Õigus

Minul on oma endise elukaaslasega, kellega olen 5 aastat lahus, kaks last. Tütar 9a ja poeg 16a. Hetkel elan tööga seoses väljaspool Eestit ja minuga koos on minu tütar. Poeg on Eestis, aga ei ela koos oma isaga. Laste isa ütleb, et kuna poeg on Eestis ja ainult tütar on minuga, siis temal ei ole mingit kohustust tütrele elatisraha maksta. Pojale ta maksab, aga mitte sellisel määral, mis oli kokku lepitud ja mina toetan loomulikult ka veel poega. Kas laste isal on õigus keelduda tütre osas elatusrahade maksmisest?

Tere,
Mul on eksabikaasaga kokku 3 last, kellest 2 elavad minu juures ning 1 tema juures. 15 abieluaasta jooksul sai abikaasa teha katkematult karjääri samal ajal, kui mina seda pidevalt katkestama pidin ning tööjõuturul laste tõttu ebasoodsamasse olukorda sattusin. Lahutades tegime notariaalse elatisraha kokkuleppe mõlema poole nõusolekul, mille järgi eksabikaasa maksab mulle 2 lapse eest elatist, kes elavad minu juures. Niimoodi on asi toiminud meil mitu aastat. Nüüd esitas eksabikaasa minu vastu elatisraha nõude vanimale lapsele, kes elab tema juures. Minu sissetulek (ilma eksilt saadava elatiseta) on veidi väiksem kui 50% eksabikaasa sissetulekust. Kas on võimalik, et kohus võtab arvesse eelpoolnimetatud asjaolusid ning ma ei pea eksabikaasale elatist maksma? Meil kummalgi uut peret ega uusi ülalpeetavaid ei ole.

Siseriiklikult ei ole sõiduauto kasutamiseks omaniku volikiri nõutav, aga kas võõras peab olema kindlasti kantud kasutajana registrisse või piisab võõral üksi sõitmiseks tehnilise passi kaasaskandmisest?

Kas äripindade omanikud, kes asuvad kortermaja esimesel korrusel, saavad ehitada ja lammutada maja ühist osa, kui neile on väljastatud linnavalitsuse poolt ehitusluba, ilma teiste kinnisvara omanike nõusolekuta, kuigi seda nõuab linnavalitsuse korraldus.
LV 10.01.2005 korralduse nr 17 punkt 3:
"Ehitusloa väljastamise eeltingimuseks detailplaneeringu järgse hoone ehitamiseks Tallinna tn ... krundile on vajalik kõigi kinnistu omanike nõusolek hoone ehitusprojektiga, sealhulgas omanike nõudmisel Tallinna tn ... ja ...a kruntide liitmine või Tallinna ...a krundi koormamine reaalservituudiga olemasolevate juurdepääsude tagamiseks Tallinna ... kinnistu kasuks."
Kas sellest võib järeldada, et ehitusluba on väljastatud ebaõiglaselt ja peaks olema siis õigustühine? Ja selle tulemusena ei ole neil õigust ei ehitada ega lammutada.

Kas KÜ esimehel on õigus mulle jagamata vee eest esitada mitu kuud üle 6 EUR arve, kui minu veetarbimine mitme kuu jooksul on 0, sest pole korteris elanud ja vett tarbinud. Teavitasin mitmel korral maili teel, et korteris ei ole elatud ja vee tarbimine puudub, aga iga kord lisandub üle 6 EUR tarbimata vesi minu kommunaal- ja halduskulude arvele.
Meie majas on üle 100 korteri ja kui iga kuu saab iga korter sellise arve, mis teeks üle 600 EUR iga kuu.
Kas mul on õigus nõuda teiste korterite kommunaal- ja haldusarveid näha ja kas ühistu esimees peab neid mulle näitama, kui avaldan selleks soovi?
Jagamata vee eest on mulle kirjutatud ainsana selline summa, kuna pole vett tarbinud, eelmise aasta lõpus jäid jagamata vee arved 1 EUR kanti, jääb mulje, et sellest ajast kui veetarbimine on O leidis tema võimaluse mulle jagamata vett niipalju kirjutada. Mida ette võtta?

Kui lapsed elavad emaga ning isa võtab lapsed enda juurde ülenädala nädalavahetusteks, siis kas isal on endiselt kohustus maksta miinimumelatist lapse kohta? Või peaks elatise summa jagama "päevasummaks" ja siis vastavalt võtma isa juures oldud päevade eest elatise miinimumsummast maha.

Tere!
Olen pisut segaduses ja kindluse mõttes sooviksin üle uurida. Saime lapse enne abiellumist (aastal 2005). Vahepeal siis abiellusime ning nüüd veebruar 2013 lahutasime.
Seega minu küsimus on, mis saab lapse hooldusõigusest peale lahutust? Mul on meeles, et lahutuse allkirjastamise hetkel ütles ametnik midagi hooldusõiguse kohta ja sellega pidi tegelema vist enne juuli kuud 2013. Kas peale lahutust omab isa ju ikka hooldusõigust? Seega lapse suhtes otsuste tegemine peaks toimuma ühiselt mõlema lapsevanema nõusolekul? Või on vajalik peale lahutust hooldusõiguse saamiseks, et mõlemad lapsevanemad omavad hooludusõigust, eraldi perekonnaseisuametisse pöörduda?

Ette tänades

Laps on isa nimel, kuid me ei ela koos. Isa on nõus maksma elatisraha. Kas peaksin ja kuidas seda teha, et see oleks ka ametlikult vormistatud. Kas summas saame ise kokku leppida.

Auto püüdis hoovist välja sõita, kuid tööpäeva lõpu ummik ei lubanud pööret sooritada. Auto seisis, blokeerides täielikult kõnnitee. Jalakäijad pidid autost mööduma astudes sõiduteele. Siinkirjutaja soovis kõnniteed kasutada ja otsis autojuhiga silmsidet, et saada aru, kas autojuhil on plaan teed anda või mitte. Autojuht ei kontakteerunud ei silmsidet luues ega muul viisil hinnanguliselt poole minuti jooksul ja kuna ülejäänud jalakäijad (mh last turvatoolis vedav sõitev jalgrattur) lahendasid olukorra möödudes autost ringiga sõiduteel, siis nende eeskujul tegi seda ka siinkirjutaja. Probleemiks osutus aga see, et käekõrval lükatava jalgratta tagaots puudutas möödumisel auto esiotsa ja tegi plastist stangele kriimu. Mingit tahtlikku auto vigastamist ei olnud. Kokkupuute põhjuseks oli arvatavasti liikumisruumi vähesus ja vajadus manööverdada kõnni- ja sõidutee vahel, mille põhjustas oma tegevusega autojuht. Autojuht pöördus politseisse ja nõuab kahjude hüvitamist. Siinkirjutaja leiab, et ohtliku olukorra põhjustas autojuht, kes eiras nõuet anda jalakäijatele teed ega püüdnud ohtlikku olukorda lahendada, kuigi ta seda kindlasti märkas. Ka ei andnud ta teed, kui nägi, et jalakäijad peavad autost mööda manööverdama.

Kas siin olukorras kehtib tõesti kuldreegel, et see, kes liikus, on süüdi? Mis siin olukorras lisaks veel võiks kehtida? Siinkirjutaja tunneb, et autojuht soovib siin lihtsalt oma stanget kellegi kulul välja vahetada (stangel oli jalgratta poolt tehtud kriimudest märksa suuremaidki vigastusi) ja ei taha kuidagi niisugust äri sponsoreerida.

Vastavalt vabariigi määrusele "Liiklusjärelevalve teostamise kord" §29 punt 2 alusel võib politsei teostada varjatult liikluse järelvalvet, sellest tulenevalt ka eraldusmärkideta sõidukit kasutades peatada liiklejaid. Samas ei sätesta ülaltoodud seadus kuidagigi seda, et millisel viisil toimub rikkujate reaalne karistamine ja selleks on karistusseadustik. Enamus õigusrikkumistest liikluses on aga väärteod ja neile rakendatakse VTMS. Ja siin lähevad asjad kuidagi sassi, sest VTMS § 32. aluselt on jälitustoiminguga tõendite kogumine keelatud. Seadusandlusest tulenevalt on jälitustegevus kooskõlastatud ja lubatud toiming politseile, mis lubab kasutata tõendite kogumist varjatult. Ilmselt siin vastatakse, et tunnusteta politseiautos pole tegu ametlikult alustaud jälitustoiminguga, kuid mis see siis ikkagi seaduse mõttes on?

Mida kujutab siis endast EV seaduste alusel tunnusmärkideta ja erivahenditega varustatud politseiaouta ja selle tegevus, et ilmavaatlusega vaevalt et seal tegeletakse?:) Et kas siin pole tegu ebaseadusliku jälitustegevusega?

Kuidas antud juhul menetlusega ikka on, kas tunnusmärkideta politseiautos pole mitte tegu ebaseadusliku jälitustegevusega kui seda pole jälitustegevuse seaduse mõttes alustatu? Samas on teguviis lubatud kiiruse mõõtmiseks, peatamiseks ja samuti kriminaalsete kihutajate ja roolijoodikute avastamiseks ja nende karistamiseks, aga mitte väärtegude puhul.

Kas mitte pole sedasi, et kui kiiruse ületamine on sedavõrd suur, et sellest tuleneb kriminaalasi, on kõik nagu ok, sest kriminaalmenetluses on lubatud ka varjatult jälitustegevusega tõendeid koguda.

Kuna väärtegude raskusaste pole selline, mis eeldaks nende avastamist varajatud viisil, ongi seadusandja pidanud siin silmas seda, et need teod tuleb ka maakeeli avalikult avastada ja vastavalt menetleda ja karistada.

Kas siin võib olla tegu politsei poolse süstemaatilise menetlustoimingute rikkumisega, seadusandluse eiramisega ja üha süveneva politseiriigi tekkega?