Õigus
Küsimus: Kas isal on õigus keelduda minuga välismaal olevale tütrele maksta elatisraha, poeg on eestis ja temale maksab?15.05.2013
Minul on oma endise elukaaslasega, kellega olen 5 aastat lahus, kaks last. Tütar 9a ja poeg 16a. Hetkel elan tööga seoses väljaspool Eestit ja minuga koos on minu tütar. Poeg on Eestis, aga ei ela koos oma isaga. Laste isa ütleb, et kuna poeg on Eestis ja ainult tütar on minuga, siis temal ei ole mingit kohustust tütrele elatisraha maksta. Pojale ta maksab, aga mitte sellisel määral, mis oli kokku lepitud ja mina toetan loomulikult ka veel poega. Kas laste isal on õigus keelduda tütre osas elatusrahade maksmisest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui poeg elab isast eraldi ja sellega seoses ei kanna isa hoolt poja kogu ülalpidamise eest, vaid täidab oma ülalpidamiskohustust hoopis elatise maksmise teel ja seda Teiega ühiselt, lasub isal elatise maksmise kohustus ka Teiega elava tütre suhtes.
Olukord oleks mõnevõrra teistsugune, kui poeg elaks isaga koos ja Teie poja ülalpidamiseks elatist ei maksaks, sest siis kannaks isa vahetult poja ülalpidamisega seotud kulud ja Teie vahetult tütre ülalpidamisega seotud kulud ning elatise maksmise kohustust sisuliselt ei tekiks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui minu sissetulek ca 50% eksabikaasa omast, kas siis kohus arvestab seda vastastikuse elatisraha nõude korral?15.05.2013
Tere,
Mul on eksabikaasaga kokku 3 last, kellest 2 elavad minu juures ning 1 tema juures. 15 abieluaasta jooksul sai abikaasa teha katkematult karjääri samal ajal, kui mina seda pidevalt katkestama pidin ning tööjõuturul laste tõttu ebasoodsamasse olukorda sattusin. Lahutades tegime notariaalse elatisraha kokkuleppe mõlema poole nõusolekul, mille järgi eksabikaasa maksab mulle 2 lapse eest elatist, kes elavad minu juures. Niimoodi on asi toiminud meil mitu aastat. Nüüd esitas eksabikaasa minu vastu elatisraha nõude vanimale lapsele, kes elab tema juures. Minu sissetulek (ilma eksilt saadava elatiseta) on veidi väiksem kui 50% eksabikaasa sissetulekust. Kas on võimalik, et kohus võtab arvesse eelpoolnimetatud asjaolusid ning ma ei pea eksabikaasale elatist maksma? Meil kummalgi uut peret ega uusi ülalpeetavaid ei ole.
Mul on eksabikaasaga kokku 3 last, kellest 2 elavad minu juures ning 1 tema juures. 15 abieluaasta jooksul sai abikaasa teha katkematult karjääri samal ajal, kui mina seda pidevalt katkestama pidin ning tööjõuturul laste tõttu ebasoodsamasse olukorda sattusin. Lahutades tegime notariaalse elatisraha kokkuleppe mõlema poole nõusolekul, mille järgi eksabikaasa maksab mulle 2 lapse eest elatist, kes elavad minu juures. Niimoodi on asi toiminud meil mitu aastat. Nüüd esitas eksabikaasa minu vastu elatisraha nõude vanimale lapsele, kes elab tema juures. Minu sissetulek (ilma eksilt saadava elatiseta) on veidi väiksem kui 50% eksabikaasa sissetulekust. Kas on võimalik, et kohus võtab arvesse eelpoolnimetatud asjaolusid ning ma ei pea eksabikaasale elatist maksma? Meil kummalgi uut peret ega uusi ülalpeetavaid ei ole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Ühest küljest peaks olukorras, mil ühe vanema kasvatada on 2 last ja teise vanema kasvatada 1 laps, elatist maksma see vanem, kelle juures elab 1 laps – seejuures peaks elatist maksma ühele lapsele, mitte kahele, sest elatise maksmiseks kohustatud vanem peab juba ise vahetult üleval enda juures kasvavat last.
Kui olete notariaalses vormis sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt peab abikaasa siiski maksma elatist kahele Teie juures kasvavale lapsele, on iseenesest endise abikaasa elatisnõue nö olukorra võrdsustamise eesmärgil teataval määral põhjendatud. Samas võib kohus sissetulekute niivõrd suurt erinemist arvesse võtta endise abikaasa poolt esitatud elatisnõude rahuldamise otsustamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuigi siseriiklikult piisab võõra autoga üksi sõitmiseks tehnilise passi kaasaskandmisest?14.05.2013
Siseriiklikult ei ole sõiduauto kasutamiseks omaniku volikiri nõutav, aga kas võõras peab olema kindlasti kantud kasutajana registrisse või piisab võõral üksi sõitmiseks tehnilise passi kaasaskandmisest?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas äripindade omanikud saavad ehitusloa alusel teostada lammutustöid, ilma teiste korteriomanike nõusolekuta?14.05.2013
Kas äripindade omanikud, kes asuvad kortermaja esimesel korrusel, saavad ehitada ja lammutada maja ühist osa, kui neile on väljastatud linnavalitsuse poolt ehitusluba, ilma teiste kinnisvara omanike nõusolekuta, kuigi seda nõuab linnavalitsuse korraldus.
LV 10.01.2005 korralduse nr 17 punkt 3:
"Ehitusloa väljastamise eeltingimuseks detailplaneeringu järgse hoone ehitamiseks Tallinna tn ... krundile on vajalik kõigi kinnistu omanike nõusolek hoone ehitusprojektiga, sealhulgas omanike nõudmisel Tallinna tn ... ja ...a kruntide liitmine või Tallinna ...a krundi koormamine reaalservituudiga olemasolevate juurdepääsude tagamiseks Tallinna ... kinnistu kasuks."
Kas sellest võib järeldada, et ehitusluba on väljastatud ebaõiglaselt ja peaks olema siis õigustühine? Ja selle tulemusena ei ole neil õigust ei ehitada ega lammutada.
LV 10.01.2005 korralduse nr 17 punkt 3:
"Ehitusloa väljastamise eeltingimuseks detailplaneeringu järgse hoone ehitamiseks Tallinna tn ... krundile on vajalik kõigi kinnistu omanike nõusolek hoone ehitusprojektiga, sealhulgas omanike nõudmisel Tallinna tn ... ja ...a kruntide liitmine või Tallinna ...a krundi koormamine reaalservituudiga olemasolevate juurdepääsude tagamiseks Tallinna ... kinnistu kasuks."
Kas sellest võib järeldada, et ehitusluba on väljastatud ebaõiglaselt ja peaks olema siis õigustühine? Ja selle tulemusena ei ole neil õigust ei ehitada ega lammutada.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui haldusarvele on lisatud summa vee tarbimise eest, kuigi ma korteri ei ela ja vett ei tarbi?14.05.2013
Kas KÜ esimehel on õigus mulle jagamata vee eest esitada mitu kuud üle 6 EUR arve, kui minu veetarbimine mitme kuu jooksul on 0, sest pole korteris elanud ja vett tarbinud. Teavitasin mitmel korral maili teel, et korteris ei ole elatud ja vee tarbimine puudub, aga iga kord lisandub üle 6 EUR tarbimata vesi minu kommunaal- ja halduskulude arvele.
Meie majas on üle 100 korteri ja kui iga kuu saab iga korter sellise arve, mis teeks üle 600 EUR iga kuu.
Kas mul on õigus nõuda teiste korterite kommunaal- ja haldusarveid näha ja kas ühistu esimees peab neid mulle näitama, kui avaldan selleks soovi?
Jagamata vee eest on mulle kirjutatud ainsana selline summa, kuna pole vett tarbinud, eelmise aasta lõpus jäid jagamata vee arved 1 EUR kanti, jääb mulje, et sellest ajast kui veetarbimine on O leidis tema võimaluse mulle jagamata vett niipalju kirjutada. Mida ette võtta?
Meie majas on üle 100 korteri ja kui iga kuu saab iga korter sellise arve, mis teeks üle 600 EUR iga kuu.
Kas mul on õigus nõuda teiste korterite kommunaal- ja haldusarveid näha ja kas ühistu esimees peab neid mulle näitama, kui avaldan selleks soovi?
Jagamata vee eest on mulle kirjutatud ainsana selline summa, kuna pole vett tarbinud, eelmise aasta lõpus jäid jagamata vee arved 1 EUR kanti, jääb mulje, et sellest ajast kui veetarbimine on O leidis tema võimaluse mulle jagamata vett niipalju kirjutada. Mida ette võtta?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Korteriomandiseaduse paragrahv 13 lõige 1 kohaselt tuleks veekulu jagada korterite vahel lähtudes korterite üldpinnast. Seega ei tee korteriomandiseadus kulude jagamisel vahet vahet sellel, millises koguses korteriomanik vett tarbib, mistõttu puudub Teil alus esitada korteriühistule vee mittetarbimisel põhinev vastuväide.
Kui korteriühistu ei kogu korteriomanikelt makseid kinnitatud majanduskava, vaid tegeliku kulu alusel (vee-, kütte- ja elektrikulude puhul on viimane Eestis samuti tavapärane praktika), siis on Teil õigus nõuda, et korteriühistu esitab Teile koos kuluarvega kontrollimiseks ka arved, mille alusel Teie maksmisele kuuluv summa välja arvestati.
Kokkuvõttes, kui KÜ esitab Teile 6 eurose veearve, ilma, et summa tuleneb kinnitatud majanduskavast, siis peab KÜ võimaldama Teil ka kontrollida oma arvestuse õigusust. Eelkõige peab Teile esitatud veearve suurus olema proportsioonis KÜ-le esitatud veearve- ja Teie kaasomandi suurusega.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisavarahalduse OÜ
Küsimus: Mitu päeva kuus peaks laps olema isa juures, et selle võrra vähendada elatisraha?14.05.2013
Kui lapsed elavad emaga ning isa võtab lapsed enda juurde ülenädala nädalavahetusteks, siis kas isal on endiselt kohustus maksta miinimumelatist lapse kohta? Või peaks elatise summa jagama "päevasummaks" ja siis vastavalt võtma isa juures oldud päevade eest elatise miinimumsummast maha.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Otseselt ei sätesta seadus ega kohtupraktika, kui palju peaks laps lahus elava vanema juures viibima, et seda peaks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel arvestama. Riigikohus on vaid märkinud, et kui lahus elava vanema juures veedetud aeg moodustab märkimisväärse osa ajast, siis tuleks seda elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada.
Reeglina elatist alla miinimumi ei vähendata ja ka Teie poolt kirjeldatud olukorras kaldun arvama, et lahus elava vanemaga veedetav aeg ei ole piisav elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jaguneb lapse hooldusõigus peale lahutust?14.05.2013
Tere!
Olen pisut segaduses ja kindluse mõttes sooviksin üle uurida. Saime lapse enne abiellumist (aastal 2005). Vahepeal siis abiellusime ning nüüd veebruar 2013 lahutasime.
Seega minu küsimus on, mis saab lapse hooldusõigusest peale lahutust? Mul on meeles, et lahutuse allkirjastamise hetkel ütles ametnik midagi hooldusõiguse kohta ja sellega pidi tegelema vist enne juuli kuud 2013. Kas peale lahutust omab isa ju ikka hooldusõigust? Seega lapse suhtes otsuste tegemine peaks toimuma ühiselt mõlema lapsevanema nõusolekul? Või on vajalik peale lahutust hooldusõiguse saamiseks, et mõlemad lapsevanemad omavad hooludusõigust, eraldi perekonnaseisuametisse pöörduda?
Ette tänades
Olen pisut segaduses ja kindluse mõttes sooviksin üle uurida. Saime lapse enne abiellumist (aastal 2005). Vahepeal siis abiellusime ning nüüd veebruar 2013 lahutasime.
Seega minu küsimus on, mis saab lapse hooldusõigusest peale lahutust? Mul on meeles, et lahutuse allkirjastamise hetkel ütles ametnik midagi hooldusõiguse kohta ja sellega pidi tegelema vist enne juuli kuud 2013. Kas peale lahutust omab isa ju ikka hooldusõigust? Seega lapse suhtes otsuste tegemine peaks toimuma ühiselt mõlema lapsevanema nõusolekul? Või on vajalik peale lahutust hooldusõiguse saamiseks, et mõlemad lapsevanemad omavad hooludusõigust, eraldi perekonnaseisuametisse pöörduda?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Peale lahutust on Teil abikaasaga lapse suhtes ühine hooldusõigus, kui Te perekonnaseisuasutuses hooldusõiguse kuuluvust muutnud ei ole. Ilmselt ei ole ja perekonnaseisuametnik juhtiski Teie tähelepanu asjaolule, et kuni käesoleva aasta 30. juunini on võimalik hooldusõiguse kuuluvust muuta kohtuväliselt perekonnaseisuasutuses ja peale selle kuupäeva möödumist tuleb ühise hooldusõiguse lõpetamiseks pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaks vormistama, kui isa on vabatahtlikult nõus elatisraha maksma?14.05.2013
Laps on isa nimel, kuid me ei ela koos. Isa on nõus maksma elatisraha. Kas peaksin ja kuidas seda teha, et see oleks ka ametlikult vormistatud. Kas summas saame ise kokku leppida.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui olete lapse isaga elatise maksmises kokkuleppele jõudnud, puudub vajadus pöörduda kohtusse – kõige mõistlikum oleks sõlmida notariaalses vormis kokkulepe elatise maksmise kohta.
Notariaalses vormis kokkuleppe sõlmimise suureks plussiks lihtkirjaliku kokkuleppe ees on see, et kokkuleppe rikkumisel (so kokkulepitud summas elatisraha mittemaksmisel) on võimalik koheselt algatada täitemenetlus ja elatisraha kohtutäituri vahendusel sisse nõuda.
Elatisraha suurus oleneb Teie ja lapse isa kokkuleppest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas jalgratast käekõrval lükkaja on süüdi auto kriimustamises, kui sõiduauto oli blokeerinud kõnnitee?14.05.2013
Auto püüdis hoovist välja sõita, kuid tööpäeva lõpu ummik ei lubanud pööret sooritada. Auto seisis, blokeerides täielikult kõnnitee. Jalakäijad pidid autost mööduma astudes sõiduteele. Siinkirjutaja soovis kõnniteed kasutada ja otsis autojuhiga silmsidet, et saada aru, kas autojuhil on plaan teed anda või mitte. Autojuht ei kontakteerunud ei silmsidet luues ega muul viisil hinnanguliselt poole minuti jooksul ja kuna ülejäänud jalakäijad (mh last turvatoolis vedav sõitev jalgrattur) lahendasid olukorra möödudes autost ringiga sõiduteel, siis nende eeskujul tegi seda ka siinkirjutaja. Probleemiks osutus aga see, et käekõrval lükatava jalgratta tagaots puudutas möödumisel auto esiotsa ja tegi plastist stangele kriimu. Mingit tahtlikku auto vigastamist ei olnud. Kokkupuute põhjuseks oli arvatavasti liikumisruumi vähesus ja vajadus manööverdada kõnni- ja sõidutee vahel, mille põhjustas oma tegevusega autojuht. Autojuht pöördus politseisse ja nõuab kahjude hüvitamist. Siinkirjutaja leiab, et ohtliku olukorra põhjustas autojuht, kes eiras nõuet anda jalakäijatele teed ega püüdnud ohtlikku olukorda lahendada, kuigi ta seda kindlasti märkas. Ka ei andnud ta teed, kui nägi, et jalakäijad peavad autost mööda manööverdama.
Kas siin olukorras kehtib tõesti kuldreegel, et see, kes liikus, on süüdi? Mis siin olukorras lisaks veel võiks kehtida? Siinkirjutaja tunneb, et autojuht soovib siin lihtsalt oma stanget kellegi kulul välja vahetada (stangel oli jalgratta poolt tehtud kriimudest märksa suuremaidki vigastusi) ja ei taha kuidagi niisugust äri sponsoreerida.
Kas siin olukorras kehtib tõesti kuldreegel, et see, kes liikus, on süüdi? Mis siin olukorras lisaks veel võiks kehtida? Siinkirjutaja tunneb, et autojuht soovib siin lihtsalt oma stanget kellegi kulul välja vahetada (stangel oli jalgratta poolt tehtud kriimudest märksa suuremaidki vigastusi) ja ei taha kuidagi niisugust äri sponsoreerida.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kahju suuruse osas tuleb hinnata, millised kahjustused kaitseraual olid tekitatud Teie poolt ja kui suured on mõistlikud ja põhjendatud kulutused just nende kahjustuste kõrvaldamiseks.
Küsimus: Kas varjatud liiklusjärelevalve ei ole mitte keelatud jälitustoiming?14.05.2013
Vastavalt vabariigi määrusele "Liiklusjärelevalve teostamise kord" §29 punt 2 alusel võib politsei teostada varjatult liikluse järelvalvet, sellest tulenevalt ka eraldusmärkideta sõidukit kasutades peatada liiklejaid. Samas ei sätesta ülaltoodud seadus kuidagigi seda, et millisel viisil toimub rikkujate reaalne karistamine ja selleks on karistusseadustik. Enamus õigusrikkumistest liikluses on aga väärteod ja neile rakendatakse VTMS. Ja siin lähevad asjad kuidagi sassi, sest VTMS § 32. aluselt on jälitustoiminguga tõendite kogumine keelatud. Seadusandlusest tulenevalt on jälitustegevus kooskõlastatud ja lubatud toiming politseile, mis lubab kasutata tõendite kogumist varjatult. Ilmselt siin vastatakse, et tunnusteta politseiautos pole tegu ametlikult alustaud jälitustoiminguga, kuid mis see siis ikkagi seaduse mõttes on?
Mida kujutab siis endast EV seaduste alusel tunnusmärkideta ja erivahenditega varustatud politseiaouta ja selle tegevus, et ilmavaatlusega vaevalt et seal tegeletakse?:) Et kas siin pole tegu ebaseadusliku jälitustegevusega?
Kuidas antud juhul menetlusega ikka on, kas tunnusmärkideta politseiautos pole mitte tegu ebaseadusliku jälitustegevusega kui seda pole jälitustegevuse seaduse mõttes alustatu? Samas on teguviis lubatud kiiruse mõõtmiseks, peatamiseks ja samuti kriminaalsete kihutajate ja roolijoodikute avastamiseks ja nende karistamiseks, aga mitte väärtegude puhul.
Kas mitte pole sedasi, et kui kiiruse ületamine on sedavõrd suur, et sellest tuleneb kriminaalasi, on kõik nagu ok, sest kriminaalmenetluses on lubatud ka varjatult jälitustegevusega tõendeid koguda.
Kuna väärtegude raskusaste pole selline, mis eeldaks nende avastamist varajatud viisil, ongi seadusandja pidanud siin silmas seda, et need teod tuleb ka maakeeli avalikult avastada ja vastavalt menetleda ja karistada.
Kas siin võib olla tegu politsei poolse süstemaatilise menetlustoimingute rikkumisega, seadusandluse eiramisega ja üha süveneva politseiriigi tekkega?
Mida kujutab siis endast EV seaduste alusel tunnusmärkideta ja erivahenditega varustatud politseiaouta ja selle tegevus, et ilmavaatlusega vaevalt et seal tegeletakse?:) Et kas siin pole tegu ebaseadusliku jälitustegevusega?
Kuidas antud juhul menetlusega ikka on, kas tunnusmärkideta politseiautos pole mitte tegu ebaseadusliku jälitustegevusega kui seda pole jälitustegevuse seaduse mõttes alustatu? Samas on teguviis lubatud kiiruse mõõtmiseks, peatamiseks ja samuti kriminaalsete kihutajate ja roolijoodikute avastamiseks ja nende karistamiseks, aga mitte väärtegude puhul.
Kas mitte pole sedasi, et kui kiiruse ületamine on sedavõrd suur, et sellest tuleneb kriminaalasi, on kõik nagu ok, sest kriminaalmenetluses on lubatud ka varjatult jälitustegevusega tõendeid koguda.
Kuna väärtegude raskusaste pole selline, mis eeldaks nende avastamist varajatud viisil, ongi seadusandja pidanud siin silmas seda, et need teod tuleb ka maakeeli avalikult avastada ja vastavalt menetleda ja karistada.
Kas siin võib olla tegu politsei poolse süstemaatilise menetlustoimingute rikkumisega, seadusandluse eiramisega ja üha süveneva politseiriigi tekkega?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

KrMS § 126' lg 1 kohaselt on jälitustoiming isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest. Varjatud liiklusjärelevalve käigus ei töödelda isikuandmeid, vaid jälgitakse liiklust üldiselt e. umbisikuliselt. Hetkest, kui menetleja asub konkreetse kiirust ületanud juhi isikuandmeid töötlema (alustab menetlust), on varjatud liiklusjärelevalve üle läinud avalikuks väärteomenetluseks. Seega minu arvates siinkohal konflikti ei esine.