ja milline mitte.

Tere,
Vaadeldava perioodi iga kalendripäev annab Teile 28-päevase puhkuse korral õiguse saada 28/ 365= 0,0767 päeva puhkust. Teie poolt vaadeldaval perioodil teenisite 2012.a. välja 225 kalendripäeva x 0,0767= 17,257 päeva puhkust ja 2013.a 329 kalendripäeva x 0,0767= 25,234 päeva puhkust, kokku 17,257 + 25,234= 42,491 puhkusepäeva.
Tööandja on Teile vaadeldaval perioodil andnud puhkust 42 päeva, seega minu arvutuse järgi puudub tööandjal alus puhkusetasu tagasi nõudmiseks.

Arvutus kehtib tingimusel, et Te ei ole saanud sel ajal tasustamata puhkust, viibinud LHP-l või esindanud seaduses ettenähtud alusel teisi töötajaid.

Õiglast ja valutut töösuhte lõppu soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Ammendava vastuse andmiseks on Teie küsimuses kahjuks liiga vähe algandmeid. Nii ei tule sealt näiteks välja, kas loodava ametikoha täitmiseks sõlmitakse tööleping või on tegemist avaliku teenistuse ametikohaga. Isegi, kui tegemist on avaliku teenistuse ametikohaga, võib teatud juhtudel olla avaliku konkursi korraldamine ainult soovituslik.
Saan Teile anda viite VV määrusele "Ametnike värbamise ja valiku kord": https://www.riigiteataja.ee/akt/121122012036

ja Avalik teenistuse seadusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012001?leiaKehtiv , kus soovitan tähelepanu pöörata ATS § 10 lg 4.
Loodetavasti leiate neid kahte dokumenti uurides vastuse oma küsimustele.

Lugupidamisega:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
TLS § 42 määrab, et töötajal on õigus nõuda vaba aega TLS §-s 38 ettenähtud tingimustel. Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja töötaja huve.

TLS § 38 omakorda sätestab, et tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.

Teie küsimuse põhjal eeldan (eelmine arstil käimine 3 tundi aprillis), et töölt ära küsimine oma isiklike asjade ajamiseks ei ole Teie puhul mitte normiks vaid pigem erandjuhtum.
Võttes teiseks eelduseks, et kõnealusel juhtumil kulus teises linnas arstil käimiseks sõiduaeg + arsti visiidil oleku aeg ja muid kõrvaltegevusi Te ei teinud, pean seda mõistlikuks ajaks, mida tööandja on kohustatud Teile andma, selle eest keskmist tasu makstes.
Arvestades aprillikuist kogemust, kus tööandja maksis Teile arstil käidud mõistliku aja eest keskmist tasu ja seekord ette hoiatamata jättis selle maksmata, ei saa seda pidada tööandja poolt heauskseks käitumiseks.
Ülaltoodust lähtudes peaks tööandja minu hinnangul maksma Teile teises linnas arstil käigu eest keskmist tasu ja hüvitama laupäevasel päeval tehtud ületunnid täies ulatuses.

Olukord võib mõneti erinev olla, kui tööandjal on olemas ja Teile tutvustatud töökorralduse reegleid/ töö sisekorra eeskirju, kus vaba aja andmise ja hüvitamise kord TLS § 38 ja TLS § 42 alusel on tema poolt määratud. Siis tuleks esmalt hinnata, kas seal on mõistlikult ja tasakaalustatult arvestatud nii töötaja kui tööandja huvidega.
Mõistlikkus antud juhul tähendaks seda, et kas arstil on võimalik käia töövälisel ajal ja samuti, kas tegemist on erakorralise üksikjuhtumiga või ette teada sagedaste kordustoimingutega. Viimasel juhul tuleks tööandjaga leida kokkulepe, mis ei paneks Teie isiku tõttu tööandjale peale põhjendamatult suurt koormust.

Teile õiglast kohtlemist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu