Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui kaua võib politsei menetleda väärtegu (autoavarii), kui on olemas tunnistaja?18.09.2013

Tere
Sooviks teada, kui kaua politsei võib menetleda väärtegu, kui on olemas tunnistaja? Nimelt sõideti meil maja ees auto esistange ja tiib kortsu, millel on ka tunnistaja, politsei on kõik ütlused võtnud ja nüüd väidetavalt asi ekspertiisis. Ja kas politsei peab ka kannatanut hoidma kursis menetlus tegevusega, mitte nii, et kannatanu ise peab korduvalt helistama ja uurima kuidas on asjalood.
Ettetänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteoasja saab/võib menetleda väärteo aegumise tähtaja jooksul. Selleks tähtajaks on 2 aastat. Mõistetavalt peaks menetlus olema võimalikult kiire ja efektiivne, kuid eluliselt ei ole sageli võimalik menetlust lõpule viia menetlusosalistele sobiva aja jooksul. Menetluse pikkus sõltub ka ekspertiisiasutuses ekspertiisiakti valmimise kiirusest, mida menetleja ise kontrollida ei saa.

Väärteomenetluses puudub menetlusosaline "kannatanu". Liiklusõnnetuse käigus kahju saanud isikut käsitletakse menetluslikus mõttes tunnistajana. Tunnistajal puuduvad kannatanule omased menetluslikud õigused. Arvestades politseiasutuses töötavate menetlejate küllaltki suure koormusega ja töömahuga, ei ole ilmselt mõistlik, et menetleja peaks perioodiliselt saatma kõigile menetlusega puutumuses olevatele isikutele ülevaate menetluse käigust. Sellist teguviisi ei nõua ka menetlusseadustikud. Seega on menetluse käiku puudutavate päringute esitamine ikkagi eelkõige puudutatud isiku enda huvi.
 

Küsimus: Kui poe parklas teeb trahve MUPO, kas siis sellises "linnaruumis" on öine parkimiskeeld seaduslik?18.09.2013

Tere
Magalarajoonis asub üheksakorruselise elumaja ees kauplus koos autoparklaga. Territoorium, kus asub parkla, ei kuulu kohalikule omavalitsusele vaid kauplusele või sellega seotud äriühingule.
Parkla sissesõidul on parkimist keelav liiklusmärk lisatahvliga 23.00 - 07.00. Muid infotahvleid ei ole. Trahve selle piirangu rikkumise eest vormistab MUPO.
Küsimus: kas ühtses linnaruumis, avalikkusele kasutamiseks avatud territooriumil (väidan kuna MUPO vormistab trahve) on piirangud põhjendatud?
Kas antud juhul on vastav parkimist keelav liiklusmärk üldse seaduslik?

Teie arvamusele lootes

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 193 lg 1 kohaselt teaostab valla- või linnavalitsus liiklusjärelevalvet peatumis- ja parkimisnõuete täitmise üle kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Vastavalt Tallinna Munitsipaalpolitse Ameti Põhimäärusele täidab MUPO omi ülesandeid Tallinna haldusterritooriumil. Seega võib MUPO teostada liiklusjärelevalvet ka Tallinna haldusterritooriumil asuvatel erateedel ja kontrollida eratee omaniku poolt kehtestatud liikluskorraldusvahendite nõuete täitmist.
 

Küsimus: Kuidas saab mootorrattur on parkimispileti "armatuurlauale" jätta, ei ole ju turvalist kohta kuhu jätta?18.09.2013

Tere!

Juhul kui parkida mootorratas tasulisele alale ja makstes parkimise eest, siis mootorrattal puudub koht, kuhu paigaldada parkimise õigust tõendav dokument. Isegi kui paigaldada see kuhugi kilekotiga või pesulõksuga, ei saa juht olla kindel, et see seal ka säilib. Kuidas toimida?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tallinna valveta tasulisel parkimisalal on kaherattalised mootorsõidukid (sh külghaagiseta mootorratas) vabastatud parkimistasu maksmisest, seega neil aladel ei ole vaja parkimist õigustavat dokumenti mootorrattale kuidagi kinnitada. Eraparklates ei pruugi nimetatud vabastust olla, mistõttu tuleb leida sõidukil koht, kuhu vajalik dokument kinnitada. Loomulikult ei saa olla kindel, et see dokument mootorratta peal püsib, kuid ma ei oska anda muid soovitusi, kui enne mootorratta juurest lahkumist teha endale igaks juhuks telefoniga foto tõendiks vaidluse puhuks või mõelda muu võimaliku tõendamisvõimaluse peale (tunnistaja, parkimine turvakaamera alla vms).
 

Küsimus: Kas parklas vahekäigus liikleja peab võimaldama väljatagurdaval sõidukil manöövri lõpetada?18.09.2013

Lp. Maano Saareväli. Vajan abi. Sündmuskoht oli parklas. Enne autosse istumist veendusin, et läheduses ei ole teisi liiklejaid. Istusin autosse, peale käivitamist hakkasin aeglaselt liikuma samal ajal kordamööda vaatasin peeglitesse ja üleõla, et kontrollida taga piirkonda. Kui auto oli poolenisti väljas, järsku ilmus teine auto, juhtus kokkupõrke.
Seega küsimus, kas auto, kes sõitis mööda, ei pidanud ootama ja lubama teisel liiklejal manöövri lõpetada?
Minu auto oli juba parkimiskohast poolenisti väljas.
Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 49 lg 1 kohaselt ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.

Seega kehtiva õiguse kohaselt peab tagurdamisel ohutuse tagama eelkõige just tagurdav juht.
 

Küsimus: Kas mul on õigus 8 kuud pärast töölepingu muutmist erakorraliselt leping üles öelda, kuna soodustused kadusid?18.09.2013

Minu TL oli punkt, et palk tõuseb seoses tarbijahinna indeksi tõusuga. 2010 ja 2012 aastal seda ei tehtud. Veel oli punkt, tasuline lisapuhkus 7 päeva. 2012 aastal seda ei antud. Jaanuar 2013 muudeti TL ja neid punkte enam ei olnud TL. Kas mul on õigus TL erakorraliselt üles öelda? Möödunud on 8 kuud. Kas on kompensatsiooni võimalus? Tänades.

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud töötasu nõue, mida saab esitada 3 aastat tagantjärele ja töölepingu ülesütlemise vaidlustamine, mida saab teha 30 kalendripäeva jooksul. Silmas tuleb pidada ka seda, et harilikult arvestab töövaidluskomisjon või kohus ka seda, kas töötaja on omalt poolt esimese nelja kuu jooksul midagi ette võtnud, et muutunud töötingimusi vaidlustada. Praktikas on ette tulnud, et töövaidluskomisjon või kohus loeb ka töötasu vähendamise õiguspäraseks ja töölepingu poolte faktilise käitumise tõttu muudetuks, kui töötaja ei ole töötasu vähendamisele esimese nelja kuu jooksul kuidagi (nt e-kiri tööandjale) reageerinud.
Eeltoodu valguses tundub, et olete oma senise tegevusetuse tõttu kaotanud oma seaduses ettenähtud võimalused. Lõpliku hinnangu saaksime anda siiski juhul, kui tulete konsultatsioonile ja oleme kaalunud kõiki asjaolusid.
Õigeaegset reageeringut tulevikus soovides:

Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kaskasutatud auto soetamisel ostu-müügi lepinguga kehtib ka 14 päeva tagastusõigus?18.09.2013

Kas auto soetamisel ostu-müügi lepinguga kehtib ka 14 päeva tagastusõigus? Nimelt probleem järgmine: Sai vahetatud üks auto teise auto vastu, sai elementaarsed vead kontrollitud tuvastatud, nüüd kus autoga olen sõitnud max 90 km selgus tõsiasi, et auto läheb kohapeal keema (kui autosid vahetasime sai ka kontrollitud et õli ja vesi ei oleks segunenud ja et ei tossaks liigselt) nüüd paar päeva hiljem kui autoga poes käies auto u 30 minutit kohapeal töötas, selgus, et tahtis üle kuumeneda. Sõites seda viga ei esine. Eelnev omanik ka selle kohta midagi ei öelnud. Masin on 91 a. väljalase. Seega mina liigitaksin selle vea nn peidetud veaks ning sooviks auto tagasi vahetada enda endise autoga. Millised on minu võimalused ja väljavaated antud juhul?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kui saite auto üle vaadata, siis 14 päevast tagastusõigust ei ole.
 

Küsimus: Kui üüritud ruumide üleandmisega on viivitatud juba 2 kuud, kas siis ettevõte saab esitada kahjunõude?18.09.2013

Ettevõte sõlmis ruumide üürilepingu avatavasse kaubanduskeskusesse. Tasuti tagatisraha ruumi eest, koos vahendus/lepingutasuga. Ehitustööd on veel poolikud, äriruumide üleandmine venib ja venib. Lubatud ruumide üleandmisest on möödas 2 kuud. Lisaks rikutakse juba lepingut, viivitades e-kirjadele vastamisega ja info edastamisega. Minu ettevõttele tekitatakse sellise viivitamisega kahju. Üks võimalus on mul ruumid üles öelda ja saan pool rahast tagasi. Aga kas on ka mul võimalus esitada neile kahjunõue selle eest, et ruumid pole antud õigeaegselt üle ning informatsiooni ei edastata lepingus ettenähtud tähtaja jooksul?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Üldiselt on kahjustatud lepingupoolel alati õigus nõuda tekitatud kahjude hüvitamist, kuid täpsema vastuse andmiseks tuleks lepinguga tutvuda.
 

Küsimus: Kuidas saan müüa korterit, mille pärisime vennaga kahepeale, aga ta on hooldekodus ja tema eestkostjaks olen mina?18.09.2013

Tere,
tahaksin müüa korterit, mis jäi peale ema ootamatut surma meile vennaga kahe peale (ema ei jõudnud pärandust teha). Probleem on aga selles, et minu vend on sügava puudega, elab hooldekodus ja tema eestkostjaks olen nüüd mina. Kas mul on üldse võimalik seda korterit müüa. Kui jah, siis millised toimingud pean läbima?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Eestkostetava vara võib müüa ainult kohtu nõusolekul. Seega peaksite pöörduma vastavasisulise avaldusega kohtusse ja taotlema luba vennale kuuluva kinnisasja võõrandamiseks.
 

Küsimus: Mida saaksin ette võtta, kui korteri eelmine omanik ei ole maksnud ühistule võlga ära?18.09.2013

Ostsin korteri, millel oli väike võlgnevus ja vana omanik lubas selle tasuda ära ühistule. Notari lepingus on kirjas, et eelmine omanik peab tasuma oma maksed ära.
Mida saan ette võtta, summa pole küll suur ja päris kohtusse minna ka ei soovi?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ainus võimalus oma õiguste maksmapanemiseks on siiski kohtusse pöördumine. Juhul, kui lepingus on fikseeritud kohese sundtäitmise võimalus, siis saate otse kohtutäituri poole pöörduda.
 

Küsimus: Kas testamendiga jäetud elamisõigust saab korteri omanik kuidagi ära võtta?18.09.2013

Tere! 2007. aastal pärandas vanaisa oma korteri kahele lapselapsele. Kuid testamendi alusel jäi korteris eluaegne elamis õigus vanaisa elukaaslasel. Nüüd sooviks üks lapselaps ise sinna kolida. Kas on mingeid võimalusi vana prouale antud korteris elamisõiguse ära võtmiseks? Pool nädalat on korter tühi, kuna proua käib oma suvilas. Lisaks on tal ka oma korter, kus elavad tema oma lapselapsed.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Isiklik kasutusõigus seataksegi mõttega, et inimene saaks asja kasutada. Lõpetada saate selle eelkõige kokkuleppel vanaisa elukaaslasega, samuti eeldusel, et kompenseerite talle ruumi kaotamisega tekkinud kahju.