Õigus

Tere, selline situatsioon - sõitsin välja kõrvalteelt teele, kus toimub teetöö, mitte ühtegi kiirust piiravat märki sel teelõigul ei ole, sõitsin teel 80 km/h (suur tee, kus on tavaliselt kiirusepiirang 90km/h) ning politsei sõidab vastu ning mõõtis samal ajal kiirust. Kui märkasin kiirusepiirangut 50km/h võtsin kohe kiirust maha, kuid selleks ajaks oli politsei fikseerinud kaameraga 30km/h kiiruse ületamist. Kuna on ka kehtiv karistus, tehti väärteoprotokoll ning asi läheb edasi menetlusse. Kuna sellelt teelt, kust välja sõitsin, ei olnud kiirusepiirangu märki, kas siis mul on õigus seda väärtegu vaidlustada? Käisin ka uuesti vaatamas ning kiirusepiirang on ainult teetööde alguses ning järgneval kolmel väiksemal ristmikul ei olnud kiirusepiirangu märki, järgmine märk oli täpselt seal, kus mina seda märkasin ning hoo maha võtsin. Kui mul on võimalus seda väärtegu vaidlustada, siis kuidas tõestan seda kõike, et tulin sealt teelt, kus kiirusepiirangu märki ei olnud?

Tere!
Selline küsimus, et korraline puhkus lõpeb 16.aug, kuid graafikusse pandud alles 22. aug, seoses millega ei tööta ettenähtud normtundegi täis. Samuti on siis graafikus ka rohkem kui 40 tundi, mis saavutatud 12-tunniste tööpäevadega.
Kas tööandja peaks tagama töö siiski alates puhkuse lõppemise päevast ning mida ette võtta, et graafik ei ületaks 40 tunnist töönädalat?

Kelle nõusolekut ja missuguseid dokumente on vaja kui ma kolmekordses majas neljatoalises korteris tahan lammutada mittekandvaid vaheseinu ning korterit ümber ehitada? Kas selleks aitab ainult juhatuse nõusolekust või peab olema ka kõigi teiste majas elavate korteriomanike nõusolek ning kes peaks teostama tööde järelvalvet kui seda üldse peab?

Tere! Tegemist on ostetud majaga, millesse lepingu kohaselt võis endine omanik (vanainimene) elu lõpuni sisse elama jääda. Kui aga ostja tahab nüüd seda maja müüa või kinkida, kas see edasielamise õigus säilib või peab endine omanik uue elukoha otsima?

Tere. Kui kiirmenetluse protokollis on kirjas, et ületasin ristmiku keelava vilkuva kollase tulega, kas siis on mõistlik see otsus vaidlustada?

Tervist,

Seadusemuudatuste ja pikkade tekstidega seoses sooviks veidi selgust kollaste vilkurite kasutamisega liikluses.
Nimelt puutun kokku väga tihedalt kahe stsenaariumiga.

1) Teel abi andmine ja pukseerimine. Kas ma võin kasutada kollaseid vilkureid või strobosid, et kaasliiklejatele oleks üheselt mõistetav, et teel on takistus ja nad ligineksid kõrgendatud tähelepanekuga. Loomulikult on olemas autodel ka ohutuled, kuid need asuvad madalal ning võivad jääda teiste objektide varju. Samuti nende tõsiselt võetavus on meie liikluskultuuris kaheldav.

Samuti pukseerimisel, kus teatavasti vedaval autol ei pea (tohi?) põleda ohutuled, et oleks suuteline näitama suunda ning teavitada teisi ja veetavat ees ootavast suunamuutusest. See aga autorongi ees asuvatele liiklejatele väga abiks pole, kuna pukseeritav on vedaja varjus.

Kas pukseeritavale tohib paigaldada kollast strobolampi ja kas see võib asendada standardseid ohutulesid (näiteks elektrisüsteemi tõrke korral). Samuti et ka näiteks veetav auto oleks suuteline näitama taga liiklejale ees olevat suunamuutust, kuna ka vedaja jääb tagant vaates pukseeritava varju.

2) Üritused, kus on oluline asukoha tähistamine. Jällegi punkt, kus oleks ideeliselt kasulik enda nähtavaks tegemine. Esiteks üritusel osalejatele, et tähistada ürituse korraldusmeeskonna kohalolek ja jällegi anda kaasliiklejatele teada, et "midagi kahtlast toimub". Samuti mingi grupi saatmisel turvamasinal (näiteks jalgratturite-rulluisutajate grupp või üritusel osaleva autokolonni saatmisel).

Kas nendes stsenaariumites on seaduse silmis kollaste vilkurite või strobode kasutamine põhjendatud, või tuleb valida mõni teine värv või lahendus?

Osanikud on teinud suusõnalise kokkuleppe firma likvideerimisega alustamise osas kokku lepitud tähtaja saabumisel aga hiljem ei soovi üks osanik likvideerimise otsust allkirjastada ning jätkuvalt huvitatud osapoolel puudub võimalus edasisi menetlusi alustada.
Osaühingul puudub aktiivne majandustegevus esialgselt kokkulepitud likvideerimise tähtajast alates. Kohustusi klientide ja partnerite ees ei ole. Firma on heas majanduslikus seisus. Likvideerimise osas passiivseks muutunud ja varem raamatupidamise eest suusõnalise otsuse alusel vastutanud ja vastavaid menetlusi läbi viinud osanik ei ole tähtaegselt esitanud vajalikke aruandeid riiklikele institutsioonidele, sh majandusaasta aruanne. Teisel osanikul puudub ka võimalus neid kohustusi ise täita, kuna puuduvad vastavad algdokumendid ja teave.
Kuidas oleks võimalik jätkuvalt aktiivselt likvideerimisest huvitatud osanikul osaühing likvideerida? Millistes tingimustes oleks osanikul võimalik algatada sundlikvideerimine?

Füüsilisele isikule kuuluv osa (ainuosanik) äriühingus on kohtutäituri poolt arestitud ning füüsilise isiku kohustuste katteks alustatud selle võõrandamine (äriühing ei tegutse ega tegutsenud). Kas on võimalik äriühing likvideerida?
Ette tänades

Kui mul algab töö 9.45 ja lõpeb 21.14 ning selle sees on 3 pausi (üks 30-minutiline ja kaks 15-minutilist), kas siis tuleb mu tööajast välja arvestada vaid pool tundi või tund aega puhkeaega?

Tere.
Kolisin lastega Soome suve algul, Eestis elukoht puudub, käin tööl Soomes ja olen püsielanik Soomes nüüd. Laste isaga on Eestis kohus pooleli seoses laste hooldusõiguse piiramise/ ära võtmisega. Kas on võimalik üle tuua Soome kohtusse kõik asjad, et edaspidi toimuks kõik siin?