Õigus

Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg-le 6 kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks TLS §-s 5 nimetatule teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused.

Töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimuste koostamisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Töötajal peab jääma piisavalt aega sellega tutvumiseks ning oma eraelu korraldamiseks.

Seega peaks Teile tööandja poolt olema kindlaks tehtud tööajakava teatavaks tegemise tingimused st. mitu päeva peab muutustest ette teatama minimaalselt. Nagu Teie jutust võib järeldada, siis midagi sellist tööandja Teile teatanud ei ole.

Vanas töölepingu seaduses oli tööandja kohus muutustest ette teatada vähemalt 5 päeva. Hetkel kehtivas töölepingu seaduses tõepoolest pole sellist tähtaega sätestatud. Seega olekski tarvis saavutada tööandja ja töötaja vahel kokkulepe.

Kehtiva töölepingu seaduse kommentaarides on § 6 lg 6 kohta märgitud järgmist: Tööajakava teatavakstegemise tingimustena on käsitletav nii kohaldatav arvestusperiood, kui selles ei ole kokkulepitud, kui ka tööajakava koostamise periood (kas kogu arvestusperioodi või sellest lühema ajaperioodi kohta) ja töötajale tööajakavast etteteatamise aeg enne arvestusperioodi või sellest lühema ajaperioodi algust. Sisuliselt peab tööandja töötajale kirjalikult teatavaks tegema, millal töötaja tööajakavaga tutvuda saab. Näiteks annab tööandja töötajale teada, et 4-kuulise arvestusperioodi korral koostab tööandja tööajakava 1 kuu kohta ning edastab uue tööajakava järgmise kuu kohta hiljemalt eelmise kuu 20. kuupäeval. Tulenevalt töö iseloomust määrab tööandja tööajakava teatavaks tegemise tingimused, arvestades töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks ning töötaja õigust tutvuda tööajakavaga mõistliku aja jooksul enne arvestusperioodi algust.

Kuna olete proovinud tööandjaga sellel teemal vestelda, kuid see ei ole andnud tulemust, siis on Teil õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole lahendamaks seda vaidlust.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse kohaselt Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kasutades töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust. Pooled võivad pöörduda töövaidlusorganisse, taotlemata töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust, kui nad leiavad, et töövaidlust pole võimalik lahendada kokkuleppe teel.

Selleks tuleb esitada töövaidluskomisjonile avaldus kas elektrooniliselt või paberkandjal, kus tuleb välja tuua asjaolud, mis omavad vaidluses tähendust. Oma ütlusi ja nõudeid peab põhjendama. Nagu Te küsimuses kirjutasite, on Teil olemas päevalehed, millega saate tõestada, kui vähe jäetakse aega tööajakavaga tutvumiseks ning e-mailid, mis olete saatnud tööandjale, kuid on jäänud vastamata.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressilinfo@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Esitatud küsimuse puhul jääb mõnevõrra arusaamatuks asjaolude tõendamisvajadus – kas küsimuse all on juhtumi käsitlemine tööõnnetusena, millega tööandja ei ole nõustunud või on küsimus haiguslehel viibimise ajal hüvitise maksmises ehk kelle poolt ja mis ulatuses tuleks vastav haiguslehel viibimine hüvitada. Arvestada tuleb, et tööõnnetuse korral on muuhulgas haiguselehel viibimise hüvitise maksmisel erisused ette nähtud.

Asjaoludest nähtuvalt olete pöördunud koheselt erakorralise meditsiini osakonna poole ning kõnealune juhtum on fikseeritud tööõnnetusena, samuti on Teie poolt esitatust nähtuvalt fikseeritud juhtum politseiametniku poolt. Nimetatud asutuste dokumentidest peaks muuhulgas olema nähtav ka juhtumi toimumisaeg, trauma saamise koht ning sellega seonduvad asjaolud. Kui vastav juhtum toimus tööajal ning töökohas ja muuhulgas on see ka politseiametniku poolt fikseeritud, siis viimatinimetatud ametniku poolt asjaolude uurimisel koostatud dokumendist juhtumi tõendamiseks (ehk et trauma saadi töökohal ning tööajal) peaks piisama.

Juhul, kui tööandja väidab vastupidiselt ametnike poolt fikseeritule, et tegemist ei ole töökohustuste täitmisel saadud traumaga, tuleb vastavas osas tõendid otsida tööandjal.

Muuhulgas märgime, et tööõnnetusega seonduvat reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mistõttu peaks antud juhul ka nimetatud seaduses sätestatu poole vaatama.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt välja selgitada, kas tegemist oli haljasalaga või teepeenraga. Haljaslalal võib parkida sõiduki teeomaniku loal. Tähtsust ei oma, kas haljasalale ulatub sõiduk tervenisti või vaid mõni tema osa. Teepeenral võib sõiduki parkida nii, et jalakäijale jääks seal vabaks vähemalt 0.7 m laiune käiguriba.

Eeldan, et küsimus puudutab trahvi, mis on saadud nö sõiduõiguseta sõidu eest. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tõendatakse sõidupileti (e-sõidupileti) olemasolu isikustatud valideeritud ühiskaardi abil, siis valideerimata ühiskaart sõidupileti olemasolu ei tõenda. Ka tallinlasel on tasuta sõidu õigus vaid valideeritud ühiskaardi ja isikut tõendava dokumendi alusel.

Siin sõltub asja lahendus muu hulgas sellest, et millised on veebipoe müügitingimused ning õigused tellimuse tühistamiseks. Juhul, kui veebipoes üles pandud kuulutus oli ofert ja teie tellimus ning tasu maksmine aktsept, siis saaks lugeda müügileping sõlmituks ning õiguslikku alust lepingust taganemiseks müüjal ei saaks printsiibis olla. Kui kuulutus oli üksnes ettepanek teha teie poolt ofert, siis lepingut sõlmituks lugeda ei saa. Üldiselt näevad veebipoed ette õiguse ka tellimuse tühistamiseks. Tarbijal on õigus pöörduda kaebusega ka tarbijakaitseameti poole.

Ei ole pädev. Käibemaksu lisab registreeritud maksukohustuslane oma ettevõtluse käigus võõrandatud kauba või osutatud teenuse hinnale. KÜ-d reeglina ettevõtlusega ei tegele ja registreeritud ei ole. Kohustuse täitmisega viivitamise eest on võlausaldajal õigus nõuda viivist, kuid see pole ei kauba võõrandamine ega teenuse osutamine. Viivised ja leppetrahvid ei ole mingeil tingimustel kusagil käibemaksuga maksustatavad.

TuMS §16 lg 1 rakendub, sõltumata üürileantava korteriga seotud kohustustest. Pole oluline, kui suur on üür või milleks üüritulu kasutatakse. Korteri soetamisega seotud kuludeks on pangaintressid, laenu tagastamine ei ole kulu, sest võlg on ju võõra oma. Üüri hulka ei arvata kõrvalkulusid (küte, prügivedu jne). Seega tuleb korteri üürileandmise kasulikkuse hindamiseks võrrelda üüri ja intressi. Korteri üürileandmist on võimalik käsitleda ka ettevõtlusena – aga see on suhteliselt tülikas ja kasu kaheldav.

Tere,
TLS § 88 lg 1 annab tööandjale võimaluse lõpetada tööleping töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. TLS § 88 lg 1 annab loetelu 8-st erinevast põhjusest, mis võivad olla mõjuvaks põhjuseks. Seaduse sõnastus loetelu ees "eelkõige kui..." viitab sellele, et tegemist on lahtise loeteluga ja nimetatud 8 põhjust ei ole ainsad, mille alusel tööandja võib töötajaga töölepingu viimasest tuleneval põhjusel üles öelda. Oluline on mõjuva põhjuse olemasolu, mille alusel ei saa eeldada töösuhte jätkamist.
Seetõttu lõpetaksin töösuhte TLS § 88 lg 1 alusel, konkreetsele alapunktile viitamata, tuues välja põhjendusena töötaja viibimise kinnipidamisasutuses ja sellest tulenevalt võimatuse jätkata töösuhet. Juhin tähelepanu, et töösuhet ei tohi lõpetada tagasiulatuva kuupäevaga. Selleks, et vältida töötajale põhjendamata töötasu maksmist aja eest, mil ta tema enda isikust tuleneval põhjusel (vahi all viibimine) ei teinud tööd, tuleks vormistada ettevõttesisene dokument selle aja eest töötasu maksmata jätmise kohta.
Korrektset töösuhte lõpetamist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Kui viibite ja töötate üle 183 päeva Rootsis, siis minu arusaamise järgi olete muutunud Rootsi residendiks koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.
Lähetatud töötajatele annab Rootsis nõu Töökeskkonna Amet (Arbetsmiljöverket): +46 (0)10 730 90 00, arbetsmiljoverket@av.se .
Täiendavalt saate Rootsi töötingimuste kohta lugeda siit: http://www.av.se/languages/eesti/ .
Õiglaseid töösuhteid soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere, alustaksin esmalt üldiste põhimõtete selgitamisega.
- Juhul, kui kinnisasi on jaotatud korteriomanditeks, siis valitsevad kinnisasja ja sellel asuvat hoonet korteriomanikud ühiselt korteriomandiseaduse alusel.

- Korteriomanik kohustub korteriomanike poolt ühiselt langetatud otsustele alluma eelkõige kui:
1. korteriomanike üldkoosolekul otsustatud küsimuse lahendamine on korteriomanike pädevuses;
2. küsimuse võis lahendada korteriomandiseaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel häälteenamusega;
3. otsus on vastu võetud ettenähtud häälteenamusega;
4. otsus ei ole tehinguna tühine ega ole seda ka korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 4 alusel kehtetuks tunnistatud.

- Üldraamistiku sellest, milliste küsimuste lahendamine on korteriomanike pädevuses annab KOS § 15 lg 6 toodud loetelu, mis ei ole siiski ammendav.

- Kõik ühise tegutsemisega seotud kulud tuleb KOS § 13 kohaselt jagada korteriomanike vahel lähtudes korteriomandi kaasomandiosa suurusest.

Vastused esitatud küsimustele:
Kas kohustute tasuma valveteenuse eest? Valveteenust KOS § 15 lg 6 toodud loetelus ei nimetata, mistõttu tuleks eeldada, et selle näol ei ole tegu kuluga, mille kandmine on korteriomanikule kohustuslik.

Kas kohustute tasuma halduri kasutuses oleva pinna eest? Sõltub pinna omandisuhtest. Kui pind on eraldi korteriomand, siis peab selle eest tasuma vastava korteriomandi omanik, kui aga pind on korteriomanike kaasomandis, siis peab proportsionaalse kulu selle pinna kuludest kandma iga korteriomanik KOS § 13 lg 1 sätestatud alusel.

Kas on õigus keelduda maksmast teenuste eest, mida ei kasutata või millest vilja ei saada? Kui teenused väljuvad KOS § 15 lg 6 sätestatud raamidest, siis on korteriomanikul õigus keelduda vastava teenuse eest tasu maksmisest.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ