Õigus
Küsimus: Kui kohus ei ole sidunud elatise summat miinimumpalgaga, kuidas toimub siis elatise nõude suurendamine?08.05.2013
Tere!
Kohus mõistis isalt välja elatise, kuid ei sidunud seda otsuses miinimumpalgaga ja alates 2013. aasta algusest ongi isa makstav elatis tegelikust miinimumist veidi madalam. Kui laste ema soovib nüüd elatise nõuet suurendada ja esitab kohtule avalduse, kas siis ta saab nõuda elatise suurendamist tagasiulatuvalt (st 2013 algusest) või siiski ainult alates avalduse esitamisest? Isa ei julge hetkel ka rohkem raha kanda, kuna ema on väitnud, et ei arvesta seda mitte elatise, vaid vabatahtliku annetusena. Samas kui ema kohtusse pöördub, jäävad jälle menetluskulud isa kanda. Mida teha?
Tänan!
Kohus mõistis isalt välja elatise, kuid ei sidunud seda otsuses miinimumpalgaga ja alates 2013. aasta algusest ongi isa makstav elatis tegelikust miinimumist veidi madalam. Kui laste ema soovib nüüd elatise nõuet suurendada ja esitab kohtule avalduse, kas siis ta saab nõuda elatise suurendamist tagasiulatuvalt (st 2013 algusest) või siiski ainult alates avalduse esitamisest? Isa ei julge hetkel ka rohkem raha kanda, kuna ema on väitnud, et ei arvesta seda mitte elatise, vaid vabatahtliku annetusena. Samas kui ema kohtusse pöördub, jäävad jälle menetluskulud isa kanda. Mida teha?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse ema pöördub kohtusse elatise suurendamise nõudega, saab ta elatise suurendamist taotleda alates hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt, sest eelmise kohtuotsuse nö tühistab uue kohtuotsuse tegemine.
Lähtuvalt eeltoodust, ei olegi lapse isal hetkel kohustust maksta elatist suuremas ulatuses kui kohtuotsuses märgitud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas "plekimõlkimises" süüdistatav inimene võib endale politseisse minekuks toeks kaasa võtta teise isiku?08.05.2013
Tere!
Küsimus elust enesest. Minu sugulane kutsuti seoses ühe liiklusõnnetusega politseisse, kus teda süüdistatakse õnnetuse põhjustamises. Kuna ta on vanuselt üle keskmise ja selles valdkonnas kogemused täielikult puuduvad, läksin temaga kaasa. Politseis aga öeldi mulle, et ma ei tohi menetluse juures viibida, kuna mul ei ole vastavat haridust. Tegemist oli väikese plekimõlkimisega ja mitte midagi kriminaalselt. Põhimõtteliselt kindlustuse teema. Minu küsimus on aga see, et hea küll, mul ei ole vastavat haridust ja ma ei saa olla esindajaks, aga kas mul ei ole ka õigust inimesega seal koos olla? Ma ei tahtnudki sekkuda menetlusse või muul viisil selles osaleda, vaid inimene soovis, et ma läheksin lihtsalt temaga kaasa. Ehk, kas minul on keelatud seal osaleda?
Ette tänades.
Küsimus elust enesest. Minu sugulane kutsuti seoses ühe liiklusõnnetusega politseisse, kus teda süüdistatakse õnnetuse põhjustamises. Kuna ta on vanuselt üle keskmise ja selles valdkonnas kogemused täielikult puuduvad, läksin temaga kaasa. Politseis aga öeldi mulle, et ma ei tohi menetluse juures viibida, kuna mul ei ole vastavat haridust. Tegemist oli väikese plekimõlkimisega ja mitte midagi kriminaalselt. Põhimõtteliselt kindlustuse teema. Minu küsimus on aga see, et hea küll, mul ei ole vastavat haridust ja ma ei saa olla esindajaks, aga kas mul ei ole ka õigust inimesega seal koos olla? Ma ei tahtnudki sekkuda menetlusse või muul viisil selles osaleda, vaid inimene soovis, et ma läheksin lihtsalt temaga kaasa. Ehk, kas minul on keelatud seal osaleda?
Ette tänades.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas kontsernisiseselt teise ettevõttesse töö pakkumisel peaks mind ikkagi endisest ettevõttest enne koondama?08.05.2013
Tere,
Tööandja soovib firmas koondada mitu inimest, kuna töökoormus on langenud. Kuna firma on üks paljudest firmadest suuremas kontsernis, siis on tehtud ka ettepanek, et võiksin asuda tööle kontsernisiseselt teise firmasse. Küsimus: Kas minu tööandja peab mind siiski koondama koos kõikide etteteatamistega ja hüvitistasudega või kontsernisiseselt liikudes seda tegema ei pea ja kas minu staaž jätkub jätkates samas kontsernis, kuid uues firmas või algab taas nullist?
Tänan ette!
Tööandja soovib firmas koondada mitu inimest, kuna töökoormus on langenud. Kuna firma on üks paljudest firmadest suuremas kontsernis, siis on tehtud ka ettepanek, et võiksin asuda tööle kontsernisiseselt teise firmasse. Küsimus: Kas minu tööandja peab mind siiski koondama koos kõikide etteteatamistega ja hüvitistasudega või kontsernisiseselt liikudes seda tegema ei pea ja kas minu staaž jätkub jätkates samas kontsernis, kuid uues firmas või algab taas nullist?
Tänan ette!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie küsimusest saan aru, et koondamise vältimiseks pakutakse Teile teist tööd? Pakkumise vastuvõtmise korral on minu hinnangul tegemist töölepingu üleminekuga, kus säilib Teie tööstaaž, mitte koondamisega. Juhul, kui Teid koondatakse, makstes selle eest seaduses ettenähtud hüvitised ja seejärel asute tööle pakutavale ametikohale, siis on tegemist uue töölepinguga, kus tööstaaž algab taas nullist.
Täpse ja lõpliku vastuse andmiseks peaksin siiski teadma kontsernisiseste ettevõtete omavahelisi omandisuhteid.
Tööstaaži jätkumist ja kindlat töökohta soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas summeeritud tööaja arvestuse korral on õige, kui mul on vaid kolm vaba päeva 14 kalendripäeva jooksul?08.05.2013
Tere!
Töötan osalise tööajaga summeeritud tööaja arvestusega (neljakuuline arvestusperiood) graafiku alusel. Töögraafikus tuleb sisse periood, mis algab nädalavahetusega, kus pean tööl olema 5 kalendripäeva järjest kokku 45,5 töötundi. Sellele järgneb 1 vaba päev. Siis 3 kalendripäeva tööl ja taas 1 vaba päev. Uuesti 3 kalendripäeva tööl, 1 päev vaba ja kuu ka läbi. Seega on mul 14 kalendripäeva jooksul 3 vaba päeva. Siit ka küsimus, kas tõesti on mul õigus vaid kolmele vabale päevale 14 kalendripäeva jooksul?
Töötan osalise tööajaga summeeritud tööaja arvestusega (neljakuuline arvestusperiood) graafiku alusel. Töögraafikus tuleb sisse periood, mis algab nädalavahetusega, kus pean tööl olema 5 kalendripäeva järjest kokku 45,5 töötundi. Sellele järgneb 1 vaba päev. Siis 3 kalendripäeva tööl ja taas 1 vaba päev. Uuesti 3 kalendripäeva tööl, 1 päev vaba ja kuu ka läbi. Seega on mul 14 kalendripäeva jooksul 3 vaba päeva. Siit ka küsimus, kas tõesti on mul õigus vaid kolmele vabale päevale 14 kalendripäeva jooksul?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Nägemata Teie tööajagraafikusse märgitud vahetuste alguse ja lõpu kellaaegasid, ei ole võimalik Teie küsimusele "jah"- "ei" vastust anda.
1. Vastavalt TLS § 51 lg 1 ja 5, peab töötajale jääma 24 tunni sisse vähemalt 11 tundi katkematut puhkeaega ja kui töövahetus on kestnud üle 13 tunni, siis lisandub iga ületatud tunni eest veel samas mahus kohustuslikku vaba aega.
2. Vastavalt TLS § 52 lg 2 peab töötaja saama 7-päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi katkematut puhkeaega.
Kui eelpool nimetatud tingimused ei ole Teie töögraafikus täidetud, siis peaksite sellest tööandjale teada andma. Juhul, kui tööandja midagi ette ei võta, on põhjust pöörduda piirkondliku tööinspektori poole.
Õiglast tööaja arvestust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas 4 kuulise töötunniarvestuse korral on lubatud, et üks kuu on alatunnid ja siis teine kuu ületunnid?08.05.2013
Töötan asutuses, kus töötundide arvestus käib nelja kuu lõikes, et mitte ei tekiks ületunde, siis tööpäevad algavad erinevatel kellaaegadel, erinev on töötajate tööpäeva algused. Kas on lubatud, et üks kuu on alatunnid ja siis teine kuu ületunnid?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Jah, see on lubatud. Summeeritud tööaja arvestamise põhjuseks ongi see, et graafiku alusel töötades on keeruline igakuiselt täpselt normtunde täis töötada. Ikka kipub mõni tund üle või mõni vähem jääma. Seetõttu loetakse Teie asutuses 4. kuu lõpus kõigi nelja kuu normtunnid kokku. Kui töötunde tuleb rohkem kui nelja kuu normtundide summa, siis tekivad ületunnid, mis tuleb tööandjal hüvitada eelkõige samas mahus vaba ajaga või vastavalt kokkuleppele 1,5-kordselt rahas.
Alatundide tekkimise korral on tegemist tööseisakuga, mille eest tööandja maksab keskmist tasu.
Sõltuvalt sellest, kas Teil on töölepingus kokku lepitud töö tasustamine tunnihindega või kuutasu, toimub arvestusperioodi töötasu maksmine 1.-3. kuuni sõltumata tegelikult töötatud ajast, kas iga kuu normtundide järgi või kokkulepitud kuutasu alusel ja 4. kuu lõpus hüvitatakse võimalikud ületunnid.
Õiglast tööaja arvestust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas kõike, mida tööarvutis teen, võib tööandja jälgida ja kontrollida?08.05.2013
Tere!
Olen igati positiivsetes suhetes tööandjaga, kuid üks asi ei anna rahu. Nimelt, iga kord arvuti käivitamisel tuleb ette järgmine tekst:
"Selles arvutis või "Firma nimi" arvutivõrgus talletatud või töödeldud informatsioon on "Firma nimi" omand. Informatsioonile ligi pääsedes olete andnud nõusoleku järelvalveks arvutisüsteemi üle seaduste täitmise eesmärgil kui ka muudel võimalikel põhjustel. Arvutis olevate andmete hävitamine või seal olevate programmide autoriseerimata kasutamine on keelatud ning võib kasutajale kaasa tuua nii kriminaalvastutuse kui ka kahjude hüvitamise kohustuse."
Teate juures on vaid 1 nupp - "OK". Sellest ei saa keelduda, ilma seda vajutamata ei saa aga sisse logida ja tööd teha.
Selline tekst tekitab küsimusi:
Kas selline "järelvalve ka muudel võimalikel põhjustel" - ehk sisuliselt ükskõik mis põhjustel on üldse seadusega kooskõlas?
Kas tööandja tohib salvestada kõike seda, mida ma arvutiga teen (näiteks harva esinevad isiklikud vestlused, mis leiavad aset internetis tööandja arvutit kasutades)?
Kas on võimalik välistada isikliku laadi informatsiooni sattumist tööandja logidesse peale seda, et tööarvutit mitte kasutada.
Kas ma saan olla kindel, et mina olen "autoriseeritud programmide kasutaja" kui see arvuti on antud mulle personaalselt ning mina vastutan tema eest varaliselt ning ka programmide ligipääsud on personaalsed? Kas tööandja ei või kuidagi seda talle sobival hetkel ära kasutada minu vastu?
Tasub võib olla mainida, et tegu on täiesti tavalise erafirmaga (Aktsiaselts), mitte korrakaitseorganitega ega riigiasutusega.
Aitäh teile, et leidsite aega küsimusele vastata!
Olen igati positiivsetes suhetes tööandjaga, kuid üks asi ei anna rahu. Nimelt, iga kord arvuti käivitamisel tuleb ette järgmine tekst:
"Selles arvutis või "Firma nimi" arvutivõrgus talletatud või töödeldud informatsioon on "Firma nimi" omand. Informatsioonile ligi pääsedes olete andnud nõusoleku järelvalveks arvutisüsteemi üle seaduste täitmise eesmärgil kui ka muudel võimalikel põhjustel. Arvutis olevate andmete hävitamine või seal olevate programmide autoriseerimata kasutamine on keelatud ning võib kasutajale kaasa tuua nii kriminaalvastutuse kui ka kahjude hüvitamise kohustuse."
Teate juures on vaid 1 nupp - "OK". Sellest ei saa keelduda, ilma seda vajutamata ei saa aga sisse logida ja tööd teha.
Selline tekst tekitab küsimusi:
Kas selline "järelvalve ka muudel võimalikel põhjustel" - ehk sisuliselt ükskõik mis põhjustel on üldse seadusega kooskõlas?
Kas tööandja tohib salvestada kõike seda, mida ma arvutiga teen (näiteks harva esinevad isiklikud vestlused, mis leiavad aset internetis tööandja arvutit kasutades)?
Kas on võimalik välistada isikliku laadi informatsiooni sattumist tööandja logidesse peale seda, et tööarvutit mitte kasutada.
Kas ma saan olla kindel, et mina olen "autoriseeritud programmide kasutaja" kui see arvuti on antud mulle personaalselt ning mina vastutan tema eest varaliselt ning ka programmide ligipääsud on personaalsed? Kas tööandja ei või kuidagi seda talle sobival hetkel ära kasutada minu vastu?
Tasub võib olla mainida, et tegu on täiesti tavalise erafirmaga (Aktsiaselts), mitte korrakaitseorganitega ega riigiasutusega.
Aitäh teile, et leidsite aega küsimusele vastata!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie küsimus peaks olema suunatud pigem Andmekaitse Inspektsioonile andmete võimaliku töötlemise osas ja IT spetsialistidele arvuti programmidele juurdepääsu ning arvuti seadistusvõimaluste osas.
Tööõiguse poole pealt vaadates tundub olevat tegemist korrektse tööandjaga, kes teavitab eelnevalt, et tegemist on tööarvutiga, millega loodud või milles sisalduvat informatsiooni tööandja võib kontrollida. Samuti ei näe ma isiklikult probleemi selles, et tööandja on ärihuvide ja -saladuste kaitseks seadnud tingimused, mida töötaja peab tööarvuti kasutamise alustamiseks täitma. Tööandja tegevus on avalik ja eelnevalt ette teatatud, mitte tagaselja jälitamine.
Võimalik, et Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht erineb minu isiklikust arvamusest, aga seda saate teada, kui pöördute sinna lisatud lingi kaudu: http://www.aki.ee/et/inspektsioon/poordu-inspektsiooni-poole .
Vastastikku ausaid ja avatud töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas korteri ruumide kasutusotstarbe muutmiseks peab olema korteriühistu nõusolek?07.05.2013
Tere
Elan 2-toalises korteris. Kui soovin ehitada köögi elutuppa ja olevast köögist soovin teha lapsele toa, siis kas mul on antud toiminguteks vaja KÜ-lt nõusolekut? Ma ei soovi maha võtta ühtegi seina.
Ette tänades,
Elan 2-toalises korteris. Kui soovin ehitada köögi elutuppa ja olevast köögist soovin teha lapsele toa, siis kas mul on antud toiminguteks vaja KÜ-lt nõusolekut? Ma ei soovi maha võtta ühtegi seina.
Ette tänades,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Nüüd juhul, kui Teil on soov eelnimetatud projektis või plaanis sätestatud ruumide kasutusotstarvet muuta, siis on see käsitletav varasemalt korteriomanike vahel sõlmitud kokkuleppe muutmise soovina, mille jõustumiseks on vajalik kõikide korteriomanike nõusolek. Korteriühistu ei ole antud juhul nõusoleku andmiseks õigustatud isik, kuna tema ei ole korteriomanik.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui üks korteriomanik ei tee koostööd ega soovi korteriomandeid vormistada?07.05.2013
Tere, soovime 5 omaniku käes oleva kaasomandis maja korteriomanditeks jagada, et teha ühistu ja alustada remonditöid. Üks korteriomanik aga ei vasta kirjadele ega ilmuta huvi notariaalselt tehingu tegemiseks. Kas on mingeid õiguslikke vahendeid kuidas teda selleks sundida, kui kõik teised korteriteomanikud soovivad kaasomandit korteriomandieteks teha?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui riiklikul pühal ei maksta topelt töötasu, kas siis võin olla tööl üksnes pool päeva?07.05.2013
Töötan kaupluses kindla kuupalgaga, ka riiklikel pühadel, aga meie ülemused ei ole kunagi meile selle eest topelt tasu maksnud.
Kas mul on õigus seda saada ja kui ülemused nõus ei ole, kas ma võin siis pool päeva tööl olla?
Kas mul on õigus seda saada ja kui ülemused nõus ei ole, kas ma võin siis pool päeva tööl olla?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töötades riiklikul pühal, on tööandja kohustatud maksma kahekordset tasu (TLS § 45 lg 2).
Tööandja on kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi (TLS § 28 lg 2 p 12).
Toetudes nimetatud töölepinguseaduse sättele, soovitan kirjalikus taasesitavas vormis, esitada tööandjale järelpärimine töötasu arvestuse kohta (riiklikul pühal töötamise kohta). Kui olete kindel, et tööandja on seadust rikkunud, tuleb anda mõistlik aeg (kirjalikult!) rikkumise likvideerimiseks ehk tasu maksmiseks.
Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg 1, on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töötasu nõudele kolm aastat.
Töötasunõude all on mõeldud nõudeid töö eest makstavale tasule, eelkõige töölepingus kokkulepitud tasule, kuid ka täiendavale töötasule, mida tööandja on kohustatud maksma näiteks ületunnitöö, öötöö või pühade ajal töötamise eest.
Avaldus esitatakse töötaja töökohajärgsele töövaidluskomisjonile.
Omavoliline tööaja lühendamine toob kaasa kokkulepitud tööaja tingimuste rikkumise, mis annab õiguse tööandjal Teid korrale kutsuda, kus õige asjaajamise puhul jääte kaotajaks pooleks hoopis Teie.
Läbikaalutud ning mõistlikke otsuseid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas pärast üürilepingu ülesütlemist võib suvaliselt üüri tõsta?06.05.2013
Üürime maja alates 2009. aastast. Kirjalik leping sõlmiti 1 aastaks ja seejärel leppisime kokku, et elame siin edasi. Alates 2011. aastast pole sellel teemal kirjavahetusi ega jutuajamisi olnud. Meie arusaama järgi muutus leping tähtajatuks. 18. aprillil saime teate, et maja on müüdud ja peame välja kolima 30. maiks. Teatasime omanikule, et nii kiiresti ei leia uut pinda ja etteteatamistähtaeg peaks olema 3 kuud. Sellele saime vastuse 2. mail, et alates 1. maist on üür tõusnud 250-lt 350-le. Põhjenduseks, et oleme siiani maksnud alla turuhinna. Sooviks teada, kas meiega on käitutud seaduslikult ja mis võimalused meil on asja õigesti lahendada?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Üüri tõstmiseks tuleb esitada üürileandjal 30 päeva enne uue üüri kehtima hakkamist üürihinna tõstmise avaldus, mis peab sisaldama muuhulgas uut üüri arvestust, üüri tõstmise põhjendusi jms. Kui neid nõudeid ei ole järgitud, siis on üürihinna tõstmine tühine ja võite jätkata üüri tasumist senise kokkuleppe järgi.