Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes peaks tasuma hooldekodus elava vanuri korteri kommunaaltenuste võla?10.05.2013

Vanur elab hooldekodus, mille eest tasumiseks kulub kogu pension ning lisaks tasub hooldekodu eest osaliselt vald. Vanuril on alles korter, mille eest tasumisel on tekkinud võlg. Vanuri tütar korteri eest tasuda ei soovi, kuna pole teada, kes korteri pärib. Kes peab tasuma võla korteriühistu ees?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kommunaalarvete tasumise eest vastutab korteri omanik isiklikult, korteriomaniku lapsele (antud juhul tütrele) arvete tasumise kohustust panna ei saa, olenemata sellest, kas ta on pärija või mitte.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui taotleda elatisraha suurendamist kehtiva miinimumini, kas siis on vaja ka kulusid tõendada?10.05.2013

Aastaid tagasi leppisime kohtulikult kokku lapse elatisraha suuruse, mis täna teeb eurodes u 111 eurot. Kui nüüd tahaksin kohtu kaudu elatise suurendamist nõuda miinimumi ehk 160 euroni, siis kas pean esitama kohtule tõestusmaterjalid, et 13-aastasele lapsele kulub tõesti nii suur summa iga kuu? Kui mul neid tõendeid pole (ei ole alles hoidnud tšekke, arveid jms) ja kui lapse isa on vähemalt paberite järgi töötu ning tal on veel üks alaealine järeltulija, siis kas mul üldse on mõtet kohtu poole pöörduda elatise suurendamise nõudes?
Ette tänulik.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

PkS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise minimaalne suurus reeglina lapse kulude tõendamist ei eelda, sest tegemist on seadusega sätestatud miinimumiga, millest väiksem ei tohi igakuine elatis olla.

Paraku on kohtupraktika kohati erinev – mõnikord elatise kehtiva miinimumini suurendamisel küsitakse tõendeid lapse kulude kasvamise kohta, mõnikord mitte. Siiski ei eelda kohtud üldjoontes kõikide kulude detailset tõendamist – nt lapse söögikulusid on üsnagi keeruline tõendada.

Reeglina mõistetakse miinimummääras elatis välja ka vanemalt, kellel ei ole parasjagu tööd ja kelle ülalpidamisel on veel mõni alaealine laps. Riigikohus on märkinud, et vanem on kohustatud hankima nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid ning üldiselt kohtud sellest ka lähtuvad. Mina leian, et elatise suurendamise nõudega kohtu poole pöördumine oleks antud juhul perspektiivikas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas graafikujärgse töö korral peab enne puhkuse algust olema kaks vaba päeva?10.05.2013

Tere. Ma töötan graafiku alusel. Seega olen kaks päeva tööl ja kaks on vaba. Laupäeviti on vaba ning tööpäeva pikkus on 12 tundi. Graafiku järgne puhkus algab esimesest juunist, aga enne seda 30 ja 31 mai on mul tööpäev. Kolleegid rääkisid, et varem tuli enne puhkust anda 2 vaba päeva ja siis algas puhkus. Seega puhkus peaks hakkama kas kolmandast juunist või siis 30 ja 31 mai peaksid olema vabad päevad. Või kas uue seadusega on see muudetud?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Loen ridade vahelt välja, et töötate summeritud tööaja arvestusega. Vastan Teile, lähtudes sellest eeldusest.
Enne puhkuse algust kahe vaba päeva andmine võib olla asutusesisene tava või asjaolude kokkusattumine, aga seaduse järgi sellist kohustust ei ole kunagi olnud.
Kui Teie tööaja norm saab ilma ala- või ületundideta 31.maiks täidetud, siis on puhkuse alustamine 1.juunist täiesti seaduspärane. Puhkust antakse kalendripäevades ja seetõttu ei ole graafiku alusel töötajal puhkuse alustamises laupäeval midagi erakordset, sest ettenähtud puhkusepäevade arvu kalendripäevades peate nii või teisiti kätte saama.
Õigus vabadele päevadele võiks Teil tekkida juhul, kui Teil jääks enne puhkuse algust üles ületunnid, mida peale puhkust ei jõuaks enam enne arvestusperioodi lõppu ära teha.
Korrektset tööaja arvestust soovides:

Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas kahe aasta jooksul sõlmitud nelja käsunduslepingut võiks tõlgendada töölepinguna?10.05.2013

Tere,
olen töötanud ettevõttes kaks aastat tähtajalise käsunduslepinguga. Selle perioodi jooksul on sõlmitud neli tähtajalist lepingut kehtivusega pool aastat. Küsimus, kas käsunduslepingut saab sellise perioodi lõpuks käsitleda töölepinguna? Nüüd soovib Käsundiandja jätkata töölepinguga (töö iseloom ei muutu). Kas sellisel juhul on õigus rakendada katseaega?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Käsunduslepingute arv ja tähtajad ei saa olla põhjuseks, et leping tunnistada töölepinguks. Määravaks on see, kui palju sõlmitud leping ja töö tegelik olemus sisaldab töölepingu tunnuseid (olulisel määral iseseisvus töö tegemise aja, koha ja viisi suhtes - käsundusleping või tööandja juhtimine ja kontroll - tööleping).
Käsunduslepingult töölepingule üle minnes algab töösuhe ja katseaja kehtestamine on seaduspärane. Iseasi, kas see inimlikult võttes ka põhjendatud on, sest tegelikult olete tööandja juures ennast kahe aasta jooksul juba tõestanud.

Kuna Teile vastates vastab METI personaliabi OÜ siin portaalis oma 800. küsimusele, siis otsustasime seda tähistada 40 € voucheri väljastamisega küsijale. Olete võitnud voucheri ja saate seda kasutada meilt vabalt valitud teenuse ostmiseks: www.metiabi.eu .
Ootame Teid kaasavõetud lepinguga konsultatsioonile, et hinnata selle seaduspärasust ja Teie võimalusi.
Õiglaseid töösuhteid soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kuidas kajastada negatiivse netovara likvideerimist, kui osanik on nõus loobuma osaühingule antud laenu nõudest? 10.05.2013

Kuidas on kõige otstarbekam raamatupidamises kajastada negatiivse netovara likvideerimist, kui osanik on nõus loobuma osaühingule antud laenu nõudest? Kas on ainuke võimalus debiteerida võlakohustus ja sellega suurendada äritulu. Tegemist on esimest aastat tegutseva firmaga ja käivitatud laenude abil.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Äritulu on äritegevuse tulemusena teenitud sissetulek. Antud juhul ei teeni osaühing midagi, vaid saab osanikult kingituse. Seega ei ole tegemist ärituluga. Kui tekitada äritulu kaudu kunstlikult kasum, siis maksustataks selle summa tulevane väljamaksmine (dividend) tulumaksuga. Omakapitali tehtud sissemakse väljamakset aga ei maksustata nagu ka saadud laenu tagastamist. Seega, kui osanik suurendab omakapitali oma nõude arvel, siis tuleks see kajastada nii, nagu asi tegelikult on: debiteerida võlakohustust ja krediteerida "täiendavat sissemakset omakapitali".
 

Küsimus: Kuidas käituda, kui üleöö nõutakse tagasi minu poolt heauskselt omandatud, kuid varastatuks osutunud ese?09.05.2013

Kuidas käituda, kui selgub, et heauskselt aastaid tagasi soetatud ese osutub varastatuks? Varguse toimepaneku ja eseme minu kätte sattumise vahele jäi 2 aastat, 5 aastat pärast varguse toimepanekut tuli seoses eseme müümisega ilmsiks, et ese oli algselt varastatud. Mina omalt poolt võtsin algse omanikuga ühendust ja andsin talle kogu info eseme minu kätte sattumisest, tema aga vastas mulle vandekohtuniku kirjaga, mis saadeti e-mailile ja milles nõuti eseme tagastamist järgmisel päeval. Kirja saatnud advokaat ei veendunud kas e-mail üldse minuni jõuab ja ähvardas mind nõudes kohtusse andmisega ja kohtukulude maksunõudega. Kas selline teguviis vandeadvokaadi poolt on seadusejärgne? Loovutasin eseme hirmutundega kohtu ees, kuna mulle mõtlemisaega ei antud ja ka seaduslikku abi polnud nii lühikese ajaga võimalik leida. Samuti olin toimuvast šokis, kuna mul pole varasemalt tulnud selliste asjadega tegemist teha, olen alati olnud seadusekuulekas ja eseme ostmisel ei tekkinud isegi kahtlust, et see on varastatud. Ostmisel oli tunnistaja, lisaks fotod.
Tänan vastuse eest.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Varastatud vallasasja suhtes heauskset omandamist ei toimu, kui te seda just oksjonilt ei ostnud. Antud juhul ei oma kuigi suurt tähtsust asjaolu, et see nõue teile üleöö esitati. Seega, kui teilt nõutakse varastatud asja tagasi siis tuleks see omanikule tagastada.
 

Küsimus: Kui üürileandja ei tagasta tagatisraha, kas üürnik peaks pöörduma kohe kohtusse või on veel mingeid võimalusi?09.05.2013

Kui korteri omanik ei soovi üürilepingu lõppedes tagastada üürnikule tema tagatisraha, kas üürnik peaks pöörduma kohe kohtusse või on veel mingeid võimalusi? Kirjalik üürileping on olemas, kus on kirjas, et omanik peab tagastama tagatisraha hiljemalt 1 kuu peale seda, kui üürnik on korteri vabastanud.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kui võlgnik ei ole mistahes põhjusel nõus võlga kustutama, siis on oma raha kättesaamiseks kõige efektiivsem moodus siiski kohtusse pöördumine. Erinevate võlanõudjate panus võla sissenõudmisel seisneb ainult nõudekirjade kirjutamises ja võlgnikule tüütavate meeldetuletuste saatmises või helistamises. Teinekord võib kohtuga ähvardamine ka tulemuseni viia, kuid vähegi õigusteadlikele inimestele need ähvardused korda ei lähe. Kui võlgnevus on kohtuotsusega väljamõistetud, saate minna kohtutäituri juurde, kellel on juba õigus võla kättesaamiseks võlgniku vara arestimiseks jms.
 

Küsimus: Mis aja jooksul pärast lähetuses viibimist peab tööandja maksma lähetustasu?09.05.2013

Tere! Olen kaugsõidu autojuht. Tahaks teada kui kaua võib tööandja lähetustasu maksmisega venitada, kui pole lepingus maksmistähtaega märgitud? Olin 10 päeva välisriigis, tasu saamata. Eestisse saabusin 03.03.2013. Milline on seadusega ettenähtud maksmise aeg?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kui tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega pole kokku lepitud, siis muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel vastava makseettepaneku (välislähetuse päevaraha ja töölähetuse kulude aruanne) tööandja kätte jõudmisest. Maksmisega viivitamise korral on õigus nõuda viivist 8,75 protsenti aastas.
 

Küsimus: Mida siis veel lõpuks teha, kui isa ei maksa vaatamata kohtuotsusele ikkagi lapsele elatist?08.05.2013

Kui mees keeldub lastele elatist maksmast ka peale kohtuotsust ja kohtutäitur ei saa ka aidata, kuna mehe palk laekub tema venna pangakontole, siis millised on üldse võimalused? Elatisvõlg juba mitmeid tuhandeid vaatamata sellele, et isa käib eesti firma kaudu Norras tööl ja teenib väga korralikku palka.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Karistuseadustiku § 169 alusel on võimalik alustada lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise tõttu lapse isa suhtes kriminaalmenetlust, kui igakuise elatusraha maksmisest kõrvalehoidumine on kuritahtlik.

Kui kohtutäituri tegevus elatisraha kättesaamiseks on olnud tulemusetu, siis ilmselt midagi muud teha ei olegi – iseasi, kas kriminaalmenetluse algatamine viib soovitud tulemuseni, st kas lapse isa hakkab selle tulemusel elatist edasipidi maksma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanavanaema võib nõuda ja esitada tingimusi oma eluolu ja ülalpidamise kohta?08.05.2013

Tere
Kas minu kui keskealise naise emaema ehk minu vanaema võib küsida kohtu kaudu minult raha omavalitud korteri jaoks (ema on kahjuks surnud) või muu elatisraha? Arvestades asjaolu, et mina ja minu pere oleme talle enda maja juures võimaldanud korrastatud korteri, kus on 1 tuba, köök ja wc, kuid see talle ei kõlba (kuigi see on korralik, minu tütar elaks seal heameelega).

Ette tänades,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teie kirjeldusest nähtub, et olete vanaema eest hoolitsenud parimal võimalikul viisil ja kui see vanaemale ei sobi, on tegemist vanaema põhjendamatu rahulolematusega, mis kohtusse pöördumiseks alust ei anna.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand