Õigus

Sooviksin jääda eemale tööst ja oma 20 % osaluse hästi tegutsevas osaühingus müüa teisele e. suurosanikule, aga tema pakkumine oli aktsia nimiväärtusest natuke kõrgem. Firmal on olulisel määral maad ja kinnisvara lisaks tehnikale, seega koguväärtus üsna suur. Aastate jooksul me selle firma ka koos üles ehitasime ja korralikku kasumisse viisime. Kuidas nüüd oleks mul võimalik oma osa e. õiglasemat hinda müügil saada? Kas ostu-müügi ebaõnnestumise korral jääb kogu varandus ainult sellele ühele suurosanikule?

2009.aasta novembris määrati firmale trahv aastaaruande hilinemise eest. Aruanne sai esitatud ja menetlusteabest kadus ka trahvinõue. Sai helistatud äriregistrisse ja küsitud ning sealt vastati, et kõik on korras. Nüüd, 3.04.2013 tuli aga kohtutäiturilt firma vallasvarale keelumärke seadmise avaldus ning äkitselt ilmus ka menetlusteabesse üles trahvinõue, kuigi menetlusteabes on näha, et see on alles hiljuti sinna lisatud. Kuidas tuleks sellises olukorras käituda? 3,5 aastat ei ole ei äriregister ega kohtutäitur midagi nõudnud ning nüüd siis selline ootamatu asi!

Ette tänades!

Tere

Osaühing, millel on kolm võrdse osalusega osanikku, on likvideerimisel. Osaühingul on kinnisvara. Üks osanikest ei ole aga nõus vara müüma, selle taga seisab ka ettevõtte lõplik likvideerimine juba palju aastaid. Kas kaks teist osanikku saavad ikkagi otsuse teha ja vara müüa?

Ette tänades

Seoses kiirabi reformiga vahetub paljudel kiirabi töötajatel tööandja. Uus ülemus käis juba kohal ja soovitas hakata CV-d koostama. Kui senine tööandja meiega töölepingu lõpetab, kas siis on õigus saada koondamishüvitist?
Või kas uue tööandja alla minek toimub kuidagi üleviimise korras, millised on siis töötaja õigused, kohustused?

Kasvasin 1976.a-st kasuperes, , sest praegukuna ema oli alkohoolik ja isast lahus. Kuni eelmise aastani täitsin oma kohust kasuvanemate ees, kes nüüdseks on surnud (emal ajuinsult ja isal Parkinson). Bioloogiline ema, kellel kokku 7 last - mina kõige noorem, elas samas vallas hooldekodus, mille lepingu sõlmis tema vanem tütar. Kui jaanuaris 2013 oli tema eest võlg üle 2000 euro, siis helistati mulle ja öeldi, et rohkem teda seal ei hoita ja tütar oli lubanud talle koha otsida. Oma heast südamest ütlesin, et võtan ta siis niikaua enda juurde ja sellest sai alguse meie pere õudusunenägu. Hakkasime helistama teistele lastele ja kõik ütlesid, et neid ei huvita ja tehke mis tahate (pistke või kuuse alla!). Hooldekodu enam tagasi ei võtnud, kuna oli lepingu lõpetanud, millest vanem tütar ei teadnud midagi. Käisin uuesti hooldekodus ja sealt öeldi, et neil lõpeb leping suusõnaliselt ja õde on teavitatud. Abisaamiseks pöördusime valla sotsiaaltöötajate poole, kes aga kuu aega muud ei rääkinud, kui et mina olen kohustatud ja peangi hooldama, kuna rahvastikuregistri järgi olen tema laps. Hakkasin otsima oma lapsendamise pabereid (maavalitsuse arhiivist, per. büroost), aga jäljetult on need kadunud. Minu kasuema sai minu pealt pensionilisa, aga nüüd räägivad, et mind pole seal toimikus. Nüüd kirjutasin valda avalduse hooldusabi paludes ja vald lubas siis kohtusse anda kõiki lapsi. Kas ja kuidas on mul võimalus tõestada, et ma pole kohustatud teda hooldama? Kust võiksin otsida veel oma lapsendamise pabereid? Meie pere on suures pinges selle kõige pärast ja kardan oma kasuvenna pärast, kel on 4-nda astme kõrivähk. See on suur koormus ju meile, sest kuni kohtulahendini pean ju mina oma lastega (noorim 14.a) hooldama raske puudega (pime) inimest. Loodan Teie abistavale vastusele, kuidas edasi käituda!

Tere,
Elan kortermajas, kus puudub ühistu. Kortermaja haldab haldusfirma. Nad kutsusid kokku koosoleku, kuhu ei tulnud kokku piisavalt inimesi koosoleku läbiviimiseks. Seega kutsuti kokku uus koosolek, kus osales alla 1/3 korteriomanikest. Koosolekul võeti hääletamise teel (poolt ja vastu hääled) vastu otsus, et maja-aluse parklaga seotud kulud (uksemootori remont, koristuskulu, hoolduskulu firmale, kes tegeleb garaažidega jne) tuleb tasuda kõigi korteriomanike poolt. Samuti tuleb tasuda kõigi poolt tõkkepuudega seotud kulu. Parklakohad on korteriomandi osa. Minul puudub parklakoht, ka ei kasuta ma tõkkepuud, sest mul ei ole parkimiskohta hoovis. Isikud, kes ei oma parklakohta maja-aluses parklas, ei oma sinna ka juurdepääsu.
Palun öelge:
1. Kas selline otsus on seaduslik?
2. Kas on õigus sellise hääletuse teel võtta vastu sellist otsust (poolt oli 17 isikut, vastu 13 ja kohal kokku oli u 62 isikut)?
2. Kas ja kuidas saan otsuse vaidlustada?

Ette tänades

Tere,
Meie maja valitseb korteriomanike ühisus ehk erafirma. Kahtlus on (majaelanikud teavad, et raha remondifondis peaks aastatega kogunenud olema palju rohkem), et valitseja on meie maja remondifondist rahasid kõrvale pannud. Kuid reaalseid tõendeid meil ei ole, sest viimase 5 aasta kalendriaasta aruanded puuduvad - neid lihtsalt ei esitata. Majarahvas nõuab küll, kuid valitseja ei korralda siis ka üldkoosolekuid. Ka kaustale, kus on maja dokumendid tehtud töödest ehk väljaminekud, ligipääsu majavanemale ei võimaldata. Valitseja lihtsalt väldib, e-mailidele ei vasta, telefonidele ei vasta, kontoris teda kunagi ei ole - tabada on võimatu.
Kas mõni politseiosakond tegeleb selliste probleemidega, et vihje või avalduse peale keegi asja uurib?

Pärast vanemate lahutust kirjutati minu nimele 1/3 korterist. Teised osad said minu vend ja õde. Siiani oleme kommunaalkulud ja elektri kolmeks võrdseks osaks jaganud. Nüüdseks kolisin korterist välja. Milliseid kulusid ja arveid olen kohustatud maksma, olles 1/3 korteri omanik ja seejuures korterist välja kirjutatud (alaline elukoht teises kohas).

Kortermaja küttesüsteem koos torustiku ja radiaatoritega peaks kuuluma ühistule. Kus seaduses on see kirjas?

Elame naisega lahus. Last kasvatab üksi, laps on 3-aastane. Hooldusõiguse küsimus on juriidiliselt lahendamata. Soovin saada lapsele osalist hooldusõigust, kuna mul on hirm, et lapse ema võib lapsega välismaale kolida, nö minu seljataga. Hetkel kohtan last täpselt niipalju kui ise soovin, aga tahan ka seda juriidiliselt kinnitada, et tagaksin oma juriidilise õiguse otsustada, kus laps elab ja kellega. Naine aga tahab selle jutu peale nüüd täielikku hooldusõigust ja mulle vaid jätta külastamisõiguse, vajadusel juriidiliselt kinnitatud graafiku järgi. Mis oleks targem tegu, võttes arvesse tõenäosust, et naisel on välismaa mees ja ta võib tahta teise riiki kolida?
ette tänades