Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas korteri üüritulust peab tulumaksu maksma korteriomanik, või sugulane, kelle kontole üüritulu laekub?20.09.2013

Tere. Oman ühetoalise korteri, mille olen andnud üürile. Koostatud on kirjalik üürileping. Kuna ise korteri üürimisest saadavat tulu ei vaja, siis lasin selle üürnikul kanda oma lähisugulase arveldusarvele. Üürilepingus on punkt, mis sätestab, et korteri üürimisest saadav tulu kantakse igakuiselt lähisugulase arveldusarvele. Üür ongi kantud igakuiselt lähisugulasele, ise ei ole selle korteri üürimisest saanud sentigi. Mulle väitis eravestluses üks maksuameti töötaja, et tulu peab deklareerima ja tulumaksu maksma korteri omanik (kes tegelikult selle korteri üürist sentigi tulu ei saa), mitte minu lähisugulane, kes korteri üürist tegelikult tulu saab. Siit ka küsimus: kes peab antud situatsioonis tulud deklareerima ja tulumaksu maksma?
Lugupidamisega

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kui üürilepingus olete üürileandjaks märgitud, siis on laekuv üür teie maksustatav tulu. Pole oluline, kuidas te saadud tulu kasutate. Samuti pole oluline, kelle omandis korter on.
 

Küsimus: Kuidas toimida, kui lõpetasime kokkuleppel üürilepingu suuliselt, nüüd aga ei tagasta üürileandja mulle tagatisraha?19.09.2013

Tere, mure selline, et sõlmisime omanikuga 1 kuuks üürilepingu, hiljem selgus, et meie eest oli varjatud, et see korter oli samaaegselt ka müüki pandud. Seetõttu teatasin omanikule, et kolime esimesel võimalusel ära, kuna me ei oleks seda korterit üürinudki, kui oleksime teadnud, et seda müüakse. Omanik oli sellega nõus, ütles, et oleks vist jah pidanud meid olukorrast teavitama. Kui leidsime uue üürikorteri, kolisime ära, sain vana omanikuga kokku, andsin talle võtmed üle ja leppisime kokku suuliselt (kuigi üürileping oli kirjalik) korterist lahkumise kuupäeva ja selle, et olime sees vaid 17 päeva. Omanik oli sellega nõus ja ütles, et kui arved tulevad, saadab mulle ja ma arvutan ise sees oldud päevade eest välja summa, mida peame talle maksma ja mis tema meile tagasi maksab. Lepingu sõlmides olime talle maksnud sulas 150 eurot üüri 150 eurot tagatisraha.
Kui arvete klaarimise aeg oli kätte jõudnud, teatas ta, et ei maksa meile tagasi tagatisraha, vaid võtab terve kuu üüri, kommunaali ja elektri, kuna me ei lõpetanud lepingut kirjalikult. Mina aga sain aru, et saime suuliselt kokkuleppele siis, kui andsin võtmed omanikule üle ja ta sel hetkel ei protesteerinud kolimise vastu ja oli nõus, et maksame 17 sees elatud päeva eest.
Kas mul on mingit õigust tagatisraha tagasi saada? Kas suuline kokkuleppe oli tühine? Kas pean maksma täis üüri, kommunaali, kui ma ei saanud seda korterit mitte 30 päeva kasutada vaid 17 päeva?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kui leppisite kokku, et lõpetate üürilepingu varem, siis on teil õigus ja kohustus tasuda nende päevade eest, mille tasumises te kokku leppisite. Tagatisraha tuleb teile samuti tagastada, kui kõik kohustused on täidetud. Suuline kokkulepe on täiesti kehtiv, kuid probleem tekib sellise kokkuleppe sõlmimise tõendamisega, kui vaidlus peaks kohtusse jõudma.
 

Küsimus: Kas mul on õigus lõpetada tähtajaline üürileping, kuna mulle on esitatud ebakorrektne kommunaalteenuste arve?19.09.2013

Tere,
Kas mul on õigus lõpetada tähtajaline üürileping, kuna mulle on esitatud ebakorrektne kommunaalteenuste arve, otsa on lisatud summa, mida pole märgitud kuskil. Arvel on kontonumber, omanik puudub. Summad ei klapi ja tarbimise maksumus ühe ühiku kohta puudub?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Eelkõige saate nõuda ikka rikkumise kõrvaldamist, s.t korrektse kommunaalteenuste arve esitamist. Lepingu lõpetamine on reeglina äärmuslik abinõu, kui muud vahendid oma õiguste kaitseks on ära kasutatud.
 

Küsimus: Kas katseajal töölepingu lõpetamisel peab tööandja maksma lõpparve samal päeval või on õigus venitada 15 päeva?19.09.2013

Esitasina avalduse töölepingu lõpetamiseks (omal soovil) enne katseaja lõppemist. Tööandja kirjutas töölepingule, et tööleping lõpetatud samast päevast (minu poolse avalduse esitamise päeval). Kas tööandja peab maksma lõpparve ja saamata jäänud puhkusekompensatsiooni samal päeval või on tal õigus venitada 15 päeva?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Katseajal töölepingu ülesütlemisel peavad töölepingu seaduse § 96 kohaselt nii töötaja kui ka tööandja ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Ülesütlemisavalduse võib anda katseaja jooksul kuni selle viimase päevani.

TLS § 100 lg 5 eesmärk on maksta hüvitist ulatuses, mida töötaja etteteatamistähtaja järgimisel ehk edasi töötades oleks saanud. Vähem etteteatatud päevi, mille eest hüvitist makstakse, loetakse etteulatuvalt päevani, mis oleks seaduses ettenähtud etteteatamistähtaja järgimisel saabunud.

Töölepinguseaduse § 84 kohaselt muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemisel. Sellest tulenevalt peaks töösuhte lõpp aset leidma etteteatamistähtaja möödumisel.

Korrektseid töösuhteid edaspidiseks

Merike Michelson
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas korteriühistu juhatus võib otsustada, mitu inimest korteris elab, et selle järgi siis teenuste raha küsida?19.09.2013

1. Kas korteriühistu juhatusel on õigus määrata korteris elavate elanike arv ja esitada arveid juhatuse määratud elanike arvu järgi?
Omaniku väitel elab korteris 3 inimest, kuid KÜ juhatus on arvamusel, et elab 4.
Põhikirjas ei ole juhatusele vastavaid volitusi antud, põhikirja järgi korteriomanik teatab juhatusele elanike arvu.
2. Mis võimalused on KÜ juhatusel vaidluse korral tuvastada, mitu elanikku korteris tegelikult on?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui põhikiri kohustab kulusid jagama elanike arvu järgi, siis saab selline jagamine tugineda korteriomaniku enda poolt esitatud andmetel. Viimane lahendus on ka Teie põhikirja poolt sätestatud. Juhul, kui korteriühistu juhatus korteriomaniku poolt esitatud andmetega ei nõustu, siis ei oska ma olukorrale soovitada ka ühtegi lahendust kuna ükski seadus ei sätesta, kuidas määrata korteri elanike arv - millal saab külalisest elanik ja vastupidi.
Kui korteriomanik oma õigust kuritarvitab, siis toimub probleemi lahendamine korteriühistu üldkoosoleku otsuse kaudu.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas maja haldajal on õigus korteriomaniku loata siseneda keldriboksi küttetrassi remonttööde tegemiseks?19.09.2013

Tere!
Kas maja haldajal on õigus siseneda korteriomaniku loata korteriomaniku keldriboksi remonttööde tegemiseks? Nimetatud keldriboksi läbivad maja peakütte trass ja samuti asuvad nimetatud boksis küttetrassi peaventiilid. Korteriomanik ise elab teises linnas, kuid majal on vaja enne kütteperioodi kontrollida-parandada ventiilid ja teha küttesüsteemi läbipesu.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, ma saan aru, et küsimuse rõhuasetus on sõnal "loata". Haldajal sellist õigust ei ole, küll aga võiks sellise õiguse olemasolu eeldada korteriühistu ja valitseja puhul, kelle ülesanne on tagada korteriomandite sihipärane kasutamine ja ohutus. Korteriomandiseaduse paragrahv 11 lg 3 ju iseenesest kohustab korteriomanikku mitte tegema takistusi Teie poolt viidatud tegevusele. Samas on mõistlik eeldada, et korteriomanik on korteriühistu/valitseja poolt piisavalt ette informeeritud ning alles siis, kui korteriomanik ise juurdepääsu ei taga, saab kaaluda korteriomaniku loata keldriboksi sisenemist - kui tegu on ohuolukorra likvideerimisega ja edasise kahju ärahoidmisele suunatud tegevusega, siis pean korteriomaniku loata keldriboksi sisenemist põhjendatuks. Ise olen sellisel puhul alati eelnevalt ka Politseid informeerinud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriomandi mõttelise suuruse hulka kuluvad rõdud ja lodžad?19.09.2013

Tere,

KÜ korteriomanikel tekkis küsimus remondifondi ja halduskulude arvestamise kohta. Nimelt arvestatakse kulusid korteri ruutmeetri kohta k.a. korteri ainuomandis oleva rõdude ja lodžade pindala.
KÜ Põhikirjas on sätestatud, et sihtotstarbeliste maksete suuruse määramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteromandi mõttelise osa suurusest. Kas korteriomandi mõttelise suuruse hulka kuluvad rõdud ja lodžad?
Kas selline arvestamine on korrektne?

Ehitisregistris on toodud eluruumi pind ja elamispind.

Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandite suuruse arvestamisel tuleb aluseks võtta kinnistusregistris olevad andmed, mis võivad erineda ehitusregistri andmetest.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas tagandada korteriühistu esimees, kes ei oska eesti keelt ja viib koosolekuid läbi ainult vene keeles?19.09.2013

Tere.
Elan majas, kus on 48 korterit. Juhatusse on valitud 5 liiget + esimees. Esimees aga riigikeelt ei oska suhtlustasandil. Samuti ole ole juhatusele teada raamatupidaja andmeid (temaga suhtleb vaid esimees).
Kuna majas on palju pensionäre, kes on räägivad vaid vene keelt, toimuvad koosolekud enamasti vene keeles ja kui palutakse tõlkida, toimub see väga segaselt.
Minu küsimused:
Kuidas tagandada juhatuse esimeest ja mis alustel?
Kas ühistul peab olema esimees või saaksid selle töö ära teha ka 5 juhatuse liiget koos?
Kui suur õigus on juhatuse liikmetel nõuda aruandeid rahalise liikumise, palkade maksmise esimehele ja koristajale ning koristaja töölepingu nägemiseks?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu juhatuse liikme sh juhatuse esimehe volituste lõpetamise õigus on korteriühistu üldkoosolekul. Küsimusele, kas juhatuse esimehe olemasolu on korteriühistus kohustuslik, on vastuseks, et ei ole kohustuslik.
Juhatuse liikmetel on õigus nõuda igal ajal korteriühistu majandustegevusega seotud aruannete esitamist.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas tekib ka mingi tulumaksukohustus, kui osaühing maksab omanikule laenu tagasi?19.09.2013

Tere,

Omanik on andnud tähtajatu laenu enda osaühingule kinnisvara soetamiseks. Kas seda laenu saab omanikule tasuda tagasi ikka tulumaksuvabalt?

Ette tänades

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kahtlemata, igaühel on alati õigus oma vara maksuvabalt kätte saada. Kui OÜ maksab intressi, siis sellelt tuleb küll maksu maksta.
 

Küsimus: Kellel on õigus trahvida, kui ma pargin valla hoovis kauem kui kellaga lubatud?19.09.2013

Tere, kui auto pargib valla sisehoovis, kus on märk kirjaga, parkimine kellaga 30 min. Kui ma pargin kauem, kui 30 min, siis kas mulle on õigus teha trahv ja kes selle määrab?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Lubatud parkimisaja ületamise eest sanktsioonide kohaldamiseks peaksid olema lisaks ajalisele piirangule kehtestatud liikluskorraldusvahenditega või muul moel ka täiendavad käitumisjuhised (parkimise keelu märk, teisaldamise lisatahvel, parkimistingimused vms), millede eiramise eest on ette nähtud, kas seadusest tulenevad või kokkuleppelised sanktsioonid, mida kohaldada. Ajapiirang täiendab üldjuhul liikluskorraldusvahenditega kehtestatud parkimiskorda või kehtestab sellest erandeid ning üksi ja ilma muude tingimusteta ei loo ajapiirangu rikkumine iseenesest alust sõidukijuhi trahvimiseks. Parkimisnõuete täitmise üle teostab järelevalvet politsei ja kohalik omavalitsus.