Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas lahutada abielu, kui üks elab Soomes ja teine Eestis?01.07.2013

Olen elanud abikaasast 7 aastat lahus ja Soomes, tema elab Eestis. Nüüd tahaks lahutust. Millest ma peaksin alustama ja mismoodi näeb lahutuskäik välja? Kas mina saan üksi Soomes lahutuse sisse anda, ilma et teine pool kohal oleks. Nimelt ta on liikumispuudega ja ta ei oleks võimeline üldse kuskile kohale ilmuma.
Millised dokumendid peavad minul olema, kas abielutunnistus on vajalik (abielutunnistus on kadunud). Mida peab tegema see pool, kes elab Eestis, kas tema peab ka kuskile kohale minema? Lahutus oleks mõlemapoolne otsus.

Teiseks, sooviks teada, kuidas tuleb toimida, kui meil on ühine vara - korter. Korter on tagatiseks teise korteri pangalaenule. Teine pool elab hetkel selles korteris. Mina sooviksin oma osa lastele jätta, kui teine pool soovib sama, kas piisab omavahelisest kokkuleppest või tuleb see kuskil kinnitada või kuidas sellisel juhul asju ajada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kohtumenetlus abielu lahutamiseks on võimalik algatada nii abikaasa elukoha järgi Eestis kui ka Teie elukoha järgi Soomes (eeldusel, et Soomes on Teie alaline elukoht). Selleks peate esitama kohtule hagiavalduse, millele on kindlasti lisatud abielutunnistus. Kohtumenetluse algatamisest Te abikaasat teavitama ei pea, samuti ei ole hagi sisseandmisel vajalik tema kohalolek.

Reeglina peaksid kohtuistungil kohal viibima mõlemad abikaasad, kuid Eestis on võimalik erandlikult abielu lahutada ka siis, kui üks pool istungilt puudub. Soome seadusandlusega ma kahjuks kursis ei ole, seega ei oska ma öelda, kas Soomes on samamoodi.

Korteri kui ühisvara jagamiseks tuleb pöörduda notari poole ja sõlmida vastavalt kokkuleppele ühisvara jagamise leping. Kui ühisvara jagamise osas kokkulepet saavutada ei õnnestu, tuleks ühisvara jagamise nõudega pöörduda kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas käib ainuhooldusõiguse nõudmine?28.06.2013

Tere.
Lapse sündides olin kuu aega üksikema, ilmus välja lapse isa, kes soovis oma nime ka sünnitunnistusele, peale lubadusi olin nõus. Mees aga elas Soomes ja teise perega. Lapsele kandis vahelduva eduga raha 60 eurot kuus, naise arvelt. Last nägi ta 2 kuuselt, 9 kuuselt. Ei helistanud, ei kirjutanud, ei pidanud ühtegi sünnipäeva meeles jne, kuigi lubasin tal lapsega kohtuda kui tal huvi on. Tal polnud. Kasvatasin last üksi. Nüüd aasta tagasi otsis ta meid üles, palus andeks, tahtis viga parandada, mina heas usus, et laps saab isaga olla, andestasin, kolisime lapsega Soome. Pool aastat hiljem oli asi nii hull, et kolisime lapsega ära. Pole keelanud tal lapsega kohtuda, kuid minu juuresolekul. Nüüd on olukord selline, tahan saada ainuhooldust, kuna ei soovi lapsele pettumusi. Ta tuleb siis, kui talle sobib ja tal aega, kuigi 10 km vahet. Kui laps kutsub, ta ei tule.
Küsimus: Kui suur võimalus on mul võita see kohtuasi? Kas peaksin seda tegema Eesti või Soome kohtus? Mis peaksid olema tõendusmaterjalid (enda sõpradelt tuttavatelt saaksin kinnituse, samuti lasteaiast, et kasvatajad pole teda kordagi näinud, tööandjalt, samuti vallavalitsuselt käisin küsimas abi, veel saaksin tuua tema töögraafiku kogu selle aja kohta, eksnaise kinnituse). Mida peaksin tegema? Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui ma õigesti aru saan, on Teie sooviks lapse ja isa suhtluse piiramine, sest isa ja lapse kaootilised ning vähesed kohtumised frustreerivad last. Pean paraku märkima, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja hooldusõiguse täielikult Teile üleandmine ei annaks nö soovitud tulemust – ka hooldusõiguseta vanemal on õigus oma lapsega suhelda.

Kui kohus rahuldaks Teie nõude ja annaks Teile täielikult üle lapse hooldusõiguse, saaksite ainuisikuliselt otsustada kõiki lapsega seotud asju, sh lapse viibimiskoha, kooli- ja terviseküsimusi, kuid nagu eelnevalt märkisin, säiliks lapse isal õigus lapsega suhelda. Pean seejuures rõhutama, et kohtud väga ei poolda ühise hooldusõiguse lõpetamist ja hooldusõiguse ühele vanemale täielikku üleandmist ning seda ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Kui siiski leiate, et ühise hooldusõiguse lõpetamine vastab lapse huvidele, tuleks kohtule esitada vastav avaldus. Avalduses peab sisalduma selge põhjendus, miks tuleks lapse ühine hooldusõigus lõpetada. Hooldusõiguse asi allub selle riigi kohtule, kus on lapse alaline elukoht – kui elate Soomes, tuleks pöörduda Soome kohtu poole, kui aga elate Eestis, on asja pädev arutama Eesti kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui maja kuulub pooleks meile mõlemale, kas mees saab nõuda maja müüki?28.06.2013

Tere
Abikaasa lahkus oma pere juurest. Kooselu on olnud 19.a ja abielus oleme olnud 6. Meil on kaks alaealist last ja mõlemal lapsel on raske puue. Maja on ostetud pangalaenuga enne abielu, aga pool on minu ja pool on abikaasa oma. Abielu ajal on ostetud ka kaks autot. Mis õigused on minul. Kas tal on õigus meilt nõuda maja müüki ja palju peaks maksma tema 2 lapsele? Kui mina pole nõus müügiga, kas siis temal on võimalik meid majast välja ajada, maja müügist ei saa kumbki mingit tulu. Mina jääksin kahe lapsega taeva alla ja tema elaks oma armukese juures. Kas sellise jama juures on mõistlik lahutada. Tema lahutust ei taha.
tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Saan Teie kirjeldusest aru, et kõnealune maja on Teie ja abikaasa kaasomandis (sh võrdsetes osades) ja mõlema abikaasa osa on selle abikaasa lahusvara. Kaasomandi lõpetamist on kaasomanikul alati õigus nõuda, muuhulgas selliselt, et kaasomandis olev vara müüakse ja müügitulu jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurustele. Seega saab Teie abikaasa nõuda kaasomandi lõpetamist viisil, et maja müüakse maha ja müügitulu jagatakse. Kuna Teie ja abikaasa osad kaasomandis on võrdsed, tuleb maja müügist saadav tulu jagada teie kahe vahel pooleks – seejuures puudub abikaasal kohustus müügitulust osa lastele anda (laste isal on vaid ülalpidamiskohustus mõlema lapse eest).

Kui Teil on kindel soov abielu lahutada, kuid abikaasa ei ole nõus abielu perekonnaseisuametis lahutama, tuleb abielu lahutamise nõudega pöörduda kohtu poole. Seejuures lahutab kohus abielu igal juhul, olenemata sellest, kas abikaasa sellega nõustub või mitte.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik rahalist trahvi suurendada ja juhtimisõigus alles jätta?28.06.2013

Tere
Kas on võimalik karistust muuta. Nimelt jäin maanteel vahele alkoholi tarvitamise tunnustega 0,15 mg/l kohta. Kuna on kogemata ühe korra ka eelnevalt selline asi juhtunud 0,19 mg/g, siis seekord oli karistuseks rahaline trahv ja juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks. Mul on tööalaselt juhtmisõigust vaja iga päev. Ma sooviksin teada, kas on võimalik rahalist trahvi suurendada ja juhtimisõigus alles jätta?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Isiku kaebust läbi vaadates ei saa muuta karistust tema jaoks raskemaks, kui see on määratud. Ehk siis põhikaristuse karmistamine ei ole üldjuhul lubatud. Küll on võimalik taotleda kohtult lisakaristuse vähendamist e. karistuse kergendamist. Kas kohus lisakaristust ka vähendab, otsustab kohus esitatud asjaolude ja kogutud tõendite põhjal.
 

Küsimus: Mida teha, et eksabikaas maksaks poole korteri kuludest?28.06.2013

Korter on minu nimel, aga soetatud erastamise ajal ja abielus olles, 5 aastat tagasi lahutasime ja tema läks teise linna, mina taas eri paika ja korter jäi tühjaks. Tema pole maksnud ei kommunaale, ega muidu kulusid ja ei taha maksta ka. Mis peaks tegema, et ilma üürnikuta korteri kulud jaotuksid võrdselt. Ma ei saa isegi laenu võtta ilma tema nõusolekuta ja seda ta ei anna.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Eelduslikult on tegemist Teie ja abikaasa ühisvaraga, mis tuleks komplikatsioonide vältimiseks ära jagada – ilmselt oleks seda võinud teha kohe peale abielu lahutamist.

Ühisvara jagamine lahendab ka Teie poolt kirjeldatud probleemi ehk olukorra, mil ainult üks abikaasadest teeb ühisvaraks oleva korteri ülalpidamiseks kulutusi.

Ühisvara jagamiseks tuleb sõlmida notari juures ühisvara jagamise leping. Kui endise abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks vastava nõudega kohtu poole pöörduma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas peale raamatupidaja lahkumist tõestada puudujääki kassas ja raha kõrvaldamist?27.06.2013

Kuidas tõestada, et raamatupidaja, kes oli ka juhatuse liige (olles sama perioodi ka enamusosanik) on kõrvaldanud firmast raha sularahana. Kõrvaldanud arveid, jättes tegemata sissekandeid ning määranud tulevasteks dividendide väljamakseteks ettevõtte kasumi, samas antud summa omastades.
Laoseisudes suured puudujäägid. Müügiarvestus toimus antud firmas kassapõhiselt. Antud raamatupidaja ei ole enam osanik ja mitte töötaja ning puudujääk tuli välja uue raamatupidaja poolt ettevõtte raamatupidamise ülevõtmisel hiljem, kuna eelneva perioodi dokumendid oli väga korrast ära.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

See on kriminaalne teema. Äriühingu juhatuse liikme poolt äriühingu osanikele äriühingu varalise seisundi või muude kontrollitavate asjaolude kohta oluliste andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine on karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Samasugune karistus on ette nähtud raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Kui kõnealune isik oli tol ajal ainuke juhatuse liige, siis pole tal vastutust kellegagi jagada.
Kriminaalmenetluse alustamiseks tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile kuriteokaebus. PPA otsustab ise, millised tõendeid on vaja koguda. Kaebusse tuleks märkida orienteeruvad kahjusummad. Kahjude suurus on muidugi määrava tähtsusega, kas üldse tasub asjaga tegeleda – mingi õigusabikulude summaga tuleb igal juhul arvestada.
 

Küsimus: Millal on tegu annetusega ja millal peab maksma tulumaksu?27.06.2013

Olen eraisik ning pean ülal arvutimängu serverit. Küsin mängijatelt serveri rendi jaoks raha ning annan neile vastu mängusisest (virtuaalset) boonust. Kogu saadud raha läheb serveri rendi tasumiseks.

Kas ma pean maksma saadud annetuste pealt tulumaksu?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Ei. Minu arvates ei ole tegu annetustega, vaid klubilise tegevusega, kus osalised teevad ühise eesmärgi saavutamiseks vajalikke panuseid (serveri kasutamine). Soovitan läbi lugeda võlaõigusseadusest seltsingu tegevust reguleerivad sätted (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/105042013004 §§ 580 kuni 609). Võib ka nii asja näha, et mitte küsija ei saa mängijailt raha, vaid ta üksnes jagab teenuse pakkuja nõude teenuse kasutajate vahel laiali (nagu näiteks korteriühistu jagab laiali laekunud prügiveoarve).
 

Küsimus: Kas on võimalik lube tagasi saada enne trahvi maksmist ja aasta möödumist?26.06.2013

Tervist.
Kas on võimalik lube tagasi saada enne trahvi maksmist ja aasta möödumist? Lube on mul vaja, kuna töökoht nõuab seda. Kogu see trall hakkas sellest pihta, kui ma aasta tagasi (25.06.2012) vahele jäin joobes olekus sõitmisega. Ja nüüd töölt koju sõites (21.04.2013) jäin teist korda vahele ilma lubadeta sõiduga.
Kõige suurem mure selle juures on see, et tööjuures on lube tarvis ja kui ei ole tööd, siis ei ole ka millegi eest trahve maksta.
Ette tänades...

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kuna küsite, et millal on võimalik lube TAGASI saada, eeldan, et juhtimisõigus on Teilt karistuseks ära võetud. Juhtimisõiguse saab tagasi peale karistustähtaja möödumist. Sõltuvalt asjaoludest võib juhtimisõiguse tagasisaamiseks olla vajalik sooritada liikluseksamid ja/või läbida täiendkoolitus. Muid takistus juhtimisõiguse tagasisaamiseks ei ole.
 

Küsimus: Kas vastus minu parkimistrahvi vaidele võib viibida üle 30 päeva?26.06.2013

Sain parkimistrahvi ehk viivistasu otsuse ning saatsin sellele vaide kaks päeva pärast trahvi saamist. Vaidele peaks tulema otsus 30 päeva jooksul pärast vaide esitamist. Olen oodanud seda nüüd 35 päeva. Kas neil on õigus sellega viivitada või mitte? Kas seadust on rikutud ja sellega kaasnevad mulle lisaõigused? Nt. vaikimine tähendab nõusolekut ja saan oma trahvisumma tagasi, sest trahv oli tõesti alusetu. Või kuidas peaksin käituma?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Haldusmenetluses esitatud vaie tuleb läbi vaadata 10 päeva jooksul arvates vaide saamisest. Erandkorras võib haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada 30 päeva võrra, teavitades sellest vaide esitajat. Kui Teid ei ole vaide lahendamisest või vaide lahendamise tähtaja pikendamisest teavitatud, soovitan uurida, kas haldusorgan on Teie vaide üldse kätte saanud ja millised on nende toimingud olnud vaide menetlemisel.

Kui haldusorgan ei ole ettenähtud tähtaja jooksul vaiet lahendanud ega esitatud nõude suhtes otsust teinud, saate kasutada teisi õiguskaitsevahendeid - näiteks esitada kaebus halduskohtule. Kui nõuet kohtueelses menetluses (vaidekorras) lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus halduskohtule esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kaebuse esitada kahe aasta jooksul kohtueelses menetluses nõude esitamisest arvates.
 

Küsimus: Kui vana ja mis ajani saab "eelkooliealine laps" tasuta bussis ja rongis sõita?26.06.2013

Tere!

Ühistranspordiseaduse järgi on eelkooliealisel lapsel riigisisesel liiniveol tasuta sõidu õigus.
Kes on eelkooliealine laps? Näiteks rongipiletil on soodustusena kirjas "Laps alla 7 a". Kas laps on eelkooliealine kuni 1.septembrini, mil tal on 1. klassi aktus või on eelkooliealisus kuidagi ajaliselt piiratud? Kas laps, kes on saanud nn koolipikendust (st läheb 1. klassi 8-aastaselt) võib ka tasuta sõita kooliminekuni?

Aitäh!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kehtivad õigusaktid ei anna ammendavat tähendust mõistele "eelkooliealisus", mistõttu on tegemist nn määratlemata õigusmõistega, mille täpne tähendus tuleb välja selgitada läbi seaduse eesmärgi ja seaduse konteksti. Kuigi eelkooliealisust võiks sisustada ka läbi koolikohustuse mõiste (põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 9 lg 2), mille kohaselt tekib lapsele koolikohustus, kui ta on saanud enne käimasoleva aasta 1.oktoobrit 7 aastaseks, on siiski enampõhjendatud ühistranspordiseaduse tähenduses eelkooliealisuse all mõista aega, mis eelneb faktilisele koolikohustuse tekkimisele. Ehk siis on minu arvates põhjendatud lugeda laps ÜTS tähenduses eelkooliealiseks, kui tal ei ole veel tekkinud faktilist kooliskäimise kohustust.