Õigus

Tere!
Maksekäsu kiirmenetluses on avaldajal kohustus koheselt teavitada kohut, kui võlgnik on võlgnevuse tasunud. Milliseid sanktsioone saab kohaldada, kui avaldaja seda kohustust ei täida, st ei teavita, et võlgnevus on tasutud?
Kes tasub kohtukulud, kui maksekäsu ettepanekut ei ole võlgnikule kätte toimetatud ning võlgnik on enne ettepaneku tegemist võlgnevuse tasunud?

Ostsin tehnikapoest arvuti, mis lõpetas peale u 3 nädalast kasutamist töötamise tehase poolt paigaldatud vigase kõvaketta tõttu (see tuvastati garantiiremondis). Kõvaketas on nii vigane, et sellelt ei saa kõvaketast avamata andmeid kätte. Garantiitingimustes on kirjas, et garantii ei kehti andmetele. Selle lause alusel väidab pood ja garantiiremonti teostav firma, et nemad ei pea tagama kliendile andmete taastamise võimalust. Ehk vigast kõvaketast ei tohi andmete kätte saamiseks avada, kui soovin, et see vahetatakse garantii korras uue töötava vastu (seda tingimust, et kõvaketast ei tohi avada, ei ole mitte kusagil garantiitingimustes kirjas ja seda ei saanud ma enne arvuti ostmist ka kuidagi teada). Lisaks tähendab garantiiremont seda, et vigane kõvaketas koos minu andmetega võetakse ära ja seda ei ole võimalik enam tagasi saada (isegi mitte tagasi osta).
Kuna andmed sellel kõvakettal on konfidentsiaalsed, siis ei saa ma mitte mingil tingimusel katkist kõvaketast ilma sellelt andmeid kustutamata kellelegi anda. Seega mul ei olegi mitte mingil tingimusel võimalik seda katkist uut arvutit garantii korras parandada.
Kas mul on õigus nõuda andmete tõttu kõvaketta endale ostmist ja arvuti garantii korras parandamist? Või kas mul on õigust nõuda kõvaketta avamise võimalust sellelt andmete kätte saamiseks ja nende kustutamiseks ning peale seda nõuda garantiiremonti (kui tagastan vana ketta)? Kas selline garantiitingimus on tõesti seadustega kooskõlas, et pean selles olukorras valima, kas soovin oma andmeid või soovin töötavat arvutit? Mulle tundub, et selline garantiitingimus on vastuolus isiklike andmete kaitsega, sest kõik sellised kõvakettad on teatavasti parandatavad.
Tänan abi eest!

Olen saanud trahviteate kohalikult vallavalitsuselt, parkimine haljasalal ilma omaniku või valdaja loata... Trahviteade vormistatud 15.08.2013, ka pildid haljasalal asuvast sõidukist tehtud 15.08.2013. Aga nüüd väärteo toimepanemise ajaks trahviteates märgitud hoopiski 15.06.2013. Tundub, et ametnik on teinud kirjavea aga antud juhul tähendab see ju, et trahviteade koostatud 2 kuud hiljem ja ka pildid, mis parkimist haljasalal peaksid tõendama, tehtud 2 kuud rikkumisajast hiljem, nii piltide tegemise aeg kui ka trahviteate vormistamise ajaks 15.08.13, väärteo toimepanemise ajaks märgitud aga 15.06.13. Ju on ka tegelikult väärteo toimepanemise ajaks tahetud märkida 15.08.13, tundub, et ametnik lihtsalt teinud vea, kas sellest piisab vaidlustamiseks? Kuna LS ei määra haljasala mõistet, siis ainult haljasala mõistele toetuda vaidlustamise puhul ei saaks.

tere
Esitasin e-toimikus 6. juunil 2013 avalduse maksekäsu kiirmenetluse elatise nõudes ja siiamaale ei ole olnud võimalik võlgnikule pabereid kätte toimetada ning ta nüüd ka teadmata suunas ära kolinud. Kui kaua see kohtu menetlus siis võib veel kesta või mida ma peaksin edasi tegema?

Tere,
Mu elukaaslasel on teise mehega tütar, kes on juba 6-aastane. Lapse perekonnanimeks on mu elukaaslase nimi (st ema nimi). Lapse bioloogiliselt isalt (tõendatud DNAga) on lapsele välja nõutud elatisraha.
Kuna mu elukaaslane võtab pärast minuga abiellumist minu perekonnanime, tahaks ta mu perekonnanime anda ka oma tütrele.

- Kas sellega kaasneb mulle tulevikus mingeid lisakohustusi abikaasa tütre suhtes, kes ei ole minu bioloogiline tütar?
- Kas lapse perekonnanime muutmine võib mõjutada kuidagi elatisraha maksmist tema bioloogilise isa poolt?

Kui ema soovib minna aastase lapsega reisile väljapoole Euroopa Liitu kas ta peab omama isa nõusolekut ja kus seda kontrollitakse?

Tere, elan juba 4. aastat Rootsis, lapsed käivad siin koolis ja lasteaias. Olen oma eelmisest abikaasast lahutatud 6 aastat ja laste isa ei ole suhelnud 5 aastat lastega. Minu uus elukaaslane, kes on rootslane tahaks minu lapsi lapsendada ja laste päris isa oli sellega nõus. Küsimus oleks siis selline, et kuhu ma peaks pöörduma, kas Eesti või Rootsi poolele?

Esitan konkreetse olukorra; tähtajaline TL sõlmiti 25.06-31.07.13.a.
Puhkuse kompensatsiooni arvutusega tekkis vaidlus, kas kaks kalendripäeva või kolm. Mis valemi alusel saadakse kolm kalendripäeva? Kas see on tõesti nii?

Aitäh selgituse eest.

Tere,
olen hetkel 2,5-aastase lapsega veel lapsehoolduspuhkusel. Poole aasta pärast oleks siis aeg tööle tagasi minna. Praeguseks on selgunud, et ettevõte on vahetanud nime ja omanikku. Tegevusala ja reg. nr on samad. Minule pole keegi sellisest muudatusest teada andnud. Kas oleks pidanud? Mis variandid minu tööle mineku või töösuhte lõppemisega võivad olla? Millised on minu õigused? Kas mõttekam (kasulikum) oleks enne lapsehoolduspuhkuse lõppu selgus majja tuua?
Ette tänades,

Tere, KÜ juhatus keeldub lisama üldkoosoleku päevakorda ühe korteriomaniku põhjendatud taotlust teha korda eluruumide viimistlust, mis sai kannatada hoone üldtorustiku vahetuse käigus. Keeldumise aluseks on MTÜ seaduse §20 1 (2).
Siit on 2 küsimust:
1. Mida teha, kui ülejäänud korteriomanikud (vähemalt 1/5 MTÜ ehk KÜ liikmetest), kelle korterid ei saanud kannatada ümberehituste tõttu, pole huvitatud ja ei soovigi nõuda, et nende remondifondiraha kulutataks teise liikme probleemide lahendamiseks.
2. Mida teha, kui KÜ juhatus, kes määrab üldkoosoleku päevakorra, ei soovi antud küsimust panna ka hääletamisele, et saada 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekut küsimuse arutlemiseks, kuigi MTÜ seaduse §20 1 (5) annab selleks võimaluse?
3. Kui korteriomanik teeb riiklikult tunnustatud eksperdi abil vajaliku remondi maksumuse kalkulatsiooni ning esitab arve otse KÜ-le, ennetades kohtuvaidlusi, kas arve tasumine muutub KÜ jaoks kohustuslikuks enne või alles pärast remondi teostamist kannatada saanud korteris omaniku kulul?
4. KÜ juhatus ei vastanud ka remonditaotlustele kirja teel korduvalt kahe aasta jooksul. Kas sarnaste "nõiaringi" probleemide lahendamise kohustus KÜ poolt muutub lähiajal lihtsamaks vastavate seaduste muutmisel?
Lugupidamisega, omanik