Õigus

Töölepingu seadusest (TLS) lähtuvalt saab töötaja töölepingu üles öelda korraliselt või erakorraliselt.

Vastavalt TLS § 85 lg-le 1 võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Oma lahkumise põhjust töötaja avaldama ei pea. Töölepingu korraline lõpetamine eeldab seda, et töötaja peab tööandjale ette teatama korralisest ülesütlemisest vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Vastasel juhul on tööandjal õigus nõuda töötajalt hüvitist vähem ette teatatud päevade eest. Hüvitise suuruseks on töötaja keskmine tööpäevatasu.

Töötaja võib öelda töölepingu üles ka erakorraliselt, ehk siis lahkuda päevapealt (TLS ei sätesta siinkohal kindlat etteteatamise tähtaega). TLS § 91 sätestab juhud, mil töötaja võib erakorraliselt töölepingu lõpetada. TLS § 91 lg 1 ütleb, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses peab töötaja välja tooma ülesütlemise aluse ja põhjendama mõjuva põhjuse olemasolu, sh lasub töötajal vastavas osas tõendamiskoormis. Kui töötaja ei suuda tõendada erakorralise ülesütlemise põhjuseid, loetakse ülesütlemine korraliseks (TLS § 85 lg 3).

Asjas konkreetse lahenduse väljapakkumiseks oleks tarvis teada täpsemalt, mis tingimustel on kõnealune tööleping sõlmitud, kuid eeldusel, et olete täiskohaga tööl ega ole määratud tööle vajadusel teiste töötajate asendajana, siis peaks olema töö puudumine piisavalt mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks.

Samas pean vajalikuks siinkohal ka märkida järgmist. Vastavalt TLS § 25 punktidele 1 ja 2 on tööandja kohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning maksta töö eest tasu.
TLS § 35 tulenevalt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Seega, Teil on ilmselt õigus tööleping päevapealt lõpetada ning samuti ka õigus nõuda keskmist töötasu tööandjalt, kui tal ei olnud Teile anda tööd juhul, kui teievaheline tööleping on sõlmitud eelnevalt nimetatud tingimustel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Karistatud isikule karistuse täitmise kohustuse ununemisel hoiatuskirja saatmist kehtiv õigus ette ei näe. Küll on võimalik kohtutäiturilt saadetud esimese täitmisteatele koheselt reageerides vähendada täitekulusid 1/2 võrra. Vastav info sisaldub täitmisteatel.

Selline haav on vaadeldav kerge tervisekahjustusena ning Teie tegu kvalifitseerub LS § 223 lg 1 järgi. Asjaolu, et tervisekahjustus oli väheoluline ning kahju saanud isikul ei ole Teie vastu pretensioone, võib olla käsitletav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 tähenduses. Kas menetleja peab võimalikuks süüteole reageerimisel piirduda hoiatusega või lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel, sõltub paljuski teo asjaoludest ja menetleja hinnangust Teie süü suurusele, samuti asjaolule, kas analoogiliste süütegude menetlemist nõuab avalik menetlushuvi.

Täpseid juhiseid on asjaolusid teadmata võimatu anda.
Üks võimalus on see, et esitage kirjalik nõue oma kaasomandiosa vabastamiseks. Kui ta seda ei tee, pöörduge kohtusse. Kui te seda ise üksinda sorteerima ja teisaldama asute, siis võib selle kauba omanik ühel päeval leida, et midagi on puudu ja hoopis teie vastu nõude esitada.

Teie küsimus, et kas tal on üldse õigus viivist nõuda, jääb arusaamatuks, sest te ise ütlete, et teil on lepingus kirjas punkt, mille järgi võib üürileandja teilt iga viivitatud päeva eest viivist nõuda.
See, kas tal on õigus nõuda teilt viivist ainult üüri või ka kommunaalkulude tasumise eest, peaks selguma lepingust.

Suulise lepingu olemasolu saab tõendada kohtus tunnistaja ütlustega. See, et aktile allakirjutanud töötajal ei olnud kirjalikku volikirja ette näidata, ei tähenda, et ta ei olnud volitatud töid vastu võtma. Seadus näeb sellistel puhkudel ette n.ö talumisvolituse, s.t lühidalt seda, et kui allakirjutanu oli selle ettevõtte töötaja ja tegeles muuhulgas ka mingite tööde vastuvõtmisega, samuti kui tema poolt allkirjastatud akti alusel maksti kas üks või rohkem arveid ära, siis järelikult oli see isik volitatud töid vastu võtma, st tal oli kehtiv volitus olemas.
Kuigi tööde täpne sisu küsimusest ei selgu, arvan siiski, et ainuüksi selle põhjal, et teine ettevõte tegi käesoleval aastal mingit tööd efektiivsemalt, ei saa veel väita, et eelmine partner oleks oma töö tegemata jätnud.

Kiirmenetluse otsust saab vaidlustada 15 päeva jooksul arvates selle kättesaamisest. Selleks tuleb esitada kaebus maakohtule. Muid võimalusi (sh kohtuväliseid) kiirmenetluse otsuse vaidlustamiseks kehtiv õigus ette ei näe.

Karistuse kohaldamise vajaduse otsuse ja karistuse raskuse valiku langetab kohtuvälise menetleja ametnik, kaaludes eeldatavasti rikkumise raskust, menetlusaluse isiku süü suurust ja vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti õiguskorra kaitsmise huve. Teid karistati eeldatavasti LS § 221 lg 1 alusel, milline säte näeb foori keelava tulega ristmikule väljasõidu eest karistusena ette rahatrahvi suurusega kuni 200 eurot. 1/4 suurust rahatrahvi ei saa iseenesest pidada üleliia karmiks ja ebaproportsionaalseks karistuseks. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et üldjuhul tuleb karistuse lähtekohaks võtta sanktsiooni keskmine määr ja sealt hakata kaaluma, kas on alust ja põhjust karistust kohaldada alla või üle sanktsiooni keskmise määra. Teie suhtes kohaldati karistust oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, mistõttu võib määratud karistust esmakordse rikkumise puhul pidada mõistlikuks. Miks ametnikud ei pidanud võimalikuks piirduda hoiatusega, ma asjaoludest ettekujutust omamata kommenteerida ei saa.

Liiklusseaduse § 125 lg 2 näeb tõepoolest ette, et Euroopa Liidu liikmesriigi, Šveitsi Konfdöderatsiooni või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kohtu või kohtuvälise menetleja poolt Eestis elavale isikule määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmise kohta kehtib ka Eestis, kui see karistus on kantud liiklusregistrisse. Iseenesest ei pruugi sellise põhimõtte rakendamine olla vale ega olemuslikult keelatud. Küsimus taandub sellele, kas välisriigi kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmine on võimalik otse, ilma vastava tunnustamise ja täidetavuse menetlust läbimata. Vastav menetluskord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatüki 5. jaos. Arvamus, kas LS § 125 lg-s 2 sätestatud otsetäidetavuse põhimõte on kooskõlas muude seadustega ja sellisena lubatav, vajab siiski põhjalikumat analüüsi, kui käesolevale küsimusele vastates võimalik teha on.

Tere, vastab tõele, et kasutuskorra ja/või selle muutmise kokkuleppimine on korteriomanike pädevuses. Kui korteriühistu põhikirjaga on kasutuskorra määramise õigus antud korteriühistu juhatusele, siis on selline põhikirja punkt tühine kuna rikub põhiseaduse paragrahvis 32 sätestatud igaühe õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Eeltoodust tulenevalt on tühised ka maja elanikele tehtud parkimistrahvid.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, olete õigesti aru saanud, et avarii tagajärgede eest vastutab selle põhjustaja, konkreetsel juhul seega korteriomanik, kes dušikabiini vahetas.
Sageli apelleerib kindlustusselts korteriühistule saadetud kahjunõudes sellele, et korteriühistu vastutab kaasomandi seisukorra eest. Samas ei toeta sellist seisukohta kohtupraktika.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ