Õigus
Küsimus: Kas mul on õigus 2005. aastal tehtud kinkeleping tühistada, kuna tütar ei lase mind enam korterisse?06.09.2013
Tere!
Kinkisin oma tütrele maakoduna kasutatava korteri, kuhu olen ise ka sisse kirjutatud. Kinkelepingu ajal oli tegemist vallasasjaga, kinkelepingus on ära toodud tingimused, et minul, kui kinkijal ja ka mu abikaasal on õigus määramata ajani seal elada ja samuti tehti kohustuseks kanda kinnistusraamatusse meie nimed. Siiani pole tütar kinnitusametis korterit registreerinud ja seega ka mind pole kinnistusraamatusse sisse kantud. Kevadel hakkas ta tegema seal suurt remonti, minul ei luba sinna üldse minna ja ei saagi, sest mulle pole ta andnud korteri uue ukse võtit. Minu mööbli ja muud asjad on ta kõik ära visanud ja põletanud. Korteri remonti teeb üks tööline, kes praktiliselt elab seal ja lõppu ei paista tulevat. Olen ise 90% töövõimetusinvaliid ja maal käimine ja väikest viisi toimetamine mõjus hästi mu tervisele. Sellel suvel, kuna seal käia ei saanud, on mu tervis oluliselt halvenenud, sest peale selle on mul mure, miks mind tütar maale ei luba. Olen isegi seda mõelnud, et äkki tahab seda ära müüa ja minul pole vanana kusagil elada. Palun öelge, mida ma pean tegema. Tütar minuga ei räägi. Millised õigused mul on seoses kinkelepinguga. Kas mul on õigus kinkeleping tühistada (leping sõlmiti 2005.aastal). Kuhu ma peaks pöörduma abi saamiseks.
Parimate soovidega!
Kinkisin oma tütrele maakoduna kasutatava korteri, kuhu olen ise ka sisse kirjutatud. Kinkelepingu ajal oli tegemist vallasasjaga, kinkelepingus on ära toodud tingimused, et minul, kui kinkijal ja ka mu abikaasal on õigus määramata ajani seal elada ja samuti tehti kohustuseks kanda kinnistusraamatusse meie nimed. Siiani pole tütar kinnitusametis korterit registreerinud ja seega ka mind pole kinnistusraamatusse sisse kantud. Kevadel hakkas ta tegema seal suurt remonti, minul ei luba sinna üldse minna ja ei saagi, sest mulle pole ta andnud korteri uue ukse võtit. Minu mööbli ja muud asjad on ta kõik ära visanud ja põletanud. Korteri remonti teeb üks tööline, kes praktiliselt elab seal ja lõppu ei paista tulevat. Olen ise 90% töövõimetusinvaliid ja maal käimine ja väikest viisi toimetamine mõjus hästi mu tervisele. Sellel suvel, kuna seal käia ei saanud, on mu tervis oluliselt halvenenud, sest peale selle on mul mure, miks mind tütar maale ei luba. Olen isegi seda mõelnud, et äkki tahab seda ära müüa ja minul pole vanana kusagil elada. Palun öelge, mida ma pean tegema. Tütar minuga ei räägi. Millised õigused mul on seoses kinkelepinguga. Kas mul on õigus kinkeleping tühistada (leping sõlmiti 2005.aastal). Kuhu ma peaks pöörduma abi saamiseks.
Parimate soovidega!
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Palju suurem probleem paistab aga see, et korterit ei ole siiani kinnistatud. Soovitan teil juristi poole pöörduda, kes saab teile konkreetsete asjaolude valguses juba täpsemat nõu anda.
Küsimus: Kas saan mehelt osa raha välja nõuda, kui ma korteris enam ei elanud, kuid maksin ikkagi laenumakseid?06.09.2013
Võtsin mehega abielu ajal eluasemelaenu. Tema oli kaastaotleja. Kolisin korterist välja 2a. tagasi olles veel abielus. Maksin meie ühise laenu eest igakuiseid kuumakseid ainult mina. Tegin seda veel ka 1,5 aastat peale välja kolimist. Tänaseks oleme lahutatud ja lõpetasin ka laenumaksete tasumise, kuna mina seal korteris ei ela enam.
Küsimus selline, et kas saan mehelt tagasi nõuda kohtu kaudu pooled laenumaksed selle aja eest kui mina seal korteris enam ei elanud, aga tasusin ikka. Eluasemelaen on kahepeale, seega peaks ju kohustused laenu tasumise osas olema võrdsed.
Küsimus selline, et kas saan mehelt tagasi nõuda kohtu kaudu pooled laenumaksed selle aja eest kui mina seal korteris enam ei elanud, aga tasusin ikka. Eluasemelaen on kahepeale, seega peaks ju kohustused laenu tasumise osas olema võrdsed.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimus: Kas elamispinda tohib anda äriühingule allrendile?06.09.2013
Ma elan üürikorteris, mille üürilepingus on kirjas, et ma võin pindu omakorda anda ka allüürile. Tahaksin teada, kas ma tohin vormistada allüürnikuks oma firma? Minu firma tegeleb koolitusega ning tunnid reaalselt toimuvadki minu korteris; korteri kolmest toast üks on sisustatud õppeklassiks, seega oleks põhjendatud, et osa üürist ja kommunaalkuludest maksaks firma. Korteriomanik on selle tehinguga põhimõtteliselt nõus, aga me kumbki ei tea, kas tohib elamispinda anda äriühingule allrendile või tohib äriühing üürida ainult nn büroopindu.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimus: Kas rendilepinguga koormatud kinnistu müügil jääb rendileping uue omanikuga kehtima?06.09.2013
Tere!
Kas VÕS järgi on õige, et kinnistu, mis on koormatud rendilepinguga, müüakse maha, jääb rendileping kehtima uue omanikuga?
Lugupidamisega
Kas VÕS järgi on õige, et kinnistu, mis on koormatud rendilepinguga, müüakse maha, jääb rendileping kehtima uue omanikuga?
Lugupidamisega
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimus: Kas KÜ koosolek saab otsustada, et naabri põrand võetakse üles ja sinna pannakse müra summutav materjal?06.09.2013
Tere
Lugesin siinseid küsimusi-vastuseid seoses naabrite müraga.
Leidsin ühe sellise küsimuse-vastuse:
http://www.vastused.ee/loe/oigus/korteriomandioigus/6015/mida-saaksin-ette-votta.html
Tekkisid täiendavad küsimused. Meil on ka mureks naabrite müra, mis on varahommikust hilisööni, vahel ka öörahu ajal. Müra on kuskil 6-8 tundi päevas, esmaspäevast pühapäevani. Tegemist on puumajaga, seega kõlab kõik tohutult läbi. Naaber keeldub igasugusest koostööst probleemi lahendamise osas.
Minu küsimus oleks, kuidas saab selle probleemi lahendada KÜ? Kas KÜ koosolek saab võtta vastu otsuse, et naabri põrand võetakse üles ja sinna vahele pannakse materjal, mis summutab müra?
Kuna see oleks ainuke lahendus tehnilises mõttes. Kui kahe korteri vaheline ala on kaasomand, siis peavad need korterid võimaldama ju sellele osale ligipääsu, kui selleks on tekkinud vajadus?
Tänades
Lugesin siinseid küsimusi-vastuseid seoses naabrite müraga.
Leidsin ühe sellise küsimuse-vastuse:
http://www.vastused.ee/loe/oigus/korteriomandioigus/6015/mida-saaksin-ette-votta.html
Tekkisid täiendavad küsimused. Meil on ka mureks naabrite müra, mis on varahommikust hilisööni, vahel ka öörahu ajal. Müra on kuskil 6-8 tundi päevas, esmaspäevast pühapäevani. Tegemist on puumajaga, seega kõlab kõik tohutult läbi. Naaber keeldub igasugusest koostööst probleemi lahendamise osas.
Minu küsimus oleks, kuidas saab selle probleemi lahendada KÜ? Kas KÜ koosolek saab võtta vastu otsuse, et naabri põrand võetakse üles ja sinna vahele pannakse materjal, mis summutab müra?
Kuna see oleks ainuke lahendus tehnilises mõttes. Kui kahe korteri vaheline ala on kaasomand, siis peavad need korterid võimaldama ju sellele osale ligipääsu, kui selleks on tekkinud vajadus?
Tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas garaažiühistust välja astuda?04.09.2013
Olen 1975. aastast garaažiühistu liige ja oman ridagaraažis üht boksi. Kuidas on võimalik ühistust lahkuda, kui ma olen nõus boksist kas või tasuta loobuma?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes vastutab, kas korteriomanik või ühistu, keskküttetoru purunemisest tekkinud kahju eest?04.09.2013
Tere. Juhtus õnnetus. Nimelt 31.08.2013 keerati radiaatorites vesi lahti ja selle tõttu läks meil korteris radiaatori toru katki. Toas vesi ujus ja alumistel naabritel ka väike kahjustus. Oskate öelda, kas see on ühistu asi või mitte? Naabrid seletavad, et see on meie kui korteriomanike viga, aga meie teame, et on ühistu rida radiaatorid korda teha ja välja vahetada. Ehk oskate teie öelda kumb õige on?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas ootamatult pidurdanud auto juht on süüdi, kui tema taga tekkis teiste autode vahel avarii?04.09.2013
Kui eessõitev auto pidurdab järsku ilma põhjuseda ja pärast teda põrkavad kokku järgmised autod, kes sel juhul süüdi on? Esimesel autol kahjustused puuduvad.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas aegunud juhilubadega sõidu eest saadud trahvi on alust vaidlustada?03.09.2013
Tere. Sain trahvi (kiirmenetlus) aegunud juhilubadega mootorsõidukiga sõitmise eest. Autol kehtiv ülevaatus, kindlustus ja omal ka kehtiv tervisetõend. Kas on alust vaidlustamiseks?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kui palju on kolmandas kvartalis mul normtunde, kui sinna langes ka 14 päeva puhkust?03.09.2013
Tere
Sooviksin teada kui palju pean III kvartalis (juuli, august, september) normtunde kokku tegema, kui sinna langes ka minu korraline puhkus 14 päeva (26.07-08.08.13). Puhkuse aja sisse jäi graafikujärgseid tööpäevi 8 (juulis 4 ja augustis 4 tööpäeva).
Töötan summeeritud tööaja arvestusega.
Ette tänades
Sooviksin teada kui palju pean III kvartalis (juuli, august, september) normtunde kokku tegema, kui sinna langes ka minu korraline puhkus 14 päeva (26.07-08.08.13). Puhkuse aja sisse jäi graafikujärgseid tööpäevi 8 (juulis 4 ja augustis 4 tööpäeva).
Töötan summeeritud tööaja arvestusega.
Ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Eeldusel, et töötate täiskoormusega, tuleb lugeda kokku kõik arvestusperioodi tööpäevad E-R, jättes välja riiklikud pühad (antud juhul 20.august) ja puhkuse aeg, ning korrutada saadud tööpäevade arv 8-ga.
Teie juhtumi puhul:
Juuli- 19 tööpäeva x 8 t= 152 tundi,
August- 15 tööpäeva x 8 t= 120 tundi,
September- 21 tööpäeva x 8 t= 168 tundi.
Kokku arvestusperioodi tööajanorm: 440 tundi.
Õiglast tööaja arvestust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu