Õigus

Tere, küsimusele vastamiseks tuleb esmalt selgitada välja, kas gaasiboileri näol on tegu korteriomandi kaasomandi eseme või reaalosa koosseisu kuuluva asjaga.
Korteriomandiseaduse paragrahv 1 lg 2 ja 2 lg 2 sätestavad üldreegli, mille kohaselt on kaasomandi esemeks ehitis ja selle osad. Viimatinimetatud kaasomandi eset hoiavad korteriomanikud korras ühiselt, kas siis valitseja või korteriühistu kaudu.

Ehitise mõiste avab ehitusseaduse paragrahv 2 lõige 1, mille kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi.

Olen seisukohal, et gaasiboileri olemasolu omab ehitise terviklikkuse ning ka ohutuse seisukohalt olulist tähtsust, mistõttu tuleb teda lugeda kaasomandi eseme hulka kuuluvaks.

Eeltoodust tuleneb ka vastus Teie küsimusele: gaasiboileri kontrollimise ja vahetuse kulud peab kandma korteriühistu.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Liiklusseaduse § 92 lg 2 sätestab sõiduki teisaldamise alused. Kui kõnealuse sõiduki puhul esineb mõni viidatud sättes nimetatud alustest, võib teeomanik (maaomanik) nõuda politseilt või kohalikult omavalitsuselt sõiduki teisaldamist.

Teie poolt kasutatav sõna "parkimistrahv" on väga lai mõiste ega selgita, kas Teile anti viivistasu otsus, leppetrahv või trahvinõue. Kõik need kolm trahviliiki on kasutatavad erinevates menetlusliikides. Vastamaks Teie küsimusele tuleks Teil täpsustada, millist nime kandis Teile määratud parkimistrahv.

Välisriigis määratud karistuse täitmine Eestis on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku 19.peatüki 5.jaos. Osundatud sätete kohaselt on välisriigis määratud trahvi täitmine Eestis võimalik peale vastava menetluse läbimist. Minule teadaolevalt ei ole Läti Vabariik seal määratud karistuste täitmise tunnustamise nõuetes aktiivne s.o. üldjuhul ei taotleta Lätis määratud karistuste tunnustamist ja täitmist Eestis.

Minule teadaolevalt viljeletakse Lätis praktikat, mille kohaselt võetakse nende juhtide juhiluba, keda on Lätis karistatud ja kellele määratud trahv on tasumata, uuel kinnipidamisel hoiule kuni trahvi tasumiseni. Seega ei saa välistada, et trahvi tasumata jätmine võib tekitada Lätis tulevikus eelmärgitud probleemi.

Liitumisega seotud teenuseid ja teisi võrguühenduse loomise või muutmisega seotud toiminguid saab tellida ainult kinnistu omanik või tema poolt volitatud isik, mis on otseselt välja ka toodud EE koduleheküljel kataloogi Küsimused ja vastused: Leping all https://www.energia.ee/et/kkk?faqSearch= leping#faq-portlet.
Kuna Teie ei ole seda lepingut EE-ga sõlminud, siis sellest lepingust ei teki Teile õigusi ega kohustusi. Kinnistu võõrandamist see leping iseenesest ei takista.
Küsimusest jääb selgusetuks see, et kuivõrd EE keeldub Teiega lepingu sõlmimisest selle lepingu tõttu või mitte, sest kui EE ei keeldu Teiega lepingu sõlmimisest ja teenuse osutamisest Teile, siis saate teenust osta ja olemasolev leping ei tohiks teid nö segada. Kuigi jah, aktsepteerida ei saa toiminguid ilma omaniku nõusolekuta ehk ka lepingu olemasolu, mis on sõlmitud ilma omaniku nõusolekuta. Kui EE aga keeldub lepingu sõlmimisest ja teenuse osutamisest, siis tuleb esitada kaebus EE-le ja kui EE ei soovi asja lahendada, siis pöörduda Tarbijakaitseameti poole.
Nagu eespool öeldud, siis EE sõlmib lepingud ikka omanikuga ja erandjuhuks on olukord, kus kinnistu omanik on andnud nõusoleku (nt. üürilepinguga vms. kasutuslepinguga) kasutajal leping sõlmida.
Seega pöörduge ametliku kirjaliku pöördumisega/kaebusega uuesti EE poole ja paluge selgitust ning nende ettepanekuid asja mõistlikuks lahendamiseks. Juhul, kui EE keeldub Teiega lepingu sõlmimisest ja Teile teenuse osutamisest kinnistu omanikuna, siis pöörduge Tarbijakaitseameti poole.
Küsimusest ei selgu ka see, et kuivõrd kolmas isik asja kasutab. Kui kinnistu koos selle oluliste ehitistega on Teie valduses, siis peaks olema hoopis lepingu sõlmija huvitatud EE-ga lepingu lõpetamisest, sest vastasel juhul tulevad kõik arved temale.

Tere!

Teie ühine eluase kui mehele kingitu on tõepoolest mehe lahusvara, seega lahutuse korral seda ühisvarana jagada ei saa.

Perekonnaseadus (PkS) näeb ette, et kui abikaasad ei jõua abielu lõppemise korral eluruumi (ja eluruumi sisustuse) edasises kasutamises kokkuleppele, võib kumbki abikaasa nõuda, et kohus määraks kindlaks kummagi abikaasa õigused ja kasutustingimused nimetatud esemete suhtes – eelkõige arvestab kohus laste heaolu ja muid tähtsaid asjaolusid.

Seejuures sätestab PkS § 68 lõige 2, et kui perekonna ühise eluasemena kasutatav eluruum on ühe abikaasa ainuomandis (nagu antud juhul), määrab kohus eluruumi teise abikaasa kasutusse ainult juhul, kui see on vajalik ebaõigluse vältimiseks. PkS § 68 lõike 5 kohaselt võib kohus eeltoodud juhul määrata mõistliku tasu eluruumi kasutamise eest.

Seega sisuliselt on olemas võimalus, et lahutuse korral säilib Teil võimalus kasutada lastega edasi praegust elamispinda – kui abikaasaga kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb ilmselt vastava nõudega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, õiguslikult korrektsed korteriühistu otsused vastavad kolmele alljärgnevale kriteeriumile:
1. Otsustatud küsimuse lahendamine on korteriühistu pädevuses, st otsustatud on korteriomandite majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toimingu tegemine või majandamiskulude kandmine;
2. Otsus on majanduslikult põhjendatud;
3. Otsuse langetamisel on arvestatud korteriühistu liikmete õigustatud huvidega, sh majanduslike võimalustega.

Juhul, kui Te leiate, et konkreetse langetatud otsuse puhul on korteriühistu mõnda eelnimetatud põhimõtet rikkunud, siis soovitan pöörduda kohtusse ning taotleda korteriühistu otsuse kehtetuks tunnistamist.
Korteriühistuseaduse paragrahv 13 lg 3 kohaselt tuleb korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisavarahalduse OÜ

Tere, üldkoosoleku kvoorumi arvestamisel tuleb lähtuda häälte arvust. Korteriomandiseaduse paragrahv 11 lõige 1 kohaselt annab iga korteriomand ühe hääle, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui korteriühistu põhikiri ei sätesta korteriühistuseadusest erinevat häälte arvestust, siis on 15 korteriga majas kuue korteri omanik koos kahe korteri omanikuga korteriühistu üldkoosolekul otsustusvõimeline.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Kehtib füüsilisest isikust ettevõtjale, kes võib omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste müügist saadud tulust maha arvata 2877 eurot aastas. See õigus ei laiene inimesele, kes ei ole ettevõtjana registrisse kantud.

Tere!

Ühist hooldusõigust omavad vanemad saavad lapse perekonnanime muuta ühiselt ehk siis sellega peavad nõus olema mõlemad vanemad. Kui lapse isa ei ole lapse perekonnanime muutmisega nõus, on võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse perekonnanime muutmiseks. Iseasi, kas kohus sellise nõude ka rahuldab, sest suure tõenäosusega on lapse isa sellele vastu ega pea seda põhjendatuks. Samuti tuleb kohtul arvesse võtta mitmeid olulisi asjaolusid, nt seda, kui kaua on laps isa perekonnanime juba kandnud ja kas ta on sellega harjunud.

Kui taotlete kohtult hooldusõiguse täielikku üleandmist (teisisõnu ainuhooldusõigust) ja kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada kõiki lapsega seotud asju, sealhulgas muuta lapse perekonnanime. Siiski peavad ühise hooldusõiguse lõpetamiseks esinema väga kaalukad asjaolud ja Teie poolt kirjeldatu alusel on keeruline anda konkreetset vastust, kas hooldusõiguse täieliku üleandmise nõude esitamine oleks perspektiivikas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand