Õigus

Kui kaua võib maksuamet kinni hoida ühe firma arvet? Mingit otsest vastust milles probleem on, maksuametilt tulnud ei ole. Juba 7 kuud on arved arestitud.

Tere, kas oskate selgitada mis on erihooldusõigus? Mu õde sai mu tütre hooldusõiguse, kas neil on seoses sellega ka õigus keelata mu tütrel minuga ja õdede vendadega suhelda? Kui minult pole vanemlikke õigusi võetud, mis õigused mul on oma tütre suhtes? Kas pean oma õe kui hooldaja käest luba küsima kui tahan oma lapsega kohtuda?

1. Kas sellest võib osapooltele tekkida kahju, kui jätta ühisvara jagamata ja kohtulikult ainult abielu lahutada? Soovin abielu lahutada, kuid ühisvara osas mul hagemise soovi pole, olen nõus varaühisuse jätkamisega pärast lahutamist. Kui teisel osapoolel on ebareaalseid nõudmisi vara, elatise suuruse või laste osas, kas peaksin kuidagi ennetavalt reageerima või saan piirduda hagiga abielu lahutamiseks ja teine osapool peab oma nõudmiste osas ise hagi esitama soovi korral?

2. Kui lahutada abielu nii, et ühisvara ei jagata ja kinnisvara jääb ühisvaraks, kes siis oleksid pärijad emma-kumma osapoole osale ühisvarast, kui midagi juhtub ühe osapoolega või mõlemaga? Ja kui on soov, et ühisvara pärijad oleksid lahutanud isikute ühised lapsed (mitte lapsed hilisemast suhtest), kas siis peab vormistama selle eraldi notaris või ongi ühisvara omaniku/omanike ühistel lastel automaatselt eelisõigus pärijatena?

Mis dokumendid on vajalikud lahutamiseks hagi esitamiseks? Kui hagi esitamiseks on vajalik abielutunnistus, siis mida teha, kui see on osapoole käes, kes ei soovi lahutada? Kas ja millisel juhul on tarvis laste sünnitunnistusi (kas siis on neid tarvis, kui hagi ei puuduta elatist ega hooldusõigusega seonduvat, vaid puudutab ainult lahutamist ja/või ühisvara jagamist)?

Tere, hea nõuandja!
Tööandja saadab mind tervisekontrolli ja selleks tuleb mul täita pikk küsimustik ja see on üsna isiklike andmetega (nagu isikukood, elukoht, telefoni number, varasemad tööandjad jne.). Kas ma pean mingile OÜ-le oma andmeid edastama ja milline on minu andmete kaitse mingis OÜ-s? Ette tänades!

Tere!
Probleem on selline, et meie asutuses (laste turvakodu) peab korraga ühes vahetuses tööl olema 2 töötajat. Erandkorras võib teist töötajat n.ö. asendada samal ajal (tööpäevadel 9:00-17:00) tööl olev ülemus. Juhtus aga nii, et olin tööl laupäeval, siis ülemust majas pole ja teine töötaja jäi haigeks. 1h olin tööl täiesti üksi, pärast seda saadeti mulle abiks mingi "abi-kasvataja". Seni oli ta olnud ühe korra n.ö. lisatööjõuna kasutusel, kuna meil on lapsi majas üle normi. Aga tal ei olnud siis vastutava töötaja lepingut veel tehtud. Sel laupäevasel päeval olevat tal see leping juba olemas olnud, aga ei mina ega ka tema ise ei teadnud seda, seega ei saanud ma teda jätta majja üksi, et lastega õue minna või et tema oleks ise läinud, kuna me teadsime, et tal pole veel neid õigusi. Peale selle ei olnud ta kursis meie ametijuhendi, kodukorra ja muude tööks vajalike dokumentidega. Oma tööülesannetest polnud tal õrna aimugi. Ma oleksin pidanud teda veel lisaks muule tööle juhendama/välja koolitama. (Selleks polnud mul aega, seega ta lihtsalt istus enamus ajast). Kuna ma leidsin, et olin sisuliselt kahe põhikohaga töötaja eest tööl, siis oleks mul õigus saada 50% teise töötaja palgast lisatasuna. Selle peale väideti mulle, et ma ei olnud üksi tööl, mul oli täiesti korraliku lepinguga töötaja abiks. Minu küsimus on, et kas see on normaalne, et mulle saadetakse kaastöötajaks selline inimene, keda pole eelnevalt kurssi viidud tema tööülesannetega ja kes ei ole isegi teadlik sellest, et ta peaks olema minuga võrdväärne ja sama vastutusulatusega töötaja? Kas mul oleks mõtet selle probleemiga pöörduda töövaidluskomisjoni poole?

KOS § 20 lõikes (1) on kirjas:
Valitseja tagandamise suhtes võib kohaldada piirangut, mille järgi võib ta tagandada vaid olulisel põhjusel.

Milline on oluline põhjus?

Tere,
sooviksin teada, et kui elatisraha on pool miinimumpalka ehk 160 eurot, kas siis kolmele lapsele 3*160? Isa väitel ei ole see nii ja tema on nõus maksma 200 eurot. Hetkel olen kolmanda lapsega (1,5a) kodus.

Perekonnaseadus sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Probleem on lapsele kooli valikus. Lapse ema üürib elamist väljaspool linna ja soovib lapse samas kooli panna. Nii ema kui isa töötavad mõlemad linnas, isa elab linnas. Suhtlemiskorra kohaselt on laps pool kuud isa juures. Täpset ema elukohta lapse koolimineku ajaks ei tea, hetkel on see umbes 15 km linnast ja kool ka samas. Teatavasti on linnakooli nimekirja saamiseks vajalik sissekirjutus. Sellega aga ema nõus pole, vaid kirjutas lapse linnast välja üüritud elamispinnale.
Lapse emaga kokkuleppele ei saa, sest tema otsustas nii ja kõik.

Kas ainus võimalus on pöörduda kohtu poole, et lahendada lapse kooli valik lapsele parimal viisil?

Tere,
Minu mure siis selline, et lapse emaga läksime lahku, kui poeg oli kahe aastane, nüüd on laps juba viiene. Lapsele elatusraha maksmisega ei ole probleeme olnud, kohe peale lahkuminekut hakkasin maksma elatusmiinimumist pool, ehk siis tänaseks on see summa igakuiselt 160€. Laps käis ka ilusti lasteaias selle aasta alguseni, kui lapse ema koondati. Laps elab koos emaga linnast väljas ja laps ei ole käinud kolm kuud lasteaias, kuid minu soov oleks ikkagi see, et laps käiks lasteaias, kus ta areneks koos teiste lastega ja valmistuks ette kooliks, kuid ema /ei viitsi/ ei taha teda linna iga hommik vedada. Vahepeal leppisime kokku, et laps elab nädala sees linnas minuga ja käib lasteaias ja nädalavahetustel on ema juures. Kaks nädalat see toimis, kuid kuna pidin ise minema komandeeringusse Venemaale, siis enam tema poolt ükski kokkulepe ei kehti. Pidevad ähvardused kohtuga ja siis jälle, et ma ei näe enam üldse last ja siis jälle, et lähme kohtusse, et mina ei täida oma kohustusi jne jne. Ühesõnaga need lõputud ähvardused söövad viimased närvid seest.
Kõikide tema ähvardustega tekkisid mul mõned küsimused, millele tahaks saada vastuseid:
1. Kui laps on 5 päeva nädalas minuga ja nädalavahetustel emaga, siis kas ei ole see olukord juba selline, et lapse ema peaks hakkama mulle lapse elatusraha maksma? (lapse ema ütles, et kui tundides arvutada, siis on laps temaga rohkem koos, kui nädala sees 5 päeva)
2. Mida ma peaks tegema ja kuhu pöörduma, et ise asi ametlikuks teha? Minu sooviks on, et laps oleks nädal isaga ja nädal emaga (kuid kui on emaga, et siis käiks ka laps lasteaias). Lateaia raha maksaks pooleks ja eluks vajalikud esemed (riided, pesuasjad jne) ostame ka pooleks.
3. Lapse ema ähvardab, et nõuab kohtu kaudu minult suuremad summad välja, kui hetkel see 160€. Kas see on võimalik?
4. Kuna lapse ema on töötu, siis kas mul on suuremad võimalused võtta laps enda juurde elama, kuna minul on olemas normaalsed eluruumid ja saan võimaldada lapsele rohkem, kui ema, sest ka tean seda, et lapse peale kuus ei kulugi rohkem kui 160€, seega ema poolne panus puudub lapsele üldse või on minimaalne.

Sai nüüd palju ja võib-olla segaseid küsimusi, kuid ootan siiski vastust!
Ette tänades!