Õigus

Tere. Korteriühistu üldkoosolekul märgati, et lahtise hääletuse käigus osa liikmeid hääletasid mitu korda, et saavutada ühistu esimehe poolt pandud küsimusele häälteenamus. Tehti ettepanek korraldada kirjalik hääletamine registreerimislehtedel. Esimehe ettepanek sai vähem hääli. Keegi kirjaliku hääletamise vastu ei esitanud vastuväiteid, neid ei olnud ka protokollis. Protokollis oli esimees ja sekretär aga kirjutanud, et kirjaliku hääletuse tulemused loetakse õigustühiseks, kuna enne kirjaliku hääletuse algust ei toimunud hääletusviisi kohta hääletust. Seda ei toimunud ka koosoleku alguses! Nii saavutas esimees võidu. Rahvas ei ole rahul ja nõuab uue koosoleku kokkukutsumist. Esimees ja tema kaaslased juhatuses keelduvad. 8 liiget juhatuses on 4+4 seisus. Kas protokolli muutmine on õiguspärane? Mida edasi teha õigluse nimel? Tänan.

Tere!
Ühistu juhatuse liige on juristiharidusega ja on lisaks KÜ-le ka õigusbüroo (ainus) juhatuse liige. Nüüd juba kolmandat aastat on KÜ osalenud kohtuprotsessis kolme kroonilise võlgniku vastu. Kas on seaduslik, et juhatuse liige kasseerib oma õigusbüroo nime alt KÜ-lt raha õigusabikulude osutamise eest või on KÜ esindamine nagunii tema kohustus KÜ juhatuse liikme ja seega seadusliku esindajana? Mida saaksime meie, KÜ liikmed sellise rahakantimise takistamiseks ette võtta? KÜ-s on 24 korterit. Kui üldkoosolekul keeldume aastaaruannet kinnitamast, kas siis peab juhatuse liige summad tagasi maksma või peame nüüd juhatuse vastu kohtusse minema?

Millistel tingimustel toimub üürilepingu edasiandmine? Kas üürilepingu edasiandmise taotlemiseks on vajalik sarnaselt üürilepingu lõpetamisele kirjalik avaldus?
Üürileandja avaldas nõusolekut poolte kokkuleppel üürilepingu edasiandmiseks kuid täpsustavat infot ei anna (ei vasta e-mailile, telefonikõnedele). Peaksime välja kolima juba järgmise kuu alguses, kuid usus, et lepingu edasiandmine toimub, ei teatanud me kirjalikult kaks kuud ette. Sellest ka mure?

Samuti maksime üürilepingut sõlmides tagatisraha ja ühe kuu üüri. Kas selle tagasisaamisele on meil õigus pärast üleandmislepingu sõlmimist täies mahus?

Sõlmisin ühe eesti pangaga juulis 2008 rendilepingu sõiduauto rentimiseks, tähtajaga 1 aasta. Rendimaksed said kõik tasutud. Peale rendiperioodi lõppu olin pangaga e-maili teel kontaktis, kus soovisin rendilepingut pikendada. Pank soovis saada kontoväljavõtet ja muid andmeid uue lepingu sõlmimiseks, mille ma ka saatsin.
Peale seda jäin pangalt vastust ootama - et kas nad on nõus lepingut pikendama ja mida selleks teha. Panga poolt minu soovile ei vastatud, ehk siis peale seda kui ma olin e-maili teel uue lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid ja avaldused esitanud, peale seda nendepoolne suhtlus katkes. Pank ei teavitanud mind, kas nad on nõus lepingut pikendama või mitte, seega nad ei koostanud uut lepingut. Samuti ei teavitanud pank mind sellest, kuhu ma peaksin lepingualuse objekti (auto) tagastama. Seega jäi auto minu valdusesse. Lõpuks võttis pank minuga ühendust alles 2011. aasta lõpus ja teavitas mind, et ei soovi minuga lepingut pikendada ja palus auto kas välja osta või tagastada.
Tagastasin auto 22.11.2011. Alates tagastamise päevast -22.11.2011 -pole pank minguga sellel teemal rohkem ühendust võtnud ega teavitanud toimuvast. 03.09.2013 saatis pank mulle nõudekirja kus seisab: "Arvestades, et pooled ei leppinud lepingus kokku sanktsioone sõiduki tagastamiskohustuse rikkumise eest, siis lähtub Pank käesoleva nõude esitamisel võlaõigusseaduse regulatsioonist. Vastavalt VÕS §-le 335 kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri...jne" Juhin tähelepanu, et Panga kirjas mainitakse üürilepingut, kuigi tegemist oli rendilepinguga. Pean ebaõiglaseks Panga poolt esitatud nõuet, sest nad ei vastanud minu kirjadele - kus ma soovisin lepingut pikendada. Pank ei vastanud ei eitavalt ega ka jaatavalt - nad ei vastanud üldse midagi!
Pank ei teavitanud mind kuhu ma peaksin auto tagastama.
Pank viitab VÕS paragr. 335-le, mis reguleerib ÜÜRITUD eseme tagastamist - kuigi tegu oli RENDI lepinguga ... kuigi seal ei ole vist väga suurt põhimõttelist erinevust?
VÕS paragr. 336 ütleb et:
" (1) Üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada.
(2) Kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused. "
Pank ei teavitanud mind ei siis ega hiljem mingitest üüritud asja tagastamisel leitud puudustest. Soovin saavutada Panga nõude nendepoolset tühistamist. Kuna nendepoolne huvipuudus ja suhtluse venimine, või lausa vältimine, tõi kaasa olukorra, kus lepingualuse eseme edasine saatus jäi minu jaoks arusaamatuks, siis ma ei ole nõus tagantjärgi nõutavate rendimaksetega. Kuna leping lõppes 2009 aastal, siis pean kummaliseks ja arusaamatuks pangapoolset nõude esitamist alles 4 aastat hiljem. VÕS paragr. 338 järgi on üürileandjal asja halvendamise eest hüvitamise nõude aegumistähtaeg 6 kuud. Pangal pole minu vastu muid pretensioone, välja arvatud eseme mittetagastamine õigel ajal, siis võiks ju ka mittetagastamist lugeda lepingualuse asja HALVENDAMISEKS - ehk siis asja väärtuse langemiseks? Seega kas võiks VÕS paragr. 338 järgi lugeda nõude aegumistähtajaks 6 kuud ? VÕS paragr. 338 ütleb:
(1) Üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud.
Kõik pangaga vahetatud e-mailid on mul säilinud.
Mida Teie sellest loost arvate? Suured tänud!!
PS.(loomulikult tunnistan ka endapoolseid vigu antud juhtumis).

Tere.
Elan 12 korteriga majas ja olen korteri omanik. Juba aastaid nõuab OÜ meilt lisaraha maja üldsoojuse eest, vaatamata soojakütte arvetele. Oman isiklikku soojamõõturit omas korteris ja selle järgi ka maksan. Koridoridest ja keldritest on kõikjalt küttekehad välja lõigatud. Mille eest me siis topelt maksame? Palun aidake meid, me pole abi kusagilt saanud.
Ja korjasime majaelanikega oma isiklikku raha ustele ning usaldasime OÜ, lubades uksed ette panna, siiani neid pole.
Kas OÜ on kohustatud meie isikliku raha tagastama.
Teid ette tänades mures majaelanikud

Tere.
Selline mure. Millised õigused ja võimalused on korteriühistul, kui üks korteri omanik viidi vanadusest ja tervislikust seisundist tingituna hooldushaiglasse ning sellest tulenevalt on tekkinud võlgnevus KÜ ees?
Korteri omanikul on küll olemas pärija, kes lubas arveid tasuma hakata hetkest, mil hakkab kehtima pärimis õigus ehk pärast omaniku surma. Aga selleks hetkeks võib ju võlgnevus kasvada vägagi suureks. Kas KÜ peaks pöörduma valla sots.töötaja poole, kelle kaudu ta hooldushaiglasse saateti ja nõudma tema kaudu arvete tasumist?
Tänan vastuse eest!

Tere!
Meil on väike 8 korteriga KÜ. Viimase kuu arvega esitati meile nõue (just nõue mitte teatis), et alates 31.08.2013 (laupäev) kuni oktoobri kuuni peame olema kodus veenäidikute kontrolliks. Kui me seda ignoreerime, lisatakse veekadu arvele. Selgituseks: meie majas on pidevalt veekadu (viimati 3 m3). Juunis vahetasime uued mõõdikud, need on plommitud. Üldkoosolek ei ole otsustanud iganädalast kontrolli. Keegi ei ole olnud vastu, et näidikuid kontrollida, aga kas saab nõuda, et seda tehakse just puhkepäeval ja 5 nädalat järjest? Kas selline asi on seadusega kooskõlas?

Tere
Kui kaua tohib maksimaalselt kesta üks tööpäev? Töötan ühes väikses kiirtoidu kohas, kus graafikus on kirjas, et tööandja võimaldab iga 6h jooksul 30 min puhkuse töö ajast. Tegelikult see puudub ja vahetuste pikkus on 14h. Ja et kui mitu päeva järjest võib selliseid vahetusi teha? Meil keskelt läbi kolm päeva järjes, siis saab päeva puhata ja öises vahetuses tööl.

Tere. Minu abikaasa töötab täiskohaga ühes väikefirmas raamatupidajana. Töökoht asub ühe kaupluse ruumides. Kauplus kuulub aga teisele firmale, ehkki firmade omanik on üks see sama isik.
Abikaasa istub arvuti taga ja teeb oma tööd. Sellele tööle kulub tal umbes tund-kaks tööpäevas.
Kuna kaupluseomanik (firmaomanik), kes ise poes toimetab, käib tihti poest ära, siis sel ajal asendab teda minu naine. Teenindab kliente ja müüb kaupa. Ega abikaasal selle vastu otseselt midagi pole. Ostjaid ei käi just ülearu ja vaba aega jääb tal tööpäeva jooksul, mis on 8 tundi, ülegi.
Tahaks teada, kas see on seaduspärane? Et töötab just kui kahes firmas, aga palka saab ühest firmast. Kord sai seda omaniku käest küsitud ja ta ütles, et kui ei sobi, siis ta peab inimese koondama ja hakkama raamatupidamisteenust sisse ostma. Pidi odavam tulema. Et tänu sellele saabki inimest pidada, et see aitab müüja tööd ka teha.
Töökohast loobuda abikaasa aga ei tahaks.

Eestis registreeritud OÜ juhatus on 5-liikmeline. Üks juhatuse liige suri mais 2013. Mida peaks osaühingu juhatus tegema, et äriregistrist kustutataks surnud juhatuse liikme nimi. 2013 surnud juhatuse liige oli välisriigi kodanik.