Õigus

Tere!

Asja kuulumine ühisvara või lahusvara hulka tuleb otsustada asja omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätete järgi. Antud juhul tuleb seega kohaldada enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadust.

Eelmise perekonnaseaduse § 14 lõike 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara, sh olukorras, mil konkreetne ese, antud juhul maja, soetati ühe abikaasa lahusvara müügist saadud raha eest.

Samas on kohtupraktika ühisvara jagamisele kohaldatava seaduse osas erinev, kohaldatakse nii kehtivat kui ka eelmist perekonnaseadust. Kui lähtuda antud olukorras kehtivast perekonnaseadusest, tuleks maja kui ühisvara jagada abikaasade vahel võrdsetes osades. Kui aga kohaldada eelmist perekonnaseadust, millest lähtuvalt kuulub kõnealune maja Teie ja abikaasa ühisvara hulka, võib lahenduskäik olla mõnevõrra teistsugune – eelmise perekonnaseaduse § 19 lõige 2 punkt 3 annab aluse kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest olukorras, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

PkS § 103 lõige 1 sätestab, et kohus võib ülalpidamiseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või seda piirata, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda.

Eelkõige loetleb seadus selliste olukordadena, kus ülalpidamist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, järgmisi:
• ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel;
• õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu;
• õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.

Eeltoodud nimekirjas ei ole loetletud ühe ülalpidamiskohustusest vabastamise või ülalpidamiskohustuse piiramise alusena asjaolu, et vanemal puudub ülapidamiskohuslaseks oleva lapse suhtes hooldusõigus, kuid sellegi poolest võib kohus seda ülalpidamiskohustusest vabastamisel või selle piiramisel arvesse võtta, sest tegemist ei ole ammendava nimekirjaga. Kohtul on õigus hinnata, kas lapselt abivajava vanema ülalpidamise nõudmine on lapse suhtes äärmiselt ebaõiglane või mitte.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, soovitan võtta aktiivne hoiak probleemi lahendamise suhtes ning mitte loota, et eksinud korteriomanik vabatahtlikult meelt muudab, linna- või vallavalitsus ametnikud appi tulevad vms. Eeltoodu ei tähenda, et kõrvalise abi võimalus tuleks üldse kõrvale või kaalumata jätta - vahel teeb ka luuavars pauku!

Pakun välja järgmise tegevuskava:
1. Fikseerige ebaseaduslik küttesüsteemi ümberehitus. Tulenevalt korteriomandiseaduse (KOS) par 11 lg 1 p 3 on korteriomanik, kes küttesüsteemi ümber ehitas, kohustatud võimaldama oma korteris asuva küttesüsteemiga tutvumist.
2. Kutsuge KOS par 18 sätestatud korras kokku korteriomanike üldkoosolek, mille päevakorras on punkt ebaseadusliku küttesüsteemi ümberehitamise vastaste meetmete rakendamise kohta.
3. Veenduge, et küttesüsteemi ümberehitanud korteriomanik on üldkoosoleku kutse vähemalt üks nädal enne selle toimumist kätte saanud (saatke näiteks kutse tähitud kirjaga).
4. Üldkoosolekul langetage otsus, millega kohustate korteriomanikku esialgset olukorda taastama ning ebaseadusliku ümberehitamise tõttu tekitatud kahju hüvitama. "Motiveerige" korteriomanikku tingimusega, mille kohaselt juhul, kui korteriomanik otsust ei täida, siis algatatakse tema korteri suhtes võõrandamise menetlus.
5. Juhul, kui korteriomanik otsust ei täida, siis algatage korteri võõrandamine KOS par 14 lg 2 p 1 ja 3 alusel ning nõudke küttesüsteemi kordategemist juba uue korteriomaniku käest. Juhul, kui probleemi lahendamine peaks nii kaugele üldse minema, siis arvestab uus omanik teiste korteriomanike õigustatud huvidega kindlasti eelkäijast enam.

Kirjeldatud kujul ei lahene probleem küll kiiresti, aga samas laheneb see kindlasti. Samuti aitab protsessi otsusekindel läbikäimine tulevikus sarnaste probleemide teket ennetada.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, selline õigus on "haldusfirmal" olemas kuna korteriomandite valitsemise sh kütteteenuse osutamise eest vastutavad korteriomanikud ühiselt. Seega peavad korteriomanikud leidma tekkinud võlgnevuse probleemile ka lahenduse.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriühistu juhatusse kuulumine ei ole piiratud korteriomandi omanikuks olekuga, samas kui korteriomanike ühisuse nõukogu saab koosneda üksnes korteriomanikest, mistõttu viimasesse korteriomaniku esindajat valida ei saa.
Alaealise korteriomaniku esindaja õigus seisneb aga eelkõige võimaluses võtta osa ja hääletada korteriomanike või korteriühistu üldkoosolekutel.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisest. Nõue muutub sissenõutavaks arvel näidatud tasumise tähtpäevale järgnevast päevast. Nõude aegumisest pole vaja kellelegi teatada. Raamatupidamisest kantakse nõue maha pädeva isiku (juhatuse liikme) korralduse alusel. Arvan, et heauskne võlgnik peaks oma kohustuse täitma, vaatamata aegumistähtaja möödumisele ja asjaolule, et võlausaldaja ei ole lisaks arve esitamisele tasumist ekstra nõudnud.

II pensionisambasse kogunevad tööandja poolt töötajale makstud palgast kinni peetud kohustusliku kogumispensioni maksed (2 % igast väljamaksest). Lisaks sellele laekub II sambasse osa tööandja poolt töötaja eest makstud sotsiaalmaksust (4 % makstud palgast). Kuna kogumispensioni sissemakseid ei maksustata, siis toimub tulumaksuga maksustamine pensioni väljamaksmisel tulumaksuseaduse alusel. Maksustatav tulu määratakse nii, et liidetakse riikliku pensioni ja kogumispensioni väljamaksed ja lahutatakse pensionide maksuvaba osa 2304 eurot aastas ja kui peale pensionide muid tulusid pole, siis ka üldine maksuvaba tulu 1728 eurot aastas pensionäri avalduse alusel.

Tegemist on pigem tehnilise küsimusega, kui õigusalasega. Et tõendist ka kasu oleks, tuleb silmas pidada asjaolu, et tagantjärele oleks tõendatav ka sõnumi saatmise fakt ja aeg konkreetselt isikult või numbrilt. Seega ei pruugi piisata ainuüksi sõnumi fotografeerimisest, vaid tuleb mõelda ka selle peale, et oleks usaldusväärselt tõendatud, et konkreetne sõnum on ka konkreetse isiku telefonilt edastatud. Seda eelkõige seetõttu, et pole välistatud, et telefonidispleile saab ka telefoni kasutaja enda või spetsialisti poolt luua mistahes kirjeid, sh sõnumivahetust kajastavaid ja sõnumikeskkonnale identselt sarnanevaid kirjeid. Sellise võimaliku vastuväite vastustamiseks tuleb arvestada vajadusega tõendada sõnumi tegelikku liikumist. Siiski parema tehnilise lahenduse puudumisel on kõige lihtsam esialgu sõnum telefonis teise seadmega fotografeerida (salvestada) ja hankida juurde andmed sõnumi vastuvõtmise kohta saatja numbrilt. Tehnilistes üksikasjades peaks olema siiski sideoperaator ise suuteline selgitusi andma. Samuti on võimalik sõnumit telefonis säilitada kuni selle esitamise vajaduse selgumiseni ning seejärel vajadusel kasvõi ekspertiisi teel tõendama, kas sõnum "on ehtne".

Esmalt on oluline aru saada, et maa ei ole maja küljes, vaid vastupidi. Ehitis on maatüki oluline osa, mis tähendab, et maja kuulub sellele, kellele kuulub maa. Kui soovite maja omanikuks saada, siis peate saama ka maa omanikuks. Ilma maad omandamata ei ole teil antud juhul võimalik maja omanikuks saada.
Kõik muud võimalikud variandid kaitsevad ainult teie rahalisi huve - ehk saaksite sõlmida elukaaslasega näiteks ühise tegutsemise lepingu ning fikseerida seal oma plaanid ja kummagi poole õigused ära, kuid ainus nõue, mis teil sellegipoolest tekkida saaks, oleks rahaline nõue - näiteks, et kui teie teed peaksid eri suunas minema, siis hindate ehitise väärtuse ära ja teine pool maksab teile teie osa välja. Aga niiviisi saate omale nõudeõiguse, mitte reaalset raha. See tähendab, et kui elukaaslasel selleks ajaks enam raha ei ole (ka maja on ta maha müünud), siis on seda raha teil küllaltki raske kätte saada. Seetõttu, kui seda teed minna, siis võiks mõelda kohe ka kohustuse tagamisele. Näiteks võiks kinnistule seada hüpoteegi, kuid tuleb arvestada, kui te niikuinii praegu laenu võtate, siis koormatakse see kinnistu ilmselt juba panga poolt ära. Peaksite leppima teise järjekoha hüpoteegiga, mis ei pruugi teie huve piisavalt kaitsta.

Tere!

Kui abikaasad ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei saa, tuleb ühisvara jagamise nõudega pöörduda kohtu poole. Ühisvara jagamise taotluse võib kohtule esitada juba koos abielu lahutamise hagiga.

Ühisvara jagamist võib taotleda nii selliselt, et ühisvarasse kuuluv maja võõrandatakse ja müügist saadav tulu jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades kui ka selliselt, et maja antakse ühe abikaasa ainuomandisse ja pannakse sellele abikaasale kohustus maksta teisele abikaasale tema osa eest hüvitist. Nagu Teie kirjeldusest välja loen, ei oleks maja reaalosadeks jagamine antud juhul asjakohane.

Kui kumbki abikaasa ei soovi maja enda ainuomandisse saada, on mõistlik maja võõrandada ja müügitulu abikaasade vahel ära jagada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand