Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mul on õigus 2005. aastal tehtud kinkeleping tühistada, kuna tütar ei lase mind enam korterisse?06.09.2013

Tere!
Kinkisin oma tütrele maakoduna kasutatava korteri, kuhu olen ise ka sisse kirjutatud. Kinkelepingu ajal oli tegemist vallasasjaga, kinkelepingus on ära toodud tingimused, et minul, kui kinkijal ja ka mu abikaasal on õigus määramata ajani seal elada ja samuti tehti kohustuseks kanda kinnistusraamatusse meie nimed. Siiani pole tütar kinnitusametis korterit registreerinud ja seega ka mind pole kinnistusraamatusse sisse kantud. Kevadel hakkas ta tegema seal suurt remonti, minul ei luba sinna üldse minna ja ei saagi, sest mulle pole ta andnud korteri uue ukse võtit. Minu mööbli ja muud asjad on ta kõik ära visanud ja põletanud. Korteri remonti teeb üks tööline, kes praktiliselt elab seal ja lõppu ei paista tulevat. Olen ise 90% töövõimetusinvaliid ja maal käimine ja väikest viisi toimetamine mõjus hästi mu tervisele. Sellel suvel, kuna seal käia ei saanud, on mu tervis oluliselt halvenenud, sest peale selle on mul mure, miks mind tütar maale ei luba. Olen isegi seda mõelnud, et äkki tahab seda ära müüa ja minul pole vanana kusagil elada. Palun öelge, mida ma pean tegema. Tütar minuga ei räägi. Millised õigused mul on seoses kinkelepinguga. Kas mul on õigus kinkeleping tühistada (leping sõlmiti 2005.aastal). Kuhu ma peaks pöörduma abi saamiseks.
Parimate soovidega!

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kui kinkelepingus oli kirjas, et teile tuli võimaldada kingitud asja kasutamine, siis võiks selle kohustuse täitmata jätmist lepingust taganemise aluseks lugeda küll. Selleks peaksite minema notarisse ja tegema vastavasisulise avalduse, kuid oluline on see, et saate taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, kui teiega õigustamatult käituma hakati. Seega, kui alates kevadest teid enam korterisse ei lasta, siis peaksite kindlasti enne järgmist kevadet oma õigust kasutama.
Palju suurem probleem paistab aga see, et korterit ei ole siiani kinnistatud. Soovitan teil juristi poole pöörduda, kes saab teile konkreetsete asjaolude valguses juba täpsemat nõu anda.
 

Küsimus: Kas saan mehelt osa raha välja nõuda, kui ma korteris enam ei elanud, kuid maksin ikkagi laenumakseid?06.09.2013

Võtsin mehega abielu ajal eluasemelaenu. Tema oli kaastaotleja. Kolisin korterist välja 2a. tagasi olles veel abielus. Maksin meie ühise laenu eest igakuiseid kuumakseid ainult mina. Tegin seda veel ka 1,5 aastat peale välja kolimist. Tänaseks oleme lahutatud ja lõpetasin ka laenumaksete tasumise, kuna mina seal korteris ei ela enam.
Küsimus selline, et kas saan mehelt tagasi nõuda kohtu kaudu pooled laenumaksed selle aja eest kui mina seal korteris enam ei elanud, aga tasusin ikka. Eluasemelaen on kahepeale, seega peaks ju kohustused laenu tasumise osas olema võrdsed.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Laenu kasutamise sihtotstarve ega ka korteri faktiline kasutamine ei oma tähtsust. Teie kohustuse olemasolu ja suuruse fikseerimiseks peaksite ühisvara ära jagama. Siis selgub ka see, kes kellele võlgu on ja kas saate midagi tagasi nõuda.
 

Küsimus: Kas elamispinda tohib anda äriühingule allrendile?06.09.2013

Ma elan üürikorteris, mille üürilepingus on kirjas, et ma võin pindu omakorda anda ka allüürile. Tahaksin teada, kas ma tohin vormistada allüürnikuks oma firma? Minu firma tegeleb koolitusega ning tunnid reaalselt toimuvadki minu korteris; korteri kolmest toast üks on sisustatud õppeklassiks, seega oleks põhjendatud, et osa üürist ja kommunaalkuludest maksaks firma. Korteriomanik on selle tehinguga põhimõtteliselt nõus, aga me kumbki ei tea, kas tohib elamispinda anda äriühingule allrendile või tohib äriühing üürida ainult nn büroopindu.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ei näe mingit takistust eluruumide muutmisel bürooruumideks, kui omanik on sellega nõus.
 

Küsimus: Kas rendilepinguga koormatud kinnistu müügil jääb rendileping uue omanikuga kehtima?06.09.2013

Tere!
Kas VÕS järgi on õige, et kinnistu, mis on koormatud rendilepinguga, müüakse maha, jääb rendileping kehtima uue omanikuga?

Lugupidamisega

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Jah, jääb kehtima, kui lepingust endast ei tulene teisiti.
 

Küsimus: Kas KÜ koosolek saab otsustada, et naabri põrand võetakse üles ja sinna pannakse müra summutav materjal?06.09.2013

Tere

Lugesin siinseid küsimusi-vastuseid seoses naabrite müraga.
Leidsin ühe sellise küsimuse-vastuse:
http://www.vastused.ee/loe/oigus/korteriomandioigus/6015/mida-saaksin-ette-votta.html

Tekkisid täiendavad küsimused. Meil on ka mureks naabrite müra, mis on varahommikust hilisööni, vahel ka öörahu ajal. Müra on kuskil 6-8 tundi päevas, esmaspäevast pühapäevani. Tegemist on puumajaga, seega kõlab kõik tohutult läbi. Naaber keeldub igasugusest koostööst probleemi lahendamise osas.
Minu küsimus oleks, kuidas saab selle probleemi lahendada KÜ? Kas KÜ koosolek saab võtta vastu otsuse, et naabri põrand võetakse üles ja sinna vahele pannakse materjal, mis summutab müra?
Kuna see oleks ainuke lahendus tehnilises mõttes. Kui kahe korteri vaheline ala on kaasomand, siis peavad need korterid võimaldama ju sellele osale ligipääsu, kui selleks on tekkinud vajadus?

Tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lg 1 kohaselt on korteriühistu pädevuses kortermaja projektijärgne korrashoidmine ja remont. Remondi käigus võib tõsta kortermaja heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Tulenevalt eeltoodust tuleks esitatud küsimusele vastata pigem jah, samas eeldusel, et kõnealuse probleemi kõrvaldamise kulud on proportsionaalsed saavutatava tulemusega.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas garaažiühistust välja astuda?04.09.2013

Olen 1975. aastast garaažiühistu liige ja oman ridagaraažis üht boksi. Kuidas on võimalik ühistust lahkuda, kui ma olen nõus boksist kas või tasuta loobuma?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, soovitan Teil pöörduda notari poole palvega vormistada omandist loobumise avaldus. Avalduse adressaat ja sellega seotud erisused sõltuvad sellest, mis tüüpi omandiga (korteriomand, kinnisasja kaasomand, liikmelisus hooneühistus) on Teie garaažiboksi näol tegu. Ka siin saate arvestada notari abiga.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kes vastutab, kas korteriomanik või ühistu, keskküttetoru purunemisest tekkinud kahju eest?04.09.2013

Tere. Juhtus õnnetus. Nimelt 31.08.2013 keerati radiaatorites vesi lahti ja selle tõttu läks meil korteris radiaatori toru katki. Toas vesi ujus ja alumistel naabritel ka väike kahjustus. Oskate öelda, kas see on ühistu asi või mitte? Naabrid seletavad, et see on meie kui korteriomanike viga, aga meie teame, et on ühistu rida radiaatorid korda teha ja välja vahetada. Ehk oskate teie öelda kumb õige on?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, küttesüsteemi purunemise tõttu tekkinud kahju eest vastutavad korteriomanikud korteriomandite omanikena igal juhul. Mis puutub korteriühistu vastutusse, siis selle osas on Riigikohus oma 17.detsembri 2012 lahendis nr 3-2-1-161-12 punktis 10 asunud seisukohale, et korteriühistu ei ole seotud korteriomanike kohustusega oma korterelamut korras hoida. Riigikohtu käsitluses ei oma tähendust asjaolu, et korteriühistu liikmeteks on korteriomanikud ise, et korteriühistu eesmärk on esindada korteriomanikke ning tema mõte on lihtsustada korteriomandite valitsemist. Eeltoodu põhjal tuleb esitatud küsimusele vastata, et korteriomanikud PEAVAD korterelamu ohustuse ja korrasoleku tagama, korteriühistus aga VÕIB seda teha.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas ootamatult pidurdanud auto juht on süüdi, kui tema taga tekkis teiste autode vahel avarii?04.09.2013

Kui eessõitev auto pidurdab järsku ilma põhjuseda ja pärast teda põrkavad kokku järgmised autod, kes sel juhul süüdi on? Esimesel autol kahjustused puuduvad.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui esimene järsult ja põhjuseta pidurdanud sõiduk kokkupõrgetes üldse ei osalenud (kontakt puudus), siis saab järeldada, et järgmine sõiduk suutis kokkupõrget vältida. Seega väidetav põhjendamatu pidurdamine iseenesest liiklusõnnetust ei põhjustanud. Liiklusõnnetuse eest vastutab sellisel juhul üldiselt juht, kes sõitis tagant otsa eespool pidurdanud ja omakorda kokkupõrget vältida püüdnud sõidukile.
 

Küsimus: Kas aegunud juhilubadega sõidu eest saadud trahvi on alust vaidlustada?03.09.2013

Tere. Sain trahvi (kiirmenetlus) aegunud juhilubadega mootorsõidukiga sõitmise eest. Autol kehtiv ülevaatus, kindlustus ja omal ka kehtiv tervisetõend. Kas on alust vaidlustamiseks?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 96 lg 1 kohaselt peab mootorsõiduki juhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Teatud juhtudel ei pea see dokument olema kaasas (LS § 88 lg 2). LS § 124 lg 3 p 1 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud, või kehtetuks tunnistatud. LS § 124 lg 1 kohaselt on mootorsõiduki juthimisõiguse peatamine või peatumine mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine. Seega saab eeltoodust tulenevalt asuda seisukohale, et juhul, kui Teie juhiloa kehtivus oli lõppenud, ei omanud Te mootorsõiduki juthimise õigust. Kehtiva seaduse järgi on juhtimisõiguse olemasolu ühendatud juhiloa kehtivusega. Seega on Teile karistuse määramine eeltoodud aspektist õiguspärane. Sel motiivil otsuse vaidlustamine otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist tõenäoliselt kaasa ei too.
 

Küsimus: Kui palju on kolmandas kvartalis mul normtunde, kui sinna langes ka 14 päeva puhkust?03.09.2013

Tere
Sooviksin teada kui palju pean III kvartalis (juuli, august, september) normtunde kokku tegema, kui sinna langes ka minu korraline puhkus 14 päeva (26.07-08.08.13). Puhkuse aja sisse jäi graafikujärgseid tööpäevi 8 (juulis 4 ja augustis 4 tööpäeva).
Töötan summeeritud tööaja arvestusega.

Ette tänades

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Eeldusel, et töötate täiskoormusega, tuleb lugeda kokku kõik arvestusperioodi tööpäevad E-R, jättes välja riiklikud pühad (antud juhul 20.august) ja puhkuse aeg, ning korrutada saadud tööpäevade arv 8-ga.
Teie juhtumi puhul:
Juuli- 19 tööpäeva x 8 t= 152 tundi,
August- 15 tööpäeva x 8 t= 120 tundi,
September- 21 tööpäeva x 8 t= 168 tundi.
Kokku arvestusperioodi tööajanorm: 440 tundi.
Õiglast tööaja arvestust soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu