Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas äriruumi üürilepingus on võimalik tõsta kõrvalkulude suurust?14.05.2013

Äriruumi üürileping on sõlmitud üheks aastaks automaatse pikendamisega veel üheks aastaks. Öelge palun, kas sellises olukorras on võimalik tõsta kõrvalkulude suurust?

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 292 kohaselt peab üürnik kandma üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulusid) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Eeltoodust saab järeldada, et kõrvalkulude suurenemise võimalus tuleb lepingus selle sõlmimisel eraldi kokku leppida. Osundatud üüriepingut nägemata on raske Teile täpsemat vastust antud küsimuses anda. Ka VÕS § 299 lg 4 peab võimalikuks ühepoolselt muuta üürilepingu tingimusi (nt kõrvalkulude kohta), juhul kui see on lepingus kokku lepitud.
 

Küsimus: Kuidas arvestatakse õppepuhkuse tasu, kui töötatud on üksnes 4 kuud?13.05.2013

Kuidas arvestatakse õppepuhkuse tasu, kui olen töötanud 4 kuud, töötasu on kõikidel kuudel sama. Kas 2 kuud, mis nö 6 kuu keskmise arvestusest puudu jäävad, võrdsustatakse 0-ga, või peaks keskmise arvestus tulema 4 kuu põhjal?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kui töötaja on töötanud vähem, kui kuus kalendrikuud, võetakse arvutamise aluseks need kalendrikuud, mille eest töötasu on sissenõutavaks muutunud (antud juhul maksimaalselt 4 kalendrikuud). Kui töötasu on olnud muutumatu, siis keskmist ei arvutata ja puhkuse ajal jätkatakse muutumatu töötasu maksmist.
 

Küsimus: Kas üürileandja saab nõuda üüri terve kuu eest, kuigi leping lõpeb 18. kuupäeval?13.05.2013

Sooviks teada, kas üürileandjal on õigus nõuda üüri terve kuu summa ulatuses, kui leping lõpeb 18. kuupäeval? Lepingus ei ole selle kohta ühtegi märget. Leping algas 1. kuupäeval, aga vahepeal on see muutunud tähtajatuks ja kuna omanik ütles lepingu üles 18. kuupäeval, seega jääb viimane kuu poolikuks.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Seadus ütleb, et kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürilepingu järgi võetakse üüri suuruse arvestamisel aluseks kalendrikuu, siis võiks asuda seisukohale, et selle perioodi osalise kasutamise korral lahutatakse tasu kasutamata aja eest kogusummast maha.
 

Küsimus: Kas teise kaasomaniku peab laskma oma osa inventariseerimise juurde?13.05.2013

Käib kohtuvaidlus, mille raames tehakse maja inventariseerimine.
Maja on 2 omaniku kaasomandis. Kas vastaspoole esindaja kohalolek on vajalik, kui toimub minu poole inventariseerimine? Kas ma pean laskma naabri esindaja enda korterisse, kui inventariseerija teeb oma tööd minu pinnal? Vastaspool on seisukohal, et ... "teil ei ole õigust korraldada kaasomandis oleva kinnistu ega selle osade inventariseerimist ilma teise kaasomaniku ja/või tema esindajate juuresolekuta juhul kui teine kaasomanik on teile vastava nõudmise esitanud."

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kuivõrd käib kohtuvaidlus, siis võiks eeldada, et inventariseerimine on tellitud kohtu poolt. Kui nii, siis peaks vastaspoole juuresoleku küsimus olema kohtumääruses lahendatud. Iseenesest ma vastaspoole juuresolekus ega puudumises inventariseerimise tulemustega mingisugust seost ei näe - inventariseerimist teostab eelduslikult sõltumatu oma ala asjatundja.
 

Küsimus: Kas lapse isa peab mulle infot jagama, et kellega ja kus laps tema juures olles koos viibib?13.05.2013

Tere
Mul on 4-aastane poeg. Lapse isast elame lahus juba 3 aastat. Aprillis 2013 oli meil kohtus suhtlemisgraafiku arutamine.
Mul jäi seal kiiruga küsimata ning ebaselgeks, et kui laps viibib parajasti paar päeva-ööd isa juures, siis kas minul on (vajadusel) õigus teada kus ta täpselt viibib ning kellega ta koos aega veedab?
Kas lapse isa peab mulle sellist infot jagama? Või võib ta meie ühise pojaga käia kus tahab ning kelle juures tahab? Siinhulgas ka näit pikemad sõidud mööda Eestit?

Lugupidamisega,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui laps viibib kohtu poolt kindlaks määratud suhtlemiskorra alusel isa juures, on lapsega ajaveetmise viis ja koht ikkagi lapse isa määrata, samuti isikud, kellega laps koos viibib (eeldusel, et need isikud ei kujuta lapse jaoks ohtu).

Otsest kohustust lapse isal Teid ülalmärgitud asjaoludest teavitada ei ole, kuid lapsega suhtlemise võimaluse (telefoni teel) peaks isa siiski Teile tagama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui mees maksab küll elatisraha, kuid maksab siis kui tahab, mitte tähtaegadeks?13.05.2013

Kohtu poolt on määratud elatise summa, mis peab laekuma iga kuu viimasel kuupäeval. Mees aga maksab ikka nii kuidas ise tahab, mõned kuud maksab õigeks ajaks ja siis jälle läheb nädal või kaks üle (ei teavita meid, et ei kanna õigel ajal) kuu lõpus oleme arvestanud selle rahaga ja siis seda ei tulegi. Olen aeg-ajalt olnud nõus mõne päevase hilinemisega kui ta mind eelnevalt teavitab kuigi üldjuhul ta seda ei tee. Lapsega ta ei kohtu, sünnipäevadest välja ei tee ja elatise maksmine on tema jaoks teisejärguline, maksmata jätab ta alati siis kui tal on mingi suurem pidu tulemas või on auto katki läinud jne. siis leiab, et on õige lapse rahade pealt kokku hoida. Mitu päeva/nädalat peab võlg üle tähtaja olema, enne kui see täiturile edastada? Kas sellise maksmisega on mõtet üldse kohtutäituri juurde pöörduda, kuna tegelikul ta ju maksab? Kui ta saab kas või ühe kirja kohtutäiturilt, siis ta maksab jälle korralikult, sest selliseid asju ta kardab, hetkel naerab mu üle, et ainult ähvardan nii teha.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Iseenesest on Teil õigus kohe lapse isa suhtes täitemenetlus algatada, kui kohtuotsuses märgitud kuupäevaks elatis Teie kontole laekunud ei ole – kohtuotsuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui kinni ei peeta tähtaegadest.

Eeskätt soovitan Teil lapse isa teavitada, et kohtuotsuse rikkumisel võite algatada täitemenetluse, kuid kui see lapse isa mingilgi määral ei distsiplineeri, tulebki ilmselt kohtutäituri poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on seaduslikku alust nõuda hüvitist, kui lõhun kortermaja esises parklas jääaukudes oma sõiduki?10.05.2013

Tere
Kortermaja parklas parkides vajusid minu sõiduki esimesed rattad jää aukudesse, mille tulemusena purunesid sõidukil põhja alt mõningad plastikdetailid. Kortermaja ostab haldusteenust firmalt, kes omakorda ostab heakorrateenused (lume lükkamine, muru niitmine) kolmandalt firmalt.
Vahetult peale juhtumit sai koheselt helistatud ka meie majale haldusteenust pakkuva firma esindajale, kes ei saanud kohale tulla, kuid soovitas teha pildid. Ülejärgmisel päeval saadeti sealt firmast mulle ka kahjunõude blankett. Kokkuleppe kohaselt ostsin purunenud detailid vallasvara ostu-müügi lepinguga (mille blankett mulle samuti saadeti) eraisikult. Saatsin neile e-mailiga kõik nõutud dokumendid: vallasvara ostu-müügi leping, kahjunõude ja autoremondi töökoja arve, et antud detailid on vahetatud.
Hiljem olen saatnud ka mõned pildid, mis mul kohapeal soovitati teha. Asi tundus nagu sujuvat, kuid nüüd öeldi, et a´la kui teehooldaja majahaldajale ei hüvita antud kahju, siis maja haldaja ei hüvita ka mulle tekitatud kahju.
Siit ka küsimus, et kas on olemas konkreetne seaduse säte, mis kohustab majahaldajat hüvitama kahju teenuse ostjale ehk siis minule?
Igaks juhuks lisan, et sündmus leidis aset Jõgeval, kortermajal on 3-me liikmeline nõukogu, puudub ühistu ja majavanem. Sõidukil puudub kasko kindlustus ning kahjunõue on 115.-.
Loodan, et ei tulnud väga segase sisuga kiri.
Parimat soovides

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, küsimusele vastuse andmiseks peaksin omama rohkem infot. Eelkõige on oluline teada, kes on kortermaja ees oleva maa omanik, milline on maa sihtotstarve, ning millised nõuded seadus sellele ette näeb.
Üldreegel on, et ehitise puudusest tuleneva kahju hüvitamise nõudega tuleb pöörduda ehitise omaniku poole. Arvestades, et haldaja ei ole üldjuhul ise hallatava asja omanik, siis antud juhul võib tema ilmselt võimalike kahjunõude adressaatide ringist välistada.
Loodetavasti Teil sellist olukorda tulevikus ei teki, kuid kui peaks, siis soovitan kutsuda sündmuskohale politsei, kellest on abi nii kahju tõendamise kui vastutava isiku väljaselgitamisel.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas ühistu juhatus tohib lõpetada koostöö haldusfirmaga ilma, et oleks korraldatud üldkoosolek?10.05.2013

Sain e-kirja meie korterelamu haldusfirmalt, kes teatas, et meie ühistu juhatus otsustas nendega lõpetada koostöö. Kas on seaduslik, et ühistu juhatus otsustab lõpetada koostöö haldusfirmaga ilma, et oleks korraldatud üldkoosolek, kus seda arutatud oleks?
Hetkel on seis selline, et koostöö lõpetati 30.04.13 ja siiani pole ühistu sellest mind (ega ilmselt ka teisi elanikke) teavitanud.
Ühistu kontakte korteriomanikele ei jagatud - probleemide korral käis suhtlus läbi haldusfirma. Nüüd pole aga haldusfirmat ega ka ühtegi kontakti kuhu probleemide korral pöörduda.
Viimane ühistu koosolek oli juulis 2012 ja uus peaks siis tulema ilmselt selle aasta juulis, eeldusel, et kord aastas peab koosolek toimuma.
Mind häirib see teadmatus, et mis toimub ja miks näiteks lõpetati koostöö haldusfirmaga. Kust saada infot? Tänud ette!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kuigi korteriühistu juhatus kannab oma tegevuse eest vastutust korteriühistu üldkoosoleku ees, on tal korteriühistu esindusorganina siiski õigus ilma korteriühistu üldkoosoleku eelneva kooskõlastuseta lepinguid sõlmida ja ka lõpetada, seda muidugi eeldusel, et lepingute lõpetamise ja/või sõlmimisega võetud kohustused jäävad üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskava piiridesse.
Samas lasub juhatusel ka kohustus informeerida korteriomanikke lepingupartnerite vahetumisest tulenevatest muudatustest.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas mul on mingeid õigusi isana, kui ema jättis minu andmed sünnitunnistusel märkimata?10.05.2013

Lapse ema jättis tahtlikult lapse sünnitunnistusel isa andmed sisse kandmata, kuigi eelnevalt olid teised kokkulepped. Põhjenduseks oli jätta isa ilma igasugusest õigusest lapsele.
1. Millised on minu kui isa õigused/võimalused saada kantud sünnitunnistusele ja saada õigused oma lapse üle?
2. Millised on lapse ema õigused tulevikus kui see kanne jääb tegemata?

Saan aru, et mul puuduvad nüüd igasugused õigused ja kohustused lapse ees, aga mis juhtub, kui ema mõtleb kunagi ümber, enne lapse täisealiseks saamist?

Tänud!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Isaduse omaksvõtuks ehk isa nime sünnitunnistusele kandmiseks on vajalik mõlema vanema nõusolek – perekonnaseisuasutuses isa kande tegemist ei saa ainuisikuliselt nõuda ei lapse ema ega isa.

Kui Teid lapse isana sünnitunnistusele kantud ei ole, puuduvad Teil lapse suhtes igasugused õigused (ja ka kohustused). Kui soovite enda isana kandmist lapse sünnitunnistusele, kuid lapse ema sellega ei nõustu, on võimalik pöörduda isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole. Kui kohus Teie isaduse tuvastab, kantakse Teid lapse isana sünnitunnistusele ja nö omandate lapse suhtes vanemlikud õigused ja kohustused.

Kui lapse ema soovib Teie kandmist lapse sünnitunnistusele, kuid Teie sellega mingil põhjusel enam ei nõustu, on lapse emal samuti õigus taotleda kohtult isaduse tuvastamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa peab maksma kohtulikult määratud elatisraha, kui 18-aastane laps elab nüüd isapoolse vanaema juures?10.05.2013

Kas laste isal on õigus keelduda elatusraha maksmisest? Suurem poiss on 18, aga käib veel koolis 11 klassis ja elab hetkel oma isa ema juures, ehk siis vanaema juures. Ja laste isa arvas, et tema ei pea maksma, kuna laps ei ela kodus minu juures. Laste isal on tänaseks päevaks kokku 5 last ja ta väidab, et ei ole võimeline enam maksma. Summa kahe lapse peale on 197 eurot, mis on kohtuga välja mõistetud. Kuidas ma peaksin käituma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui laps ei ela enam Teiega, kuid Teie toetate rahaliselt isikut, kelle juures laps kasvab, siis peaks isa vastavalt kohtuotsusele elatisraha edasi maksma. Kui lapse isa väidab, et ta ei ole enam võimeline elatist kohtu poolt määratud summas maksma, on tal õigus pöörduda elatise vähendamise nõudega kohtu poole – seni, kuni kohtu otsusega pole elatist vähendatud, on lapse isa kohustatud maksma elatist vastavalt kohtuotsusele.

Kui laste isa elatist enam vabatahtlikult ei maksa, on Teil õigus pöörduda kohtutäituri poole ja algatada elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand