Õigus

Äriruumi üürileping on sõlmitud üheks aastaks automaatse pikendamisega veel üheks aastaks. Öelge palun, kas sellises olukorras on võimalik tõsta kõrvalkulude suurust?

Kuidas arvestatakse õppepuhkuse tasu, kui olen töötanud 4 kuud, töötasu on kõikidel kuudel sama. Kas 2 kuud, mis nö 6 kuu keskmise arvestusest puudu jäävad, võrdsustatakse 0-ga, või peaks keskmise arvestus tulema 4 kuu põhjal?

Sooviks teada, kas üürileandjal on õigus nõuda üüri terve kuu summa ulatuses, kui leping lõpeb 18. kuupäeval? Lepingus ei ole selle kohta ühtegi märget. Leping algas 1. kuupäeval, aga vahepeal on see muutunud tähtajatuks ja kuna omanik ütles lepingu üles 18. kuupäeval, seega jääb viimane kuu poolikuks.

Käib kohtuvaidlus, mille raames tehakse maja inventariseerimine.
Maja on 2 omaniku kaasomandis. Kas vastaspoole esindaja kohalolek on vajalik, kui toimub minu poole inventariseerimine? Kas ma pean laskma naabri esindaja enda korterisse, kui inventariseerija teeb oma tööd minu pinnal? Vastaspool on seisukohal, et ... "teil ei ole õigust korraldada kaasomandis oleva kinnistu ega selle osade inventariseerimist ilma teise kaasomaniku ja/või tema esindajate juuresolekuta juhul kui teine kaasomanik on teile vastava nõudmise esitanud."

Tere
Mul on 4-aastane poeg. Lapse isast elame lahus juba 3 aastat. Aprillis 2013 oli meil kohtus suhtlemisgraafiku arutamine.
Mul jäi seal kiiruga küsimata ning ebaselgeks, et kui laps viibib parajasti paar päeva-ööd isa juures, siis kas minul on (vajadusel) õigus teada kus ta täpselt viibib ning kellega ta koos aega veedab?
Kas lapse isa peab mulle sellist infot jagama? Või võib ta meie ühise pojaga käia kus tahab ning kelle juures tahab? Siinhulgas ka näit pikemad sõidud mööda Eestit?

Lugupidamisega,

Kohtu poolt on määratud elatise summa, mis peab laekuma iga kuu viimasel kuupäeval. Mees aga maksab ikka nii kuidas ise tahab, mõned kuud maksab õigeks ajaks ja siis jälle läheb nädal või kaks üle (ei teavita meid, et ei kanna õigel ajal) kuu lõpus oleme arvestanud selle rahaga ja siis seda ei tulegi. Olen aeg-ajalt olnud nõus mõne päevase hilinemisega kui ta mind eelnevalt teavitab kuigi üldjuhul ta seda ei tee. Lapsega ta ei kohtu, sünnipäevadest välja ei tee ja elatise maksmine on tema jaoks teisejärguline, maksmata jätab ta alati siis kui tal on mingi suurem pidu tulemas või on auto katki läinud jne. siis leiab, et on õige lapse rahade pealt kokku hoida. Mitu päeva/nädalat peab võlg üle tähtaja olema, enne kui see täiturile edastada? Kas sellise maksmisega on mõtet üldse kohtutäituri juurde pöörduda, kuna tegelikul ta ju maksab? Kui ta saab kas või ühe kirja kohtutäiturilt, siis ta maksab jälle korralikult, sest selliseid asju ta kardab, hetkel naerab mu üle, et ainult ähvardan nii teha.

Tere
Kortermaja parklas parkides vajusid minu sõiduki esimesed rattad jää aukudesse, mille tulemusena purunesid sõidukil põhja alt mõningad plastikdetailid. Kortermaja ostab haldusteenust firmalt, kes omakorda ostab heakorrateenused (lume lükkamine, muru niitmine) kolmandalt firmalt.
Vahetult peale juhtumit sai koheselt helistatud ka meie majale haldusteenust pakkuva firma esindajale, kes ei saanud kohale tulla, kuid soovitas teha pildid. Ülejärgmisel päeval saadeti sealt firmast mulle ka kahjunõude blankett. Kokkuleppe kohaselt ostsin purunenud detailid vallasvara ostu-müügi lepinguga (mille blankett mulle samuti saadeti) eraisikult. Saatsin neile e-mailiga kõik nõutud dokumendid: vallasvara ostu-müügi leping, kahjunõude ja autoremondi töökoja arve, et antud detailid on vahetatud.
Hiljem olen saatnud ka mõned pildid, mis mul kohapeal soovitati teha. Asi tundus nagu sujuvat, kuid nüüd öeldi, et a´la kui teehooldaja majahaldajale ei hüvita antud kahju, siis maja haldaja ei hüvita ka mulle tekitatud kahju.
Siit ka küsimus, et kas on olemas konkreetne seaduse säte, mis kohustab majahaldajat hüvitama kahju teenuse ostjale ehk siis minule?
Igaks juhuks lisan, et sündmus leidis aset Jõgeval, kortermajal on 3-me liikmeline nõukogu, puudub ühistu ja majavanem. Sõidukil puudub kasko kindlustus ning kahjunõue on 115.-.
Loodan, et ei tulnud väga segase sisuga kiri.
Parimat soovides

Sain e-kirja meie korterelamu haldusfirmalt, kes teatas, et meie ühistu juhatus otsustas nendega lõpetada koostöö. Kas on seaduslik, et ühistu juhatus otsustab lõpetada koostöö haldusfirmaga ilma, et oleks korraldatud üldkoosolek, kus seda arutatud oleks?
Hetkel on seis selline, et koostöö lõpetati 30.04.13 ja siiani pole ühistu sellest mind (ega ilmselt ka teisi elanikke) teavitanud.
Ühistu kontakte korteriomanikele ei jagatud - probleemide korral käis suhtlus läbi haldusfirma. Nüüd pole aga haldusfirmat ega ka ühtegi kontakti kuhu probleemide korral pöörduda.
Viimane ühistu koosolek oli juulis 2012 ja uus peaks siis tulema ilmselt selle aasta juulis, eeldusel, et kord aastas peab koosolek toimuma.
Mind häirib see teadmatus, et mis toimub ja miks näiteks lõpetati koostöö haldusfirmaga. Kust saada infot? Tänud ette!

Lapse ema jättis tahtlikult lapse sünnitunnistusel isa andmed sisse kandmata, kuigi eelnevalt olid teised kokkulepped. Põhjenduseks oli jätta isa ilma igasugusest õigusest lapsele.
1. Millised on minu kui isa õigused/võimalused saada kantud sünnitunnistusele ja saada õigused oma lapse üle?
2. Millised on lapse ema õigused tulevikus kui see kanne jääb tegemata?

Saan aru, et mul puuduvad nüüd igasugused õigused ja kohustused lapse ees, aga mis juhtub, kui ema mõtleb kunagi ümber, enne lapse täisealiseks saamist?

Tänud!

Kas laste isal on õigus keelduda elatusraha maksmisest? Suurem poiss on 18, aga käib veel koolis 11 klassis ja elab hetkel oma isa ema juures, ehk siis vanaema juures. Ja laste isa arvas, et tema ei pea maksma, kuna laps ei ela kodus minu juures. Laste isal on tänaseks päevaks kokku 5 last ja ta väidab, et ei ole võimeline enam maksma. Summa kahe lapse peale on 197 eurot, mis on kohtuga välja mõistetud. Kuidas ma peaksin käituma?