Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui palju peab olema majas kortereid, et saaks moodustada korteriühistu?16.05.2013

Kas saab moodustada korteriühistut 10 korteriga majas, mis on kaasomandis ja millel on kasutuskord seadmata/seatud? Kas on määratud minimaalne korterite arv, et korteriühistut moodustada?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu asutamise eelduseks on korteriomandite olemasolu kinnisasjal. Minimaalset korteriomandite arvu ei ole. Juhul, kui kinnisasi on lihtsalt kaasomandis, siis sõltumata sellest, kas kasutuskord on kaasomanike vahel kokku lepitud, korteriühistu asutamine võimalik ei ole.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kes peab maksma kohtus abielu lahutamise ja varajagamise kulud, kas see kes lahutuse algatab?16.05.2013

Tere,
elan alaliselt Soomes. Abikaasa elab Eestis. Eraldi oleme elanud juba 1,5 aastat. Soovin abielu lahutada. Abielu lahutamiseks pole mul muud võimalust kui pöörduda kohtusse. Vara jagamisega on kindlasti probleemid (maja, korter, auto), kuna abikaasa ei taha sellest kuuldagi, sest "kõik pidi olema tema". Mingit lepingut sõlmitud ei ole, kõik on soetatud abielu ajal. Kas ma saan pöörduda Eestis kohtusse? Kui palju mul see kõik maksma võib minna? Kas kõik maksud peab maksma see, kes kohtusse pöördub? Või maksab mingi osa abikaasa? Kas oleks õige korraga tegeleda abielu lahutamise ja ühisvara jagamisega?

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teil on võimalik pöörduda abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudega Eesti kohtusse – selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus. Abielu lahutamist ja ühisvara jagamist on võimalik taotleda erinevates kohtumenetlustes erinevatel aegadel (abielu tuleb siiski lahutada enne, kui taotlete ühisvara jagamist), kuid mõistlik oleks seda ikkagi teha ühes kohtumenetluses.

Kohtumenetlusega seonduvad kulud sõltuvad paljudest asjaoludest, nt sellest, kas soovite kohtumenetluses kasutada esindajat, kes koostab Teile hagiavalduse ja esindab Teid kohtuistungil. Samuti võib riigilõivu suurus olla erinev sõltuvalt sellest, kas hagiavaldus esitatakse elektrooniliselt läbi e-toimiku veebikeskkonna või paberkandjal – elektroonilisel esitamisel tuleb abielu lahutamise nõudelt tasuda riigilõivu 75 eurot ja e-toimiku väliselt esitades 100 eurot, ühisvara jagamise nõudelt tuleb riigilõivu tasuda vastavalt 250 eurot või 300 eurot.

Reeglina jäetakse abieluasjades poolte menetluskulud nende endi kanda, st kumbki abikaasa kannab need kulud, mis ta kohtumenetlusega seonduvalt on teinud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas lahutada Eestis Ukrainas sõlmitud fiktiivne abielu?16.05.2013

Soovin Eestis lahutada Ukrainas sõlmitud fiktiivse abielu (2010), abikaasa on Ukraina riigi kodanik. Ise olen Eesti riigi kodanik. Välismaal sõlmitud abielu kohta dokumenti ei ole, abielu on Eestis legaliseerimata. Kontakt abikaasaga puudub. Millised avaldused on vaja kohtule esitada, kui soovin nii lahutust kui abielu kehtetuks tunnitamist? Milliseid tõendeid on vaja kehtetuks tunnitamisel (tunnistaja olemas)?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Abielu lahutamine ja abielu kehtetuks tunnistamine on kaks teineteisest eraldiseisvat asja, seega tuleb Teil valida, kas soovite kohtult taotleda abielu lahutamist või abielu kehtetuks tunnistamist. Abielu lahutamise ja abielu kehtetuks tunnistamise vahetegu seisneb selles, et abielu kehtetuks tunnistamisel loetakse abielu tühiseks algusest peale, kuid abielu kohtulikul lahutamisel abielu lihtsalt lõpeb vastava kohtuotsuse jõustumisel.

Ilmselt oleks fiktiivse abielu puhul mõistlikum taotleda kohtult abielu kehtetuks tunnistamist – sellisel juhul tuleks kohtule esitada vastav hagiavaldus, millele on kindlasti lisatud legaliseeritud abielutõend. Asjakohased oleksid ka tunnistajate kirjalikud ütlused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas ühisvara jagamisel fikseeritakse kontodel olev rahasumma?16.05.2013

Elasime abikaasaga koos 20 aastat ja 2012 lahutasime. Ta keeldub tunnistamast ühisvara, müüs ühise auto ja ostis variisiku nimele uue. Õnneks on kummalgi oma korter lahusvarana. Mehe tervis on vilets, pärijaid tal pole (vanavanemate järglased).
Raha oli tema arvel, minu sissetulekust elasime. Tean, et ma pole peale surma tema pärija. Mind huvitab, mis saab minu osaga ühisvarast?
Näiteks pangas arvel olev raha. Kas seisuga - lahutuse kuupäev. Tema korteritesse jäi ka minu isiklikke asju, mida ta kätte ei anna. Kuhu ja kelle poole ma pean pöörduma peale tema siit ilmast lahkumist?
Oleme mõlemad pensionärid, ma ei tea, kui kaua ma suudan tööl käia ja tekib ka küsimus: miks ma peaksin loobuma sellest, millele on mul õigus?
Kas mul on õigus midagi saada? Kas ma pean selleks pöörduma kohtu poole ja kui, siis mida ma pean tõestama?
Tänan Teid vastuse eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ilmselt oleks Teie olukorras ainuke võimalus pöörduda kohtusse ühisvara jagamiseks – eeldusel, et endine abikaasa ei ole nõus kohtuväliselt notari juures ühisvara jagamise lepingut sõlmima.

Teie ja endise abikaasa ühisvara hulka kuulub ka pangakontodel olev raha, seega on võimalik taotleda kohtult ka kogutud raha jagamist ühisvarana. Sellisel juhul tuleks aluseks võtta pangakonto seis lahutuse kuupäeval.

Kui endise abikaasa korteris olevad asjad on Teie isiklikud tarbeesemed, on tegemist Teie lahusvaraga ja Teil on õigus koheselt nõuda nende tagastamist. Kui aga tegemist on Teie ja endise abikaasa ühisvarasse kuuluvate esemetega, on endisel abikaasal õigus nendest nö pool saada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on õigus kahjude hüvitamist nõuda, kui ülemine korter uputas mu korterit?16.05.2013

Ülemine korter on hetkel tühi. Korteris olevad radiaatorid on väga vanad ja roostes. Nüüd selgus, et need ei pea ka vett kinni. Esmaspäeval lasti vesi radiaatoritesse, tesipäeval keerati kinni. Terve see aeg jooksis vesi ülevalt alla minu korterisse. Kahjuks olin ise nädala kodust eemal ja ei saanud kohe reageerida. Korteris on suured veekahjustused. Põrandad on vaja täielikult vahetada ja laed värvida. Kas mul on õigus nõuda hüvitist. Korter ei ole kindlustatud.

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Teil on õigus nõuda kahju tekitajalt kahju hüvitamist. Kindlasti fikseerige faktiline olukord ja võimalusel ehitusspetsialisti abiga ning selgitage välja ka kahju suurus, et siis vastav nõue koos tõendusmaterjaliga esitada.
 

Küsimus: Kui ostan Pärnus ilma ülevaatuseta auto, kas võin Tallinna sõita?16.05.2013

Kui tahan osta autot Pärnus, millel pole ülevaatust aga kindlustus on, ja tahan sellega Tallinna sõita, kas võin sõita (mul on vahtra lehed)? Või läheb see selle alla - «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord» § 3 lõike 6 kohaselt - kui ilma kehtiva ülevaatuseta sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid omal jõul sõitmise, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses kasutamiseks: sõiduks ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti või Maanteeameti liiklusbüroosse või tagasi garažeerimiskohta. Ja mis tähendab "piiratud ulatuses kasutamiseks".

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Piiratud ulatuses kasutamine tähendabki võimalust sõita kehtiva ülevaatuseta sõidukiga lähimasse ülevaatuspunkti või remondikohta juhul, kui sõidukil ei ole eriti ohtlikke puudusi, mis välistaksid selle omal jõul liikumise. Kindlasti on Pärnust võimalik leida ülevaatuspunkt, mis asub lähemal, kui Tallinn. Seega Tallinnasse sõitmisega väljuksite kehtestatud erandiga antud piiridest.
 

Küsimus: Kas on alust vaidlustada trahvid, kui kõnnitee servale parkisime selleks, et tänaval üldse edasi liigelda saaks?16.05.2013

Nii küsimus siis päevakohane, käis ka delfist teema läbi. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-pelgulinlasi-tabas-parkimistrahvide-laviin.d?id=66132078

Kuidas see saab olla normaalne ja õiglane, kui parkida auto nii nagu peab (äärekivist 20cm) siis keskel jääb olematu vahe, ja seal on ütleme suurema autoga (nt. Jeebiga) võimatu läbi pääseda, nii et ei sõidaks mõnda peeglit puru.
Lisaks kõnniteel on elektripostid mille taga on tavaliselt autod. Elektripostid on rohkem kõnniteel. Kuidas saab auto segada rohkem kui post keset kõnniteed jalakäijaid.
Ühesõnaga kui koguda kokku kõik need inimesed, kes said trahvi konkreetsel Roo tänaval, ja esitaks pretensioon, kas meil oleks lootust trahvid tühistada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Formaalselt on MUPO-l õigus: LS § 20 lg 3 kohaselt tuleb asula sõiduteel sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal, kui 0,2 m sõidutee äärest.

Ma ei ole sündmuskohaga kursis ega oska hinnata seetõttu normikohaselt parkimise korral vabaks jäävat sõiduteeosa laiust ja seda, kas sellel liiklemine on võimalik või mitte. Kui küsimuses esile toodud olukord, mille kohaselt vabaks jääval sõiduteel ei ole teiste sõidukite liiklus võimalik, siis saab MUPO-le ette heita olukorrale mittekohast reageerimist. Eeldades, et kõnealused tänavad kuuluvad Tallinna linnale, oleks minu arvates eelkõige tarvis mõelda ohutuma parkimiskorra kehtestamisele (lubada näiteks osaline parkimine kõnniteel), mitte formaalse rikkumise eest karistuse määramisele.

Trahvide tühistamise võimalus sõltub objektiivsest olukorrast - kas normikohase parkimise korral on sõidutee kasutamine mõistlikult võimalik või mitte.
 

Küsimus: Kas pukseerimisel jäiga ühenduslüliga peab pukseeritaval sõidukil olema liikluskindlustus ja tehnoülevaatus?16.05.2013

Tere. Sooviksin teada, kas jäiga ühenduslüliga pukseerimisel peab olema pukseeritaval sõidukil liikluskindlustus ja kas peab olema tehniline ülevaatus, eeldades, et pukseeritav sõiduk vajab remonti nii välimuselt (vajab keretöid) kui tehniliselt (mootori rike). See tähendab, et reaalselt ju tehnoülevaatust läbida ei saa? Kui peab olema liikluskindlustus, siis miks peab peab olema kui pukseeritav on jäiga ühenduslüliga (kolmnurkne) veetava sõidukiga ühenduses?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Pukseerimise viis ei oma liikluskindlustuse lepingu kohustuslikkuse seisukohalt tähtsust - ka enamus haagiseid on sõiduki haakes jäiga ühenduslüliga. LkindlS § 4 lg 1 kohaselt tuleb liikluskindlustuse leping sõlmida mootorsõiduki ja selle haagise suhtes, mis on registreeritud või kuulub registreerimisele liiklusregistris. Registreerimisele kuuluvad Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa või -õiguse saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali poolt Eestis kasutusele võetavad sõidukid. Samuti kuulub registreerimisele välisriigis alaliselt elava füüsilise isiku, välisriigis registreeritud juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja kasutusele võetud sõiduk, mis on Eestis pidevalt viibinud kauem kui üks aasta.

Kui Teie poolt viidatud sõiduk on liiklusregistris registreeritud, siis peab selle suhtes ka liikluskindlustuse leping olema sõlmitud. Liikluses osalemiseks (ka puksiiris liikudes), peab olemas olema ka kehtiv poliis (LkindlS § 19 lg 7).

Mõnevõrra keerulisem on olukord juhul, kui sõiduk ei ole liiklusregistris registreeritud. Näiteks on tegemist nn muuseumisõidukiga, mis ei ole mõeldud ja mida ei soovita teeliikluses kasutada. Kui seda nüüd pukseerida jäiga ühenduslüliga punktist A punkti B, tekib küsimus, kas selline tegevus on käsitletav sõiduki kasutamisena, mis eeldab sõiduki registreerimist. Ühest vastust on siinkohal raske anda. Minule teadaolevalt ei nõustugi kindlustusseltsid kindlustuslepingut sõlmima sõiduki suhtes, mis ei ole registreeritud ega oma registreerimismärki.

Pukseerimise olemusest tuleneb, et pukseeritav sõiduk ei pruugi ega pea vastama tehnilistele nõuetele ning seega ei pruugi ega pea sellel olema ka kehtivat ülevaatust.
 

Küsimus: Kas 01.06.2013 jõustuv karistusregistrit käsitlev eelnõu võimaldab mul varem minna sõidueksamile?16.05.2013

Tervist,
Juhtus selline lugu, 07.02.2012 tasusin trahvi liiklusrikkumise eest, mis jäi kehtima 12-ks kuuks minu karistusregistrisse. Seetõttu ei saanud ma ka Maanteeametisse teooria- või sõidueksamile minna. 07.03.2013 karistatus pidavat kustuma, kuid minnes taas Maanteeametisse, sain üllatuse osaliseks, nimelt aeguvat mu karistus hoopis 01.08.2013, seda seetõttu, et täpselt aasta tagasi sellest kuupäevast tasusin bussis piletita sõitmise eest paragrahv 54 alusel toimepandud süüteo eest trahvi ning see pikendas ka mu eelnevat karistatust. Küsimus on selline: kuna 01.06.2013 jõustub karistusregistrit muutev eelnõu (http://www.just.ee/58199), mis eraldab üksteisest karistatused, siis kas see rakendub ka mulle ning kas mul on võimalik peale seda kuupäeva Maanteeametis eksamitele minna?

Ette tänades,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistusregistri seaduse muudatused, mis puudutavad karistusandmete kustutamise tähtaegasid, jõustuvad 01.10.2013.a. Seni kehtib praegune karistusregistri seaduse regulatsioon. Seega tuleb kuni muudatuste jõustumiseni järgida kehtivat regulatsiooni, mille kohaselt uue väärteo toimepanemine katkestab eelneva karistuse kustutamise tähtaja kulgemise ja see algab uuesti viimase karistuse ära kandmisest e. trahvi tasumisest.
 

Küsimus: Mis vahet on lihtkirjalikul laenulepingul ja notariaalselt kinnitatud tagatisega laenulepingul?15.05.2013

Tere,
1. Kas kirjalik laenuleping on turvaline viis kiirlaenu andmiseks? Summas (300-3000€)
2. Kas kirjalikul laenulepingul on juriidiline jõud, kui raha üleandmine ja saamine toimub sularahas?
3. Juhul, kui laenusaaja ei maksa raha tagasi, kas siis tuleks esitada maksekäsu kiirmenetlus (või kuidas toimida)?
4. Kui laenusaaja ei oma miinimumpalka ehk siis pole võimalik konto arestimisega raha kätte saada, kas siis on võimalus, et laenu tagasimaksmiseks kasutatakse tema vara (kinnisvara, sõidukid).
5. Milline sisuline erinevus on laenu andmisel:
1) Kirjaliku laenulepingu alusel, millesse on sisse kirjutatud järgmised punktid: Tagatised - Laenusaaja vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
Vaidluste lahendamise kord - Kohtukulud kannab Laenusaaja.
Ilma notariaalse kinnituseta.
2) Laenuleping+notariaalselt kinnitatud tagatis.
6. Kas eraisik tohib kirjaliku laenulepingu aluselt lihtsalt laenu anda?
Ette tänades!

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

1. Arusaamatuks jääb, mida mõeldakse mõiste "turvaline viis" all laenu andmiseks. Kui siin mõeldakse 100%-i tagatist, et laenulepingut täidetakse ja laen tagasi makstakse, siis laenulepingust üksi ei piisa, vaid tuleb sõlmida laenu tagamiseks näiteks käendusleping või hüpoteegiseadmise leping vms. Ka tagatiste andmise korral ei ole 100% laenu tagastamine tagatud.
2. Kirjalik leping jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt ja selle alusel saab nõuda lepingu täitmist. Tähtsust ei oma kas laen on väljastatud sularahas või ülekandega. Vaidluste vältimiseks tuleb raha üleandmise kohta sularahas kindlasti võtta laenu saajalt allkirjastatud kinnitus sularaha kättesaamise kohta konkreetses summas.
3. Kui laenu tagasi ei maksta, siis on võimalik esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus, kui nõutav summa on kuni 6400 eurot või siis hagiavaldus. Seda juhul, kui laenu ei taga hüpoteek. Kui laenu tagab hüpoteek, siis on võimalik kohustuse rikkumise korral pöörduda otse, ilma kohtule nõuet esitamata, kohtutäituri poole koormatud kinnistu võõrandamiseks.
4. Jõustunud kohtulahendi alusel on võimalik alustada täitemenetlust võla sundkorras sissenõudmiseks ja selleks tuleb esitada avaldus kohtutäiturile, kes arestib võlgniku vara ja müüb need täitemenetluse käigus võlgade katteks. Varaks võib olla nii kinnisvara kui ka vallasvara (nt. sõidukid). Juhul, kui isikul vara puudub, millele sissenõuet pöörata, siis on tegemist keerulisema olukorraga.
5. Laenulepingusse pelgalt sissekirjutamine, et laenuandja vastutab kogu oma varaga, on deklaratiivne sõnastus, mis ei taga midagi. Vajalik on eraldi laenu tagava lepingu sõlmimine - kolmanda isiku käendus (võib olla lihtkirjalik leping) või hüpoteek kinnisvarale (notariaalne tehing) jne.
6. Jah, eraisik võib anda laenu lihtkirjaliku lepingu alusel.