Õigus

Tere, korteriühistu asutamise eelduseks on korteriomandite olemasolu kinnisasjal. Minimaalset korteriomandite arvu ei ole. Juhul, kui kinnisasi on lihtsalt kaasomandis, siis sõltumata sellest, kas kasutuskord on kaasomanike vahel kokku lepitud, korteriühistu asutamine võimalik ei ole.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Teil on võimalik pöörduda abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudega Eesti kohtusse – selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus. Abielu lahutamist ja ühisvara jagamist on võimalik taotleda erinevates kohtumenetlustes erinevatel aegadel (abielu tuleb siiski lahutada enne, kui taotlete ühisvara jagamist), kuid mõistlik oleks seda ikkagi teha ühes kohtumenetluses.

Kohtumenetlusega seonduvad kulud sõltuvad paljudest asjaoludest, nt sellest, kas soovite kohtumenetluses kasutada esindajat, kes koostab Teile hagiavalduse ja esindab Teid kohtuistungil. Samuti võib riigilõivu suurus olla erinev sõltuvalt sellest, kas hagiavaldus esitatakse elektrooniliselt läbi e-toimiku veebikeskkonna või paberkandjal – elektroonilisel esitamisel tuleb abielu lahutamise nõudelt tasuda riigilõivu 75 eurot ja e-toimiku väliselt esitades 100 eurot, ühisvara jagamise nõudelt tuleb riigilõivu tasuda vastavalt 250 eurot või 300 eurot.

Reeglina jäetakse abieluasjades poolte menetluskulud nende endi kanda, st kumbki abikaasa kannab need kulud, mis ta kohtumenetlusega seonduvalt on teinud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Abielu lahutamine ja abielu kehtetuks tunnistamine on kaks teineteisest eraldiseisvat asja, seega tuleb Teil valida, kas soovite kohtult taotleda abielu lahutamist või abielu kehtetuks tunnistamist. Abielu lahutamise ja abielu kehtetuks tunnistamise vahetegu seisneb selles, et abielu kehtetuks tunnistamisel loetakse abielu tühiseks algusest peale, kuid abielu kohtulikul lahutamisel abielu lihtsalt lõpeb vastava kohtuotsuse jõustumisel.

Ilmselt oleks fiktiivse abielu puhul mõistlikum taotleda kohtult abielu kehtetuks tunnistamist – sellisel juhul tuleks kohtule esitada vastav hagiavaldus, millele on kindlasti lisatud legaliseeritud abielutõend. Asjakohased oleksid ka tunnistajate kirjalikud ütlused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Ilmselt oleks Teie olukorras ainuke võimalus pöörduda kohtusse ühisvara jagamiseks – eeldusel, et endine abikaasa ei ole nõus kohtuväliselt notari juures ühisvara jagamise lepingut sõlmima.

Teie ja endise abikaasa ühisvara hulka kuulub ka pangakontodel olev raha, seega on võimalik taotleda kohtult ka kogutud raha jagamist ühisvarana. Sellisel juhul tuleks aluseks võtta pangakonto seis lahutuse kuupäeval.

Kui endise abikaasa korteris olevad asjad on Teie isiklikud tarbeesemed, on tegemist Teie lahusvaraga ja Teil on õigus koheselt nõuda nende tagastamist. Kui aga tegemist on Teie ja endise abikaasa ühisvarasse kuuluvate esemetega, on endisel abikaasal õigus nendest nö pool saada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Teil on õigus nõuda kahju tekitajalt kahju hüvitamist. Kindlasti fikseerige faktiline olukord ja võimalusel ehitusspetsialisti abiga ning selgitage välja ka kahju suurus, et siis vastav nõue koos tõendusmaterjaliga esitada.

Piiratud ulatuses kasutamine tähendabki võimalust sõita kehtiva ülevaatuseta sõidukiga lähimasse ülevaatuspunkti või remondikohta juhul, kui sõidukil ei ole eriti ohtlikke puudusi, mis välistaksid selle omal jõul liikumise. Kindlasti on Pärnust võimalik leida ülevaatuspunkt, mis asub lähemal, kui Tallinn. Seega Tallinnasse sõitmisega väljuksite kehtestatud erandiga antud piiridest.

Formaalselt on MUPO-l õigus: LS § 20 lg 3 kohaselt tuleb asula sõiduteel sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal, kui 0,2 m sõidutee äärest.

Ma ei ole sündmuskohaga kursis ega oska hinnata seetõttu normikohaselt parkimise korral vabaks jäävat sõiduteeosa laiust ja seda, kas sellel liiklemine on võimalik või mitte. Kui küsimuses esile toodud olukord, mille kohaselt vabaks jääval sõiduteel ei ole teiste sõidukite liiklus võimalik, siis saab MUPO-le ette heita olukorrale mittekohast reageerimist. Eeldades, et kõnealused tänavad kuuluvad Tallinna linnale, oleks minu arvates eelkõige tarvis mõelda ohutuma parkimiskorra kehtestamisele (lubada näiteks osaline parkimine kõnniteel), mitte formaalse rikkumise eest karistuse määramisele.

Trahvide tühistamise võimalus sõltub objektiivsest olukorrast - kas normikohase parkimise korral on sõidutee kasutamine mõistlikult võimalik või mitte.

Pukseerimise viis ei oma liikluskindlustuse lepingu kohustuslikkuse seisukohalt tähtsust - ka enamus haagiseid on sõiduki haakes jäiga ühenduslüliga. LkindlS § 4 lg 1 kohaselt tuleb liikluskindlustuse leping sõlmida mootorsõiduki ja selle haagise suhtes, mis on registreeritud või kuulub registreerimisele liiklusregistris. Registreerimisele kuuluvad Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa või -õiguse saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali poolt Eestis kasutusele võetavad sõidukid. Samuti kuulub registreerimisele välisriigis alaliselt elava füüsilise isiku, välisriigis registreeritud juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja kasutusele võetud sõiduk, mis on Eestis pidevalt viibinud kauem kui üks aasta.

Kui Teie poolt viidatud sõiduk on liiklusregistris registreeritud, siis peab selle suhtes ka liikluskindlustuse leping olema sõlmitud. Liikluses osalemiseks (ka puksiiris liikudes), peab olemas olema ka kehtiv poliis (LkindlS § 19 lg 7).

Mõnevõrra keerulisem on olukord juhul, kui sõiduk ei ole liiklusregistris registreeritud. Näiteks on tegemist nn muuseumisõidukiga, mis ei ole mõeldud ja mida ei soovita teeliikluses kasutada. Kui seda nüüd pukseerida jäiga ühenduslüliga punktist A punkti B, tekib küsimus, kas selline tegevus on käsitletav sõiduki kasutamisena, mis eeldab sõiduki registreerimist. Ühest vastust on siinkohal raske anda. Minule teadaolevalt ei nõustugi kindlustusseltsid kindlustuslepingut sõlmima sõiduki suhtes, mis ei ole registreeritud ega oma registreerimismärki.

Pukseerimise olemusest tuleneb, et pukseeritav sõiduk ei pruugi ega pea vastama tehnilistele nõuetele ning seega ei pruugi ega pea sellel olema ka kehtivat ülevaatust.

Karistusregistri seaduse muudatused, mis puudutavad karistusandmete kustutamise tähtaegasid, jõustuvad 01.10.2013.a. Seni kehtib praegune karistusregistri seaduse regulatsioon. Seega tuleb kuni muudatuste jõustumiseni järgida kehtivat regulatsiooni, mille kohaselt uue väärteo toimepanemine katkestab eelneva karistuse kustutamise tähtaja kulgemise ja see algab uuesti viimase karistuse ära kandmisest e. trahvi tasumisest.

1. Arusaamatuks jääb, mida mõeldakse mõiste "turvaline viis" all laenu andmiseks. Kui siin mõeldakse 100%-i tagatist, et laenulepingut täidetakse ja laen tagasi makstakse, siis laenulepingust üksi ei piisa, vaid tuleb sõlmida laenu tagamiseks näiteks käendusleping või hüpoteegiseadmise leping vms. Ka tagatiste andmise korral ei ole 100% laenu tagastamine tagatud.
2. Kirjalik leping jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt ja selle alusel saab nõuda lepingu täitmist. Tähtsust ei oma kas laen on väljastatud sularahas või ülekandega. Vaidluste vältimiseks tuleb raha üleandmise kohta sularahas kindlasti võtta laenu saajalt allkirjastatud kinnitus sularaha kättesaamise kohta konkreetses summas.
3. Kui laenu tagasi ei maksta, siis on võimalik esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus, kui nõutav summa on kuni 6400 eurot või siis hagiavaldus. Seda juhul, kui laenu ei taga hüpoteek. Kui laenu tagab hüpoteek, siis on võimalik kohustuse rikkumise korral pöörduda otse, ilma kohtule nõuet esitamata, kohtutäituri poole koormatud kinnistu võõrandamiseks.
4. Jõustunud kohtulahendi alusel on võimalik alustada täitemenetlust võla sundkorras sissenõudmiseks ja selleks tuleb esitada avaldus kohtutäiturile, kes arestib võlgniku vara ja müüb need täitemenetluse käigus võlgade katteks. Varaks võib olla nii kinnisvara kui ka vallasvara (nt. sõidukid). Juhul, kui isikul vara puudub, millele sissenõuet pöörata, siis on tegemist keerulisema olukorraga.
5. Laenulepingusse pelgalt sissekirjutamine, et laenuandja vastutab kogu oma varaga, on deklaratiivne sõnastus, mis ei taga midagi. Vajalik on eraldi laenu tagava lepingu sõlmimine - kolmanda isiku käendus (võib olla lihtkirjalik leping) või hüpoteek kinnisvarale (notariaalne tehing) jne.
6. Jah, eraisik võib anda laenu lihtkirjaliku lepingu alusel.