Õigus

Müügilepingu hinnas lepivad pooled ise kokku. Mitte keegi ei keela teil mistahes hinnaga asja müümast. Kinkelepingu sõlmimisel jääb jah, sellest taganemise võimalus, kuid selle tähtaeg sõltub teatud sündmustest ja nendest teada saamisest (kinkija suhtes tänamatu käitumine vms).

Saate paluda maaklerilt, et ta teile korteriühistu või majavalitseja poolt väljastatud dokumendid tooks. Maakleri väidete protokollimine teid hiljem ei aita, sest ka info andmata jätmisel ei ole maakler kohustatud neid kulusid teie eest kandma. Kui ta teile infot ei too, siis oleks mõistlik see ise hankida.

Isikliku kasutusõiguse saab kustutada puudutatud isiku nõusolekul ehk siis vanaema peaks ikkagi notari juuresolekul oma avaldustest aru saama. Alternatiivne võimalus on kohtusse pöördumine.

Jääb arusaamatuks, kas tee asub riigi- või valla maa peal. Üldiselt peaks vald tagama juurdepääsu teie krundilt avalikult kasutatavale teele. Kui tee ei ole enam läbitav, siis võib tulla kõne alla teisest kohast tee tegemine.

Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate mõistlike kulude hüvitamist kuludokumentide alusel, sõltumata sellest, kas neid kulutusi tehti Eestis või välismaal. Lisaks sellele peab tööandja maksma välislähetuses oldud aja eest päevaraha vähemalt 22,37 eurot päevas, kui pooled ei ole kokku leppinud suuremas summas. Välislähetuse väljasõidu päeva eest makstakse välislähetuse päevaraha juhu, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt k 21 ja saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast k 3. Antud näites tuleb välislähetuse päevaraha maksta reede eest. Maksuvabalt võib tööandja maksta välislähetuse päevaraha kuni 32 eurot päeva kohta, seda ületav päevaraha osa maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga. Muu Eestis viibitud aja eest võib loomulikult päevaraha maksta, kuid see maksustatakse täies ulatuses. Milliseid kulusid loetakse mõistlikeks ja hüvitatakse, on mõistlik tööandjaga kokku leppida (näiteks ööbimine mõnes Tallinna lähedases kämpingus või teatud tingimustel Eestisse saabumine Heinaste asemel läbi Valga, mis teeb tee Tallinna alla 100 km pikemaks).

Tere!

Teil lasub kohustus ülal pidada enda ja endise abikaasa ühist last, kuid Teie ülalpidamiskohustus ei laiene kuidagi endise abikaasa 1,5-aastasele lapsele. Alaealise lapse ülalpidamiskohustus väljendub eeskätt elatise maksmises ja elamispinna muretsemise kohustust Teil lapse ja lapse ema ees ei ole.

Kui jagasite peale abielu lahutamist ühisvara selliselt, et Teie saite enda ainuomandisse maja, siis puudub endisel abikaasal Teie nõusolekuta õigus seal edasi elada. Kui endine abikaasa vaatamata Teie märkustele keeldub väljakolimast, tuleks pöörduda kohtusse valduse vabastamise nõudega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Rentnikul ei ole kinnisasja müügi korral kinnisasja ostueesõigust.

Tere,
TLS § 91 lg 1 ja lg 3 annavad töötajale võimaluse tööleping erakorraliselt, ilma 30-päevast etteteatamise tähtaega järgimata, üles öelda, kui töötaja isikust tuleneval põhjusel ei saa kõiki asjaolusid arvestades, mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.
Erakorraliselt saab töötaja lepingu üles öelda siiski üksnes mõistliku aja jooksul, kui ta sai või pidi teada saama lepingu ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest. Asjaolud peavad olema sellised, mida töötaja ei saanud mõjutada ega ette näha. Selleks võib olla näiteks vajadus hooldada halvenenud tervisega perekonnaliiget. Samas muutub küsitavaks töölepingu erakorraline ülesütlemine eluaseme müügi ja uue kodu ostmise tõttu, sest selliseid asju ei tehta reeglina päevapealt ja võib eeldada, et töötaja saab oma elu korraldada selliselt, et oleks võimalik tööleping korraliselt, 30-päevase etteteatamisega lõpetada.
Lojaalne ja mõistlik käitumine tööandja suhtes oleks see, kui mõjuva põhjuse olemasolul teatate tööandjale võimalikult varakult, mis kuupäevast lepingu lõpetate. Siis jääb tööandjale võimalus töö vastavalt vajadusele ümber korraldada.
Õigeid otsuseid oma elu ümber korraldamiseks soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Juhul, kui Te soovite äriühingu juhatust täiendada veel ühe allkirjaõigusliku liikmega, siis tuleb Äriregistrile esitada vastavasisuline avaldus juhatuse liikme poolt ning ühtlasi lisada üldkoosoleku otsus täiendava juhatuse liikme valimise kohta. Avalduse Äriregistrile saab esitada ID-kaardiga Äriregistri online süsteemis või notariaalses vormis notari juures.

Antud juhul tuleks kahjunõue esitada avarii põhjustanud isiku ehk kahju tekitaja vastu olenemata sellest, kas ta on äriühingu juhatuse liige või mitte.