Õigus
Küsimus: Kas elukaaslasel on võimalik ilma minu nõusolekuta meie mõlema nimel olevat korterit müüa?10.10.2013
Korter on minu ja elukaaslase nimel. Elukaaslane lahkus korterist ja soovib nüüd korterit müüa. Mina ei nõustu. Kas minu elukaaslasel on seda võimalik müüa ilma minu nõusolekuta ja kuidas?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas peaksin saama lisatasu, kui asendan mitme kuu vältel ülemust?09.10.2013
Ülemus läheb lapsehoolduspuhkusele ning uut töötajat esialgu (vähemalt 3 kuu jooksul) ei võeta vaid on arvestatud, et hakkan ülemust asendama lisaks oma igapäevatööle. Ametijuhendis on kirjas, et asendan vajadusel ülemust. Lisatasust rääkides sain vastuseks, et kuna mingi osa tööst võtab enda peale ülemuse enda juht ja tegemist on ajutise asendamisega, siis lisatasu pole ette nähtud. Kas seaduse järgi on neil õigus?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Pigem on küsimus selles, kas Teie tööaeg võimaldab Teil täita enda ja oma ülemuse töökohustusi. Kui Teie tööaeg on selleks liiga lühike ning lisanduvate töökohustuste täitmine toob kaasa ületunnitöö tegemise vajaduse, siis ületunnitööd tuleb üldjuhul teha vaid poolte kokkuleppel. Seega olukorras, kus kahe inimese töö tegemine toob kaasa ka ületunnitöö teostamise vajaduse, saab Teid selleks kohustada reeglina vaid Teie nõusolekul.
Kindlasti on ebamõistlik selline töökorraldus, kus Te peate 3 kuud järjest tegema pidevalt ületunnitööd. Tööandja korraldus, mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on aga tühine.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas võib ja kuidas vormistada maa võla katteks võlausaldajatele (osaühingu omanikele)?09.10.2013
Tere,
Äriühingul on võlg omanike ees(50:50). Võlg on tekkinud äriühingule kuuluva maa maamaksu tasumisel omanike poolt. Muid võlgu ei ole.
a) Kas võib ja kuidas vormistada maa võla katteks võlausaldajatele (ehk omanikele)?
b) Kas äriühingu vara saab üle anda ka füüsilistele isikutele (2 omanikku)?
Äriühingul on võlg omanike ees(50:50). Võlg on tekkinud äriühingule kuuluva maa maamaksu tasumisel omanike poolt. Muid võlgu ei ole.
a) Kas võib ja kuidas vormistada maa võla katteks võlausaldajatele (ehk omanikele)?
b) Kas äriühingu vara saab üle anda ka füüsilistele isikutele (2 omanikku)?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Äriühingule kuuluva varaga tehingute otsustamine ning teostamine kuulub juhatuse pädevusse – ÄS § 181. Seega just äriühingu juhatus peab võtma vastu ka vastava otsuse, mida ühingule kuuluva maaga teha. Kahjuks ei ole Te täpsustanud, millist liiki äriühinguga tegemist on, kas osanikud on ühtlasi ka juhatuse liikmed ning mis on ühingu peamine tegevusala. Siiski eeldame, et kinnisvaraga tehingud väljuvad ühingu igapäevase majandustegevus raamest, mistõttu sellise tehingu tegemiseks on juhatusel vajalik nõukogu või osanike nõusolek.
Siiski vaatamata sellele, et äriühingu juhatusel on seadusest (ja reeglina ka lepingust) tulenev õigus ning kohustus ühingut juhtida ja esindada, sh äriühingu nimel tema vara käsutada ja kohustusi võtta, ei anna juhatuse liikmele õigust ühingu vara enda või kolmanda isiku kasuks pöörata. Sellest tulenevalt võib eeldada, et ühingu vara, eriti kinnisvara, kinkimine ei ole üldreeglina lubatav, ning vahet ei ole, kas see kingitakse osanikule, või kolmandale isikule. Eraõigusliku juriidilise isiku organi liikme üheks kohustuseks on muuhulgas panustada juriidilise isiku juhtimisse ning mitte kahjustada juriidilise isiku ega selle teiste liikmete huve. Ühingule kuuluva vara kinkelepingu tegemisel väheneb oluliselt ühingule kuuluva vara koosseis, ning seda saab käsitleda varalise kahju tekitamisena ühingule. Selline tegu on kriminaalkorras ka karistatav. Seaduses on sätestatud, mida saab käsitleda olulise või suure kahjuna (vastavalt 3 200.- € ja 32 000.- € kehtivat palga alammäära arvestades).
Maaga tehingu tegemisel (s.t eelkõige võõrandamisel õiglase tasu eest) tuleb juhatusel muuhulgas arvestada ka kõikide võlausaldajate huvisid ning tehing ei tohi kahjustada ei ühingu enda ega võlausaldajate huvisid. Seadus ei näe piirangut, kes saab äriühingule kuuluvat kinnisvara omandada, seega tehingu teiseks pooleks võib olla nii juriidiline kui ka füüsiline isik.
Vastates Teie konkreetsele küsimusele märgin, et ilmselt omandaksid ühingu osanikud maa oluliselt väiksema hinna eest, kui palju on nad ühingu eest maamaksu maksnud. Vastava tehingu teostamisel tuleb kindlasti arvestada vara (maa) väärtuse ning tasutud maamaksu omavahelist suhet. Kui tasutud maamaksu summa on oluliselt väiksem maa väärtusest, ei ole maa võõrandamine omanikele suure tõenäosusega lubatud, kui selleks puudub mõni muu alus.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Mida peaks tegema, kui korteriühistu eelmine juhatus ei ole registrisse kantud ja aruandeid esitanud?09.10.2013
Tere!
Kuidas käituda ja tegutseda olukorras, kus on saanud teatavaks, et KÜ eelmine juhatus on MTÜ ja SA Registrisse kandmata (valiti aastal 2011) ning esitamata on ka 2011 ja 2012 aasta Majandusaastaaruanded?
Juhatus on 9-liikmeline ja tõenäosus kõigiga ühendust saada väike. Käesolevas juhatuses (aastast 2013 august) on 3 varasema juhatuse liiget. Eelmine juhatus (k.a. juhatuse esimees, kes ka praeguses juhatuses) meid sellest "puudusest" ei informeerinud.
Samas on saanud teatavaks ka asjaolu, et 2010. aastal KÜ üldkoosolekul vastu võetud, parandatud ja täiendatud KÜ põhikiri on registrile edastamata ja olen aru saanud, et muudetud Põhikiri hakkab kehtima siis, kui on MTÜ ja SA registrisse kantud. Seega peaks KÜ töö lähtuma viimasest registrisse kantud Põhikirjast, mis on aastast 1999?
Kuidas käituda ja tegutseda olukorras, kus on saanud teatavaks, et KÜ eelmine juhatus on MTÜ ja SA Registrisse kandmata (valiti aastal 2011) ning esitamata on ka 2011 ja 2012 aasta Majandusaastaaruanded?
Juhatus on 9-liikmeline ja tõenäosus kõigiga ühendust saada väike. Käesolevas juhatuses (aastast 2013 august) on 3 varasema juhatuse liiget. Eelmine juhatus (k.a. juhatuse esimees, kes ka praeguses juhatuses) meid sellest "puudusest" ei informeerinud.
Samas on saanud teatavaks ka asjaolu, et 2010. aastal KÜ üldkoosolekul vastu võetud, parandatud ja täiendatud KÜ põhikiri on registrile edastamata ja olen aru saanud, et muudetud Põhikiri hakkab kehtima siis, kui on MTÜ ja SA registrisse kantud. Seega peaks KÜ töö lähtuma viimasest registrisse kantud Põhikirjast, mis on aastast 1999?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Teine lugu on korteriühistu põhikirjaga, mille puhul märgite õigesti, et juhul, kui üldkoosolekul vastu võetud põhikirja ei ole registrisse esitatud, siis kehtib endiselt vana põhikiri.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, et lapsetoetus hakkaks ema konto asemel laekuma isa kontole, sest laps elab tema juures?09.10.2013
Lapsetoetus laekub lapse ema arvele, kuigi laps elab isa juures. Kuigi ema algul lubas, et kannab selle toetuse lapse pangaarvele, pole ta seda siiani teinud. Nüüd selgus, et arve, kuhu raha laekub, on juba mitu aastat kohutäituri poolt arestitud. Kuhu peaks pöörduma isa sellise murega ja kas on võimalik sinna arestitud arvele kantud toetus tagantjärele tagasi nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Soovitan Teil pöörduda oma murega Sotsiaalkindlustusameti poole, kelle pädevuses on erinevate peretoetuste maksmine, sh igakuise lapsetoetuse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatise maksmisega tõendab maksja, et on lapse isa või tuleb ikkagi kohtusse pöördumiseks esmalt isadus tuvastada?09.10.2013
Tere. Lapse isa maksab lapsele elatist 63,91 eurot kuus. Summa on aastast 2009. Nüüd tegin talle ettepaneku, et suurendaks elatist 100 euroni kuus. Vastuseks tuli loomulikult kõik negatiivne. Kas mul on õigus küsida rohkem kui 63,91? eurot.
Lapse isa sünnitunnistusele kantud ei ole, kuna ta ise keeldus sellest. Kas isa on sellega lapse omaks tunnistanud, et talle elatist maksab või tuleb ikka teha isaduse tuvastamine, kui tahan kohtuga alimente? Lapse isal on ka teise naisega laps, keda ta üksi kasvatab.
Lapse isa sünnitunnistusele kantud ei ole, kuna ta ise keeldus sellest. Kas isa on sellega lapse omaks tunnistanud, et talle elatist maksab või tuleb ikka teha isaduse tuvastamine, kui tahan kohtuga alimente? Lapse isal on ka teise naisega laps, keda ta üksi kasvatab.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa sünnitunnistusele kantud ei ole, siis ei ole võimalik temalt kohtu kaudu elatist nõuda. Seega esmalt peaksite isaduse tuvastamise nõudega pöörduma kohtu poole (eeldusel, et lapse isa ei ole endiselt nõus isadust omaks võtma). Lisaks sellele, et sünnitunnistusele kantud isalt on õigus nõuda elatist, annab see lapsele tulevikus õiguse olla isa pärijaks.
Elatis ühele lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool alampalka – käesoleval hetkel on alampalga suuruseks 320 eurot, seega ei tohiks igakuine elatis olla väiksem kui 160 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida ette võtta, et üüriraha saada, kui inimene läheb ilmselt sundravile ja riiklik eestkostja ei taha maksta?09.10.2013
Tere Lp. Taivo Saks
Minu majas on allüürnik, kes tunnistati teovõimetuks. Nüüd sattus ta raskemas seisus haiglasse, sotsiaalosakond, kui tema riiklik eestkostja, ei taha üüri tasuda.
Samas 04.10. oli tema eestkoste muudatus, ühe linna alt teise linna alla, kuna sissekirjutus on selles teises linnas. Üürnikul on kehtiv üürileping ja sissekirjutus.
Järgmisel kuul on tal seoses haigusega kohus, ja arvatakse, et ta määratakse sundravile.
Millised on minu õigused ja kohustused? Millised siis, kui ta pikemaks ajaks haiglasse jääb?
Minu majas on allüürnik, kes tunnistati teovõimetuks. Nüüd sattus ta raskemas seisus haiglasse, sotsiaalosakond, kui tema riiklik eestkostja, ei taha üüri tasuda.
Samas 04.10. oli tema eestkoste muudatus, ühe linna alt teise linna alla, kuna sissekirjutus on selles teises linnas. Üürnikul on kehtiv üürileping ja sissekirjutus.
Järgmisel kuul on tal seoses haigusega kohus, ja arvatakse, et ta määratakse sundravile.
Millised on minu õigused ja kohustused? Millised siis, kui ta pikemaks ajaks haiglasse jääb?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Mis aja jooksul, peab tööandja võimaldama ületundide eest lisa vaba aja kasutamise?08.10.2013
Olen üsna keerulises olukorras ja lahendada seda ei oska. Püüan asja võimalikult lahti seletada, et teie üldse millestki aru saaksite. Töötan graafiku alusel ja ei ole summeeritud tööaeg. Seda pole kirjas ei töölepingus ja on öelnud ka ülemus, et meil ei ole summeeritud tööaeg. Meil on kuupalk ja töötunnid tulevad iga kuu nii nagu tulevad, vahest harva on mõned alatunnid, aga ületunde on paljudel kuude. Näitena: septembris jäi 4 alatundi, kuid oktoobris on graafiku järgi ületunde 30 tundi, novembris hetke seisuga juba 20 tundi ja detsembris lausa 36 tundi (kuna tööpäevi tean, saan arvutada tunde broneeringute tabelist). Ületunde meile aga välja ei maksta, on kokkulepe ajalise hüvitamise osas lisa vaba aja andmisega. Aga pole olemas vaba aja saamise aja kokkulepet. Öeldakse, et saab aprillis või veel hiljem. Kas saab lükata seda nii hilisesse kaugusesse, on ju pikim summeerimisperiood vist lubatud kuni 4 kuud? Seega tuleks 4 kuu sept-dets anda vabas ajas 4 kuu möödumisel? Ja ma olen ise mõelnud seda, et kuna meil pole summeeritud tööaeg, kas siis üldse saabki ületunde kuhugi "kanda"? Väga segane lugu.
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Mis puudutab ületunnitöö hüvitamist, siis tööandja kohustus on töötajale ületunnitöö tegemisel hüvitada see vaba aja andmisega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas (töölepingu seadus (TLS) § 44 lg 6).
Kuigi TLS-ist ei tulene kindlat aega, millal tuleb ületunnitöö vaba aja andmisega hüvitada, siis kuivõrd ületunnitöö vaba ajaga hüvitamise eesmärk on kompenseerida ületunnitööd tehes kaduma läinud puhkeaeg, tuleb kompenseeriv vaba aeg anda võimalikult ruttu pärast perioodi lõppu, millal ületunnid tekkisid. Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpul ning neid on võimalik vaba ajaga hüvitada järgmise perioodi jooksul. Kui tegemist ei ole summeeritud tööajaga, peaks ületunnitöö vaba ajaga hüvitamine toimuma eelduslikult ületunni töö teostamisele järgneva kuu jooksul. Seega ei saa pidada mõistlikuks lähenemiseks, kui nt septembris tekkinud ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga aprillikuus.
Veidi arusaamatuks jääb Teie küsimuses toodud tööaja arvestust puudutav - TLS § 43 lg 1 kohaselt eeldatatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg) ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt töötab töötaja 8 tundi päevas. Summeeritud tööajaga on tegu siis, kui tööaeg jaotub arvestusperioodil ebaühtlaselt.
Summeeritud tööaja arvestust kasutataksegi just eelkõige töötamisel tööajakava ehk graafiku alusel, mille puhul töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ei ole ühtlane, st töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde ja/või päevi kui teises, kuid ettenähtud tööaeg peab olema täidetud arvestusperioodi lõpuks. Samuti selgub vastava arvestusperioodi lõpul, kas on tehtud ületunde, mis tuleks töötajale hüvitada. Seega oleks oluline siiski tuvastada, millise tööaja arvestusega on antud juhul tegu.
Täiendavalt märgin veel, et hilisemate vaidluste vältimiseks võiksite kõik oma ületunnitöö hüvitamist puudutavad pöördumised tööandja poole kirjalikult vormistada ning salvestada kogu vastavasisuline kirjavahetus ka enda jaoks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kuidas käib ühisvara jagamisel korteri ja sellest kallima maja jagamine, kui veel ka võlg on üleval?08.10.2013
Tere
Oleme abielus ja läksime lahku, aga maja on ühisvara, mina kolisin välja, võtsin võlgu ja ostsin omale korteri. Kas mul on õigus majast ka midagi veel saada kui lahutan, sest korter jäi ka ühisvaraks, sest oleme veel abielus või kuidas varajagamisel arvestatakse? Kas summade pealt või läheb maja korter sama võrdseks, sest maja on ju palju kallim ja mina, kui lahutan, jään ikka võlgu selle korteri eest või peab mees mulle selle korteri maksma kinni, sest tema jääb majja elama. Ma olen nii segaduses.
Oleme abielus ja läksime lahku, aga maja on ühisvara, mina kolisin välja, võtsin võlgu ja ostsin omale korteri. Kas mul on õigus majast ka midagi veel saada kui lahutan, sest korter jäi ka ühisvaraks, sest oleme veel abielus või kuidas varajagamisel arvestatakse? Kas summade pealt või läheb maja korter sama võrdseks, sest maja on ju palju kallim ja mina, kui lahutan, jään ikka võlgu selle korteri eest või peab mees mulle selle korteri maksma kinni, sest tema jääb majja elama. Ma olen nii segaduses.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui nii korter kui ka maja soetati abielu ajal, kuuluvad mõlemad ühisvara hulka. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades, samuti jagatakse abikaasade vahel võrdselt ühised kohustused (nt pangalaenust tulenevad kohustused).
Kokkuleppel, st kohtuväliselt, võite ühisvara jagada ka võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldudes.
Konkreetne ühisvara jagamise viis sõltub sellest, millised on Teie ja abikaasa soovid – ühisvarasse kuuluvad esemed võib nt võõrandada, laenukohustused täita ja ülejäänud müügitulu pooleks jagada, samuti võib jätta korteri ühe abikaasa omandisse ja maja teise abikaasa omandisse (viimasel juhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et korteril lasub laenukohustus ja ka seda, et maja väärtus on märkimisväärselt suurem, kui korteri väärtus).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriühistu juhatus võib kogu maja kütte ilma ette teatamata mitmeteks päevadeks lihtsalt kinni panna?08.10.2013
Kas ühistu juhtkond võib kütteperioodil kortermajas kütte lihtsalt kinni panna? Tegemist on renoveeritud majaga, kõigil on individuaalsed mõõturid ja regulaatorid. Seega on kõigil, kellel on liiga soe, võimalik kütet vähemaks keerata. Kas neil korteriomanikel, kes sooviksid kütteperioodil kütet kasutada, on selleks seaduslik õigus? Kas kogu maja kütet võib ilma ette teatamata, mitmeteks päevadeks lihtsalt kinni panna?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ