Õigus

Esmalt märgin, et eurole üleminekuga seonduvalt tehti muuhulgas muudatused ka äriseadustikus (ÄS) ning antud juhul tuleks samuti arvestada ÄS rakendussätetes märgituga. Ennekõike on kõne all ÄS § 525(1) lõige 4, mille kohaselt pärast ühe aasta möödumist euro kui Eesti Vabariigi rahaühiku kehtima hakkamisest kantakse osaühingu või aktsiaseltsi põhikirja muutmine äriregistrisse ainult juhul, kui põhikirjas on osa- või aktsiakapital ja osade või aktsiate nimiväärtused väljendatud eurodes või kui samal ajal kantakse registrisse sellekohane põhikirja muudatus. Arvestada tuleb siinkohal ka erisustega osade/aktsiate nimiväärtustes.

Mis puudutab esitatud küsimusi, siis tulenevalt ÄS § 392 lg 1 sõlmivad äriühingute ühinemisel ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu, milles tuleb muuhulgas märkida kokkulepe ühendatava ühingu vara tervikuna üleandmise kohta ühendavale ühingule antud juhul ühendava ühingu aktsiate üleandmise vastu, ühingute osade asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui juurdemakseid tehakse, ning ühendava ühingu aktsiate üleandmise tingimused. Asendussuhet ja juurdemaksete suurust selgitatakse ja põhjendatakse ühinemisaruandes (vt ÄS § 393).

Sisuliselt tähendab nimetatu, et ühendav ühing ehk antud juhul aktsiaselts väljastab ühendatavale ühingule (osaühingule) vara vastu aktsiad. Osaühingu poolt üleantav vara saab olla ühendavale ühingule sissemakseks, mida tuleb hinnata mitterahalise sissemakse hindamise korras (ÄS § 424). Tuleb näidata, mitu ühendava ühingu aktsiat ühendatava ühingu osanik ehk tulevane aktsionär saab. Kui ühinemise käigus on vaja teha ühendatava ühingu osanikule juurdemakseid, tuleb arvestada, et juurdemaksete summa ei või ületada 1/10 asendatud aktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summast (ÄS § 392 lg 2). Seadus ei kirjuta ette täpset asendussuhet ja juurdemaksete suurust, samuti ei ole kindlat reeglit aktsiakapitali suurendamisele ühinemise käigus. Oluline on arvestada, et osade asendussuhe ja juurdemaksed oleksid kohaseks tasuks ühendatava ühingu osanikule ning et ühinemine ei tooks kaasa ühingu võlausaldajate huvide kahjustamist (ÄS § 396 lg 2). Kapitali suurendamisel aga tagatakse ühinevate ühingute osanikele või aktsionäridele hilisem osalus. Seega, kui ühinemise läbiviimisel soovitakse anda ühendatava ühingu osanikule aktsiaid, tuleb suurendada aktsiakapitali. Aktsiate asendamine aktsiakapitali suurendamata on võimalik üksnes juhul, kui ühendaval aktsiaseltsil on oma aktsiaid, mida saab asendamiseks kasutada.

Aktsiaseltsi muutmisel osaühinguks on ÄS mõttes tegemist ümberkujundamisega, mille käigus ümberkujundatava ühingu aktsionärid saavad uue ühingu osanikeks (ÄS § 478). Ümberkujundamine otsustatakse aktsionäride poolt ning vastavas otsuses tuleb muuhulgas märkida ümberkujundatava ühingu aktsionäride aktsiate asendussuhe ning aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamisel ka osakapitali suurus (ÄS § 480). Siingi ei anna seadus ette täpset kohustust, kuidas asendussuhe ning loodava ühingu kapital määrata, ümberkujundamise otsuses tuleb märkida mitu ja millise nimiväärtusega aktsiat kui mitme osa ning millise nimiväärtusega asendatakse. Arvestama aga peab seejuures aktsionäride ning võlausaldajate huvidega, sh ka näiteks asjaoluga, et kui aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib aktsionär nõuda uuelt ühingult tagasimakset (§ 481 lg 3).


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Tere!

Kui lapse alaliseks elukohaks on Iirimaa, ei tohiks isa takistada lapsel naasta Iirimaale. Kui lapse isa teeb siiski takistusi lapse tema alalisse elukohta tagasiviimiseks, tuleb pöörduda oma murega Iirimaal Justiitsministeeriumisse.

Vastava taotluse tegemisel üritavad riikide keskasutused (Justiitsministeerium nii Eestis kui ka Iirmaal) teha koostööd lapse tagastamiseks tema alalisse elukohta Iirimaal. Kui see soovitud tulemust ei anna, tuleb algatada kohtumenetlus lapse tagastamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui Te abielu lahutada ega ühisvara jagada ei soovi, on Teil õigus kohtult PkS § 23 alusel taotleda, et abikaasa loovutaks perekonna ühise eluaseme Teile ainukasutamiseks. Seejuures võib eluaseme loovutamise määrata kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui abielu lõppemiseni.

Kui Te siiski soovite abielu lahutada, on võimalik taotleda kohtult ühisvara jagamist selliselt, et korter määratakse Teie ainuomandisse ja Teile pannakse kohustus maksta abikaasa osa eest hüvitist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui lapse bioloogilist isa sünnitunnistusele kantud ei ole, tuleb kindlasti taotleda kohtult isaduse tuvastamist, sest elatist saab nõuda vaid mehelt, kes on lapse isana kantud sünnitunnistusele.

Teie olukorras oleks ilmselt õige taotleda riigilt õigusabi. Selleks tuleb esitada kohtule nii taotlus riigi õigusabi saamiseks kui ka teatis oma majandusliku seisundi kohta. Kui kohus Teie taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldab, määratakse Teile esindaja, kes nõustab Teid, koostab kohtule vajalikud dokumendid ja vajadusel ka esindab kohtuistungil.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Teie poolt kirjeldatud olukorras, kus otsuse kättesaadavaks olemise päev langeb puhkepäevale, rakendub KrMS § 171 lg 3 e. juhul, kui päevades arvutatav tähtaeg lõpeb viimasel tööpäeval kell 24.00, aga kui tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähataja viimane päev puhkepäevale järgnev esimene tööpäev.

Seega, kui otsuse kättesaamise päev on puhkepäev, siis ei saa menetleja hakata tähtaega arvutama puhkepäevale eelnevast tööpäevast, vaid peab seda tegema puhkepäevale järgnevast tööpäevast. See ei tähenda aga, et otsus ei võiks ise faktiliselt valmis ja kättesaadav olla ka varem, lihtsalt menetlusaluse isiku vastavasisulise taotluse puudumisel hakkavad otsuse jõustumise ja kaebuse esitamise tähtajad kulgema ikkagi seaduses ettenähtud aegadest e. Teie poolt kirjeldatud olukorras esimesest tööpäevast peale puhkepäeva.

Õigusaktid on selles osas pisut ebaselged. Teie poolt viidatud lingil esile toodud sätted (MKM ministri 21.06.2011.a määrus nr 50 "Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele" § 19 lg-d 3 ja 4) võimaldaksid teooriaeksmi sooritamist ja sõidueksmile registreerumist enne karistustähtaja lõppemist. Teisalt sätestab sama määruse § 14 lg 1, et juhul kui isikul on juhtimisõigus ära võetud või peatatud, siis saab ta juhtimisõigust taotleda või juhtimisõigust tõendav dokument väljastatakse talle pärast juhtimisõiguse taastumist.

Teisalt ei taastu mitmel juhul juhtimisõigus enne, kui selleks on sooritatud vajalikud eksamid. Seega on §s 14 sätestatu mõneti vastuolus määruse teiste sätetega.

Mingeid erisusi tulenevalt juhiloa liigist, eksamite tegemise aja osas õigusaktid sõnaselgelt ette ei näe. Leian, et vähemalt analoogia korras on ka LS § 106 sätestatud juhtudel rakendatav ülalviidatud määruse §st 19 tuletatav põhimõte, et teooriaeksamit võib sooritada ja sõidueksamile registreeruda ka enne karistuse tähtaja lõppemist. Vt ka LS § 4 lg 1.

Jah. Maksuvabastus kehtib üksnes sellise eluruumi võõrandamisel, mida inimene kasutas kuni võõrandamiseni oma eluasemena.

Tere!

Selleks, et määrata abieluvaralepinguga ühe abikaasa lahusvaraks olev kinnistu abikaasade ühisvara hulka, piisab vaid abikaasa nõusolekust, midagi tõendada vaja ei ole. Abieluvaralepingu sõlmiseks tuleb pöörduda notari poole, kes kindlasti vastab ka kõikidele Teie küsimustele, mis on seotud konkreetse abieluvaralepingu sõlmimisega.

Kulutused, mis kaasnevad abieluvaralepingu sõlmimisega, sõltuvad vara väärtusest, mille suhtes kokkulepe sõlmitakse. Notari tasu arvutatakse lepingus toodud vara väärtuse järgi vastavalt notari tasu seadusele. Notari tasule lisandub käibemaks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Peate pöörduma selle küsimusega notari poole. Notaril on õigus minna vanglasse teie poja tahet tõestama.

Tere, seda, milleks on korteriühistu kohustatud, reguleerib korteriühistuseadus ja korteriühistu põhikiri. Korteriühistuseaduse paragrahv 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Esimese eesmärgiga (kaasomandi eseme majandamine) ei ole akna peal suitsetavatel isikutel kokkupuutumust. Teise eesmärgi (korteriomanike ühiste huvide esindamine) täitmiseks peavad korteriomanikud esmalt oma ühised huvid otsuse või kokkuleppe vormis väljendama. Samas on oluline märkida, et ka siis, kui korteriomanikud langetavad otsuse või sõlmivad kokkuleppe akna peal suitsetamise kohta, siis korteriühistu üksnes esindab korteriomanikke otsuse elluviimisel, mitte ei kanna vastutust juhul, kui mõni korteriomanikest kohustust rikub.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ