Õigus

Liiklusseaduse § 1 lg 1 kohaselt sätestab liiklusseadus liiklusreeglid Eesti teedel. Sama paragrahvi 2' kohaselt kohaldatakse liiklusseaduse §s 69 sätestatut ka väljapool teed. LS § 69 sätestab keelu juhtida sõidukit joobeseisundis. Kuivõrd juhiloa ja juhtimisõiguse osas seadus erandit ei sätesta, võib asuda seisukohale, et väljapool teed mootorsõiduki juhtimise eest, kui juhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, juhti LS § 201 alusel karistada ei saa.

Pole küll eelnevalt näinud inkassofirma nõudekirja, kuid arvata võib, et inkassofirma nõuab oma kulu sisse kui Krediidiandjal tekkinud kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on varaliseks kahjuks mõistlikud kulud kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Teilt võlgnevuse sissenõudmisega seoses kantud nn inkassokulu puhul võiks põhimõtteliselt olla tegu krediidiandja kahjuna, mida inkassofirma Teilt Krediidiandjaga sõlmitud lepingu alusel nõuab. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-66-05 tehtud lahendi p-s 22 samuti leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulud on vaadeldavad võlausaldaja kahjuna.

Vaadata tuleks eeltooduga seoses muidugi seda, kas inkassofirma kulu on olnud mõistlikus suuruses, arvestades seda, et lihtsamate inkassonõuete koostamine pole reeglina keeruline, ei võta rohkelt aega ja selleks kasutatakse praktikas varem vormistatud nõudekirjade põhju. Juhul, kui nn inkassokulu on ebamõistlikus suuruses võib inkassofirma nõudele esitada vastava vastuväite. Esmalt peaksite Krediidiandjalt kontrollima, kas kahju on Krediidiandjal üleüldse tekkinud ehk, kas Krediidiandja on nn inkassoteenuse eest inkassofirmale midagi tasunud. Kui Krediidiandja inkassofirmale võla nõudmise eest midagi tasunud ei ole, ei ole Krediidiandjal ka vastavat kahju tekkinud. Nimetatud asjaolu tõendamiskoormus lasub isikul, kes Teilt vastavate kulude hüvitamist nõuab.

VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule. Seega poleks Krediidiandjal põhimõtteliselt tarvis Teie eelnevat nõusolekut, kui ta soovib Teie vastu olemasoleva nõude üle anda kolmandale isikule (nt inkassofirmale). VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik muidugi keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.

Krediidiinfosse andmete lisamisest. Peaksite vaatama, mida ütleb Teie krediidileping Krediidiinfosse nõuete ülespaneku kohta. Eespool viitasin, et nõue võib esitatud olla selliselt, et nn inkassokulu nõude puhul tegu Krediidiandja kahjuga, mida Teilt nõutakse. Seega põhimõtteliselt, kui krediidileping ütleb, et Krediidiandjal on õigus nõuet kogu ulatuses (sh kahjunõuet) Krediidiinfosse lisada, oleks Krediidiinfosse kahjunõude lisamist raske vaidlustada. Krediidiinfosse Teie võlgnevuse kohta andmete lisamist reguleerib Teie ja Krediidiandja vaheline laenuleping. Isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, isikuandmete töötlemise riikliku järelevalve korra ja vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest sätestab isikuandmete kaitse seadus.

Küsimuse tagamaad jäävad arusaamatuks, sest kinnistu hinda ei määra mitte ehitisregistris olevate hoonete arv, vaid ikka see, mis maatükil reaalselt olemas. Samas on kinnistul asuvate hoonete juurde käivate dokumentide puudumine kahtlematult puudus, mille kõrvaldamist saaksite endiselt omanikult nõuda.

Te ei saa ilma volituseta neid asju teha. Kui inimene on teadvusel ja mõistab enda ümber toimuvat, siis saab ta anda teile volituse nii, et notar tõestab volitaja tahte suuliste ütluste kaudu.

Inkassofirma võib põhimõtteliselt ka sellise nõudega kohtusse minna, mingit keeldu selleks ei ole. Iseküsimus on see, kui perspektiivne see nõue neil on - s.t kui hästi on see nõue tõendatud ja põhjendatud.

Isiklik kasutusõigus seatakse reeglina mingisugustel tingimustel. Ilma nende tingimusteta tutvumata ei ole võimalik midagi täpsemat öelda. See lõpeb isiku surmaga ning selle lõpetamine võiks tulla kõne alla üksnes juhul, kui te kannaksite isiku seal olemise tõttu mingisugust sellist kahju, mida te isiklikku kasutusõigust seadest või kinki vastu võttes ei osanud ette aimata, lisaks peaksite katma selle isiku majutuskulud jm kahju, mis tal seoses kasutusõiguse kaotamisega tekib. Üldjuhul võib isiklikku kasutusõigust omav isik oma kasutuses olevatesse ruumidesse oma tuttavaid ajutiseks viibimiseks kutsuda. Kui korterist on midagi ära varastatud, siis tuleks politseisse avaldus teha.

Tere!

Kui abielu sõlmiti enne 1. juulit 2010, on võimalik kohaldada eseme ühis- või lahusvara hulka kuulumise kindlaksmääramisel eelmist perekonnaseadust. Eelmise perekonnaseaduse § 14 lõike 2 kohaselt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.

Seega sisuliselt võiks tegemist olla Teie ja abikaasa ühisvaraga. Iseasi, kas on võimalik tõendada, et abikaasa lahusvaraks oleva korteri väärtus on oluliselt suurenenud ja see on toimunud abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel. Tõendamiskoormus lasuks sellises olukorras Teil.

Kehtivas perekonnaseaduses analoogne regulatsioon puudub, seega olukorras, mil abielu sõlmiti hiljem kui 01.07.2010, eelöeldut kohaldada ei saaks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Olete tsiteerinud eelmist perekonnaseadust, hetkel kehtivas perekonnaseaduses sellist regulatsiooni ei ole. Kinnistusraamatu kanne ei mängi tegelikult konkreetse eseme ühis- või lahusvaraks lugemise osas erilist rolli – kui kinnisvara on soetatud abielu ajal, loetakse see ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni pole tõendatud, et tegemist on ühe abikaasa lahusvaraga.

Kui maja on soetatud abielu ajal, kuid ühele abikaasale kingitud raha eest, võiks ilmselt olla tegemist selle abikaasa lahusvaraga PkS § 27 lõike 2 punkti 3 mõttes. Kuid nagu eelnevalt märkisin, loetakse abielu ajal soetatud vara ühisvaraks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Maja lahusvaraks lugemise tõendamiseks tuleks näidata eelnevalt toimunud tehinguid – kõigepealt esivanemate maja pärandina omandamist ja seejärel pärandina omandatu võõrandamist.

Seega sisuliselt võib olla võimalik tõendada, et ühe abikaasa lahusvara eest soetatud maja on selle abikaasa lahusvara ning ühisvara jagamisel kuulub abikaasade vahel jagamisele vaid abielu ajal soetatud korter.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

LS § 169 lg 5 kohaselt, kui varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe politseile teatada ja tegutseda sealt saadud korraldustele. Seega jättes sündmusest kohe teatamata, on juht rikkunud LS § 169 lg -s 5 sätestatut kohustust. Liikluskindlustuse seadus sätestab kindlustusandjale õiguse nõuda regressikorras kannatanule hüvitatud kahju tagasimaksmist juhilt, kes lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte (sh loetakse rikkumiseks ka teatamisnõuete eiramist). Põhimõtteliselt ei oma siinkohal tähtsust, et juht naases hiljem sündmuskohale. Sõltuvalt asjaoludest ja sellest, kuidas on võimalik tagantjärele tuvastada tegelikke liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid, võib õnnestuda kompromissi korras läbi rääkida regressinõude vähendamine.

Tere.

Loodan, et leiate vastuse juba samal teemal esitatud küsimuse vastusest, mida saate lugeda alljärgnevalt lingilt:
http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/5998/kas-saab-nouda-1.html

Lugupidamisega

Merike Michelson
www.metiabi.eu