Õigus

Küsimus 1.
Kui ainuke sissetulek on töötukassa raha 100 eurot, siis mis summa peab alimentideks maksma? Inimesele peab teatavasti jääma kätte ka elu võimaldav miinimumsumma, mis tegelikult peaks olema palju suurem, kui see saadav 100 eurot.

Küsimus 2.
Kaks aastat tagasi kaotati ära maksuametipoolne alimentide eest saadav maksutagastus - kuidas nüüd käituda - kas see tõesti tähendab, et minu jaoks tõusis alimentidele kuluv summa 21% või tegelikult oleks normaalne, kui vähendan ka makstavat summat 21%.

Tere,
tean, et reeglina peab töötajal 7-päevase ajavahemiku jooksul olema 24h katkematut puhkeaega, v.a. summeeritud tööaja puhul, kui piisab 36-st järjestikusest tunnist.
Töötan 3 aastat samas ettevõttes ilma töölepinguta (minupoolsetele pärimistele vaatamata) osalise koormusega (ca 80%). Tööaeg on kindlaks määratud E-T 9-17 ja N-R 9-17, kolmapäev ja nädalavahetus on vaba. Ettevõtte (loomakliinik) lahtiolekuajad on E-R 9-19 ja L 9-15. Kas selliselt tööl käimist tuleks käsitleda kui summeeritud tööaja arvestust? Saan aru, et, summeeritud arvestust kohaldatakse sel juhul, kui tööajanormi täidetakse tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul, ehk siis tööandja peab töötajate tööajanormi täitmise kohta arvestust nädala, kuu, kahe kuu, kvartali või nelja kuu kokkuvõttes. Samas ei ole minu puhul räägitud mingist tööajanormist, vaid tööpäev on fikseeritud pikkusega 8 tundi kindlatel nädalapäevadel. Palgaarvestuse aluseks on siiski tunnitasu, mitte kindel kuupalk. Küsimus olekski selle kohta, kas tööandjal on õigus mind rakendada tööle ka laupäeviti, ilma et mulle võimaldataks vaba esmaspäev?

Toimub töötaja koondamine, teostatakse ettevõtte ühe osakonna restruktureerimine. Samas kuu aega hiljem võetakse tööle töötaja, kelle ametinimetus erineb koondatu omast, kuid tööülesanded sisuliselt on samad.
Kas isikul, kes on koondatud, on alus arvata, et tegelikult ei olnud tegemist koondamissituatsiooniga ning vaidlustada oma koondamine? Millised on väljavaated andud vaidluses?

Kui lapse isale on kohtu kaudu elatise maksmine määratud, kas on võimalus, et ta saab seda vaidlustada nõudes isadustesti? Laps on praegu 12-aastane, lapse ema sellega nõus pole. Või puudub võimalus, kuna ta tunnistas lapse kunagi enda omaks?

Hetkel toimib ühine hooldusõigus väga hästi, elan lapsest ja tema emast vaid mõnesaja meetri kaugusel. Laps on tihti minu juures ja ei ole harv juhus nt kui lapse ema helistab ootamatult ja küsib, kas saan äkki lapse lasteaiast tuua või trenni viia. Nüüd aga selgus, et neil on plaanis kolida kaugele ära, praktiliselt teise Eestimaa otsa. Kuidas peaksin isana käituma, kui soovin, et laps jääks oma endisesse keskkonda, kus on tema isa, sõbrad, trenni- ja lasteaiakaaslased, (pool)vend jne. Kas saan olla kindel selles, et ilma minu nõusolekuta ei tohi lapse elukohta vahetada? Kui lihtsalt väljastatakse lapse emale vajalik luba kolimiseks kohtu poolt. Kui head on minu võimalused saada lapse hooldusõigus endale arvestades asjaolusid, et lapse jaoks säilib endine keskkond, laps saab endale suurema ja ilusama kodu, saab elada koos oma vennaga jne. Kuivõrd võetakse kohtus arvesse 6-aastase enda arvamust kelle juures ta elada tahab?

Viibin hetkel lapsehoolduspuhkusel, kuid peale vanemahüvitise lõppu sooviksin tööle naasta. Tööandjalt sain info, et minu juhataja ametikoht on ümber nimetatud ja mulle pakutaks minu endise palga eest müüja kohta (millega ma ilmselt nõustuda ei saa halva tööaja tõttu). Mittenõustumisel ütles tööandja, et koondavad. Siit küsimused:
Kas uue ametinimetusega kohta ei peaks ikkagi mulle pakkuma (lisandusid vaid mõned tööülesanded, muidu töö sama, mida ma tegin)?
Koondamisel saaksin vaid kolme kuu tasu, kas selle palga vääringus, mis teenisin (bruto 512) või viimase kolme kuu sissetuleku keskmine (mis on väiksem)?
Kuna laps veel alla 1,5, kas siis üldse saaks koondada ja peaksin leppima ikkagi müüja kohaga?

Tänan ette!

Tere.
Selline mure ühe maakleriga. Soovime rentida korterit, mida üks maakler pakub ja oleme nõus ka ettemaksu tegema. Rentida soovisin mina, aga elama asuks mu naine ja 3 last sinna, üks neist on raske puuega. Vastutan kõige eest mina. Naisel müüdi korter maha ja ta peab 13. kuupäevaks välja kolima aga ei ole kuhu, vallal sots. korterit pakkuda ei ole, selleks otsustasin talle ise rentida korteri. Maakler aga keeldub, kuna mitu aastat tagasi oli tal probleem mu naise pojaga, kes on puudega ja naisega, selle põhjal ei ole mulle nõus seda rentima. Mis õigusega tema mulle keeldub seda rentimast? Mida ma saan teha? Enamus sealseid kortereid rendib välja just see sama maakler, sellest vallast mujale kolida pole võimalik kuna laste päris isa ei anna selleks nõusolekut, et saaksime lapsed mujale sissekirjutada, et nad kooli lasteaeda paigutada. Hetkel otsustamisõigus laste asjade üle arutamisel kohtus, mis võib võtta aastaid.

Tere,
Taivo Saks vastas küsimusele, kes peaks maksma maakleritasu, korteri üürimisel, kuupäeval 02.03.20, mis jõudis ka tarbija24.ee leheküljele, et:
"Maaklerilepingut, s.h tasu maksmist, reguleerib võlaõigusseadus. Maakleritasu on kohustatud maksma see, kes maakleri palkab."

Tavaline praktika on varem olnud see, et maakleritasu on ühe kuu üür.
Hetkel on aga sama moodi ühe kuu üür (veel lisaks tagatisrahale ja ühe kuu üüri ettemaksule) pandud kirja kui lepingutasu, mida üürnik peaks tasuma.
Kas see ei peaks sama moodi minema pigem üürileandja kohustuste alla? Või on see üks seaduse auk, mida nüüd ekspluateeritakse?

Tööleping on sõlmitud 5.november 2012.a. ja töötab majahoidjana KÜ-s. Soovib puhkust 1.juulist 2013.a.. Kas tal on õigust saada 28 päeva puhkust jooksva aasta eest või töötatud kuude eest?

Tere!
KÜ tellis majas olevate gaasiseadmete kontrolli sh kontrolliti korterites olevaid seameid ja ühendusi. Meister koostas aktid ja elanikud ja juhatus said olukorrast ülevaate. Mõnedes korterites soovitati vanad ohtlikud seadmed välja vahetada. Ühe korteri omanik, kes on kõrges vanuses pensionär, soovibki paigaldada uue gaasiboileri. Selleks tegi ta KÜ-le avalduse ja soovib laenu tähtajaga 6 kuud, et seade muretseda ja paigaldada. Tagasimakse toimuks igakuise üüriarvega, kus on laenusumma jagatud 6 kuu peale.
Minu küsimused on:
1.kas selline laenuandmine on mõeldav
2.kui jah, kas selle küsimuse otsustab juhatus või üldkoosolek
3.kes allkirjastab lepingu
4.kas see peaks olema notariaalne leping
5.kui jah, kes maksab notarikulud
6.milliste asjaoludega peab KÜ üldse arvestama, kui ta laenu annab, tegemist on ikkagi eaka inimesega?

Olen väga tänulik vastuse eest