Õigus

Tere
Kas korteriühistul on õigus panna korteriomanike nimed infotahvlile või seda ei tohiks teha seoses andmekaitseseadusega?

Tere,
Perekonnaseadus ütleb selgelt, et lapsendada saab ainult alaealist, kuid kas on mingi võimalus siiski ka täiskasvanud isikut lapsendada? Täisealine pole siinkohal piiratud teovõimega, vaimuhaige vms, ehk siis siinkohal ei tule eestkoste määramine ka kõne alla.

Kui kiiresti peab lapse isa elatisraha maksma hakkama? Ja kui ta ei hakka maksma? Veel olen ka pensioniametis avalduse teinud, et siis peaks riik maksma kui lapse isa ei maksa.

Tere, kuna olin joobes ja ei tahtnud ise sõita, palusin sõbral sõita autoga väike ots, ise istusin kõrval. Sõber põhjustas autoga liiklusõnnetuse ning jäi süüdi selles, ise tunnistas ka ennast süüdi. Algul lubas maksta, kuid nüüd hakkas blokkima ja ei taha maksta auto remonti või autot välja osta. Auto hind ja remont lähevad sama palju maksma, olen käinud mitmes remondi töökojas ning ka seal, kus tema palus.
Kas mul on seaduslik õigus talt raha nõuda ning kui on, siis kuidas toimida, kui ta maksta ei soovi, kuigi tunnistas ennast paberil teise autoga kokkupõrkes süüdi ning lubas maksta?
Kas kohtusse on mõtet anda? Kui kaua umbes kohtuveskid jahvatavad ning kas alguses peab oma raha eest advokaadi palkama? Kui peab, siis kas võidu korral on kellelgi kohustus advokaadi ja muu selle peale riigilõivud jne kulunud rahalised vahendid kinni maksma?

Tervist
Minuga juhtus selline kahetsusväärne lugu, et ületasin suurel määral kiirust. Politseipatrull peatas mu. Tunnistasin süüd ja väljendasin siirast kahetust ning olin kõigega nõus. Selgitasin ka oma kihutamise tagamaid ja protokolli vormistamine oli valutu ning kiire. Ühesõnaga inimlikult saadi aru, kuid samas pole kihutamine tegelikult õigustatud. Arvan ise ka nii aga see selleks.
Mõni aeg hiljem helistas protokolli vormistanud politseinik ning soovis minuga uuesti kohtuda, et protokollis muudatusi teha. Jutt oli kiiruse kiirusemõõdiku täpsusklassi märkest (+-). Protokolli vormistamise ajal tuli ka jutuks, et autol pole tehnoülevaatust juba 8 kuud. Kuna tegemist oli mu ema autoga (mis paistab tehniliselt korras olevat) ning üldise meeleolu vaimus vaikiti asi maha. Hiljem tehnilisest passist kontrollides tuvastasin, et TÜV oli aegunud vaid 2 kuud. Lisaks meenus, et mul oli ligi 10 kuud enne antud juhtumit olnud samuti väiksemat sorti kiiruseületamine, mida samuti protokolli ei märgitud. Vesteldes politseinikuga telefonis, tõstatasin need teemad. Küsisin ka oma kohustuse kohta protokolli muuta. Ühtegi selget vastust ei tulnud, paluti vaid ilmuda x kohta neile sobival kellaajal. A la "Pärnu maantee/Saue viadukt". Nendele kohtumistele ma ei soostunud ilmuma suure vahemaa tõttu.
Seoses oma tööga olen pideval eemal Eestist ja enamasti ka igasugustest kommunikatsioonidest (kaugsõidumeremees). Nüüdseks on mind juba mõned korrad kutsutud erinevate politseinike/väärteomenetlejate jutule, kuhu mul ei õnnestunud minna, sest polnud Eestis. Üks selline ootab veel hetkel ees, kuhu hea õnne korral jõuan. Olen neid ka teavitanud, et ei pruugi jõuda, kuid vastust mulle ei tulnud. Igatahes, kui ma sinna lõpuks jõuan siis:
Kas olen kohustatud väärteoprotokolli muudatustega nõustuma? Sest ma ei tea mida nad tegelikult muuta tahavad.
Mul on kadunud protokolli koopia, eeldasin, et saan otsuse ning kannan karistuse. Kas mul on õigus nõuda uut koopiat varem tehtud protokollist?
Kuidas käituda kui ilmneb, et protokolli on parandatud ning mul pole selle tõestamiseks oma koopiat?
Ette tänades

Ma parkisin auto Kalasadama tänava algusesse, kus ei olnud parkimist keelavat märki. Tänava algusest umbes 10 m eemal on parkimistsooni märk. Selle märgi ette mahub tänavale parkima umbes 3 autot. Minu auto oli pargitud just märgi ette. AS Ühisteenused tegid trahvi ja väitsid, et nende kaardil on kogu tänav tähistatud kui tasuline parkimisala. Minu väide on, et parkimistsoon algab märgist ja kui pole teisiti tähistatud, siis tsoon algab pärast märki.
Sama tänavaga ristub näiteks Suur-Patarei tänav, kus on parkimine täiesti tasuta. Kas mul on alust vaielda antud olukorras?

Lugupidamisega,

Kuidas peaks käituma, kui minu maale on minu teadmata paigaltatud maa-alune elektriliin? Ise ma seal ei ela, vaid minu vanaema (kasutaja). Ühel päeval avastades oli aga kraav kaevatud. Minuga ei ole aga seda kooskõlastatud. Asja uurides selgus, et projekti on allkirja kohale kirjutatud lihtsalt kooskõlastatud. Ma ikka ju tahaks ka teada, mis minu kinnistul toimub? Kas peaks asja lihtsalt sinnapaika jätma?

Tere.
Olen suvila krundi omanik. Naaber ehitas minu teadmata täpselt piirile oma abihoone või kuuri. Ei tea täpset nimetust. Kuna ma käin suvilas harva, siis kasutas ta minu krunti ka oma ehitusmaterjali ja kivide asupaigana. Kui ma selle avastasin, pöördusin vallavalitsusse ja nende abiga viis ta oma materjali ära. See abihoone on piki piiri umbes 5 meetrit ja kõrgus umbes 2,5 m. Katus ulatub minu maa peale umbes 30-40 cm ja vihmavesi jookseb minu tikripõõsaste peale. Ta keeldub seda lammutamast või teise kohta paigutamast.
Kas see hoone tohib seal olla või kui kaugel peab ta piirist olema? Kas ma tohin minu maa kohale ulatuvad sarikad ära saagida?
Tänan

Tere!
Mul on 2 last. poeg 9.a ja tütar 6.a. Nimelt, tütre isaga elasime koos peaaegu 7-aastat. Pojal on bioloogiline isa teine. Kui me koos elama hakkasime, oli minu poeg 1,5a. Nüüdseks me enam koos ei ela, ja pole abielus ka olnud. Käin ise graafiku alusel tööl, ja olen palunud tütre isa, et ta lapsi vaataks, kui ma nädalavahetustel tööl olen. Meil tekkis tüli, mida on mitmeid mitmeid kordi meie koos oleku ajal olnud. Ja seekord kutsus minu 9-aastane poeg ise politsei. Poeg käis ka Lõuna-politseis seletusi andmas. Et kasuisa on teda mitmeid kordi löönud ja emale, st. minule, vägivalda osutanud. Kui nüüd uurimise käigus selgub, et asi läheb siiski kriminaal-karistuse alla selle eest, et ta on lapse suhtes nii käitunud, kas siis võib olla ka selline variant, et isalt võetakse tema tütre hooldusõigus või jäetakse vanemlikest õigustest ilma. Isa maksab tütrele ka elatisraha läbi kohtutäituri.

Juba ette tänades!

Tere.
Sõlmitakse lao rendileping, kus leppetrahvi või käsitlustasu kohta on kirjas tinglikult 5000 "krooni" (mitte Eesti krooni, EEKi või eurot). Samas puudub info rendihinna kohta. On võimalik, et leppetrahv ületab lepingusumma. Üks lepingupool soovib, et kõik summad oleksid kirjas kehtivas rahas ehk eurodes, kuid teine pool keeldub, selgitamata põhjusega eelistab "kroone" ning ei luba teha parandusi. Kas sellise lepingu allkirjastamine on ebakorrektne ja mõne varjatud ohuga? Või allkirjastamise hetkest on ta kehtetu või lepingust saab taganeda, kui teine pool ei esita mõistliku aja jooksul korrektseid muudatusi? Mida arvab vaidluse korral kohus sarnasest kahemõttelisest kirjapildist, tuginedes seadusele või hoopis lihtsale loogikale ja oletusele, et "kroonid" ei pea olema just (kohalikud) rahaühikud euro kehtivuse ajal? Lugupidamisega, rentnik.