Õigus
Küsimus: Kuidas saada lapse sünnitunnistuselt maha isa nimi?03.05.2013
Mure selline, et aasta 2008 sai pandud tolleaegne elukaaslane lapse isana lapse sünnitunnistusele kirja, mõlema nõusolekul. Nüüdseks oleme juba aastaid lahus, tema lapse elus ei osale, alimente ei maksa aga nüüd sooviks teda lapse sünnitunnistuselt maha, kuna ta pole lapsega suhelnud. Laps on minu nimel! Tal on nimelt kohtutäiturid kaelas ja küsis mult kunagi ammu lapse sünnitunnistuse koopiat, et kohtutäiturile saata. Mina ei andnud, kuna ta ei pea mu last üleval. Ja just täna küsis ta mult lapse andmeid, et enda tööandjale anda, aga miks ma peaks talle andma lapse andmeid kui ta isegi ei toeta, ei osale absoluutselt lapse elus? Ja pealegi ta ei ole lapse bioloogiline isa ja me isegi ei suhtle nii et kas on kuidagigi võimalik ta saada maha lapse sünnitunnistuselt?
NB! Ema isegi ei luba mul andma andmeid, kuna tema arvates on see lapse ärakasutamine, et pääseda oma jamadest ja lapsel sellest nagunii mingit kasu ei ole ja ma siiski arvan, et mu emal on õigus! Nüüdseks on mul ka juba uus elukaaslane, kes osaleb ikka tunduvalt rohkem lapse elus ja hoiab teda.
NB! Ema isegi ei luba mul andma andmeid, kuna tema arvates on see lapse ärakasutamine, et pääseda oma jamadest ja lapsel sellest nagunii mingit kasu ei ole ja ma siiski arvan, et mu emal on õigus! Nüüdseks on mul ka juba uus elukaaslane, kes osaleb ikka tunduvalt rohkem lapse elus ja hoiab teda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse sünnitunnistusele kantud isa nö kustutamine omal algatusel võimalik ei ole. Kui lapse sünnitunnistusele on isana kantud isik, kes tegelikult lapse bioloogiline isa ei ole, on iseenesest võimalik taotleda kohtult isaduse vaidlustamist, kuid paraku on isaduse kohtulikule vaidlustamisele seatud tähtaeg – isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.
Antud juhul said asjaolud, mis annavad aluse isaduse vaidlustamiseks, Teile teatavaks juba 2008. aastal ehk lapse sünniga/sünnitunnistuse vormistamisega, sest lapse sünnitunnistusele kanti teadlikult isik, kes tegelikkuses ei ole lapse bioloogiline isa. Seega peab kahjuks tõdema, et isaduse vaidlustamise tähtaeg on möödunud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis saab eraisiku maksukohustustega peale surma?03.05.2013
Mis juhtub eraisiku maksukohustustega (järelmaksud) peale isiku surma?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas saame esitada elatise suurendamise hagi koos peagi 18 saava lapsega ühiselt?02.05.2013
Soovin esitada lapse isa vastu hagi elatise suurendamiseks, kuna see on praegusel hetkel alla seadusega ettenähtud miinimumi. Samas saab laps poole aasta pärast 18 (õpib gümnaasiumis) ning peaks esitama poole aasta pärast ise hagi. Kas on võimalik, et ühendame need kaks nõuet ning mina nõuan kuni lapse 18 aastaseks saamiseni elatise suurendamist ning laps kinnitab, et tema nõue hakkab kehtima alates 18-aastaseks saamisest. Mõte on selles, et ei peaks kaks korda lühikese perioodi jooksul hagi esitama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te algatate hetkel lapse seadusliku esindajana kohtumenetluse elatise suurendamiseks, ei tule lapse täisealiseks saamisel uuesti elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda – kohus mõistab elatise välja kuni lapse 18-aastaseks saamiseni või juhul, kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni kooli lõpetamiseni (kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni).
Asjaolu, et laps saab vahepeal täiskasvanuks ja saaks iseenesest kohtumenetluses seadusliku esindajata osaleda, ei muuda kohtuotsust kuidagi tühiseks ja lapsel ei tule elatise saamiseks uuesti kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kus tuleb teha DNA test, et tõestada isadus, kuna isa suri enne lapse sündi?02.05.2013
Kus saab teha dna testi tõendamaks oma lapse isa, kes on surnud. Kohtus on see vaja tõestada, kuid need tavaliselt postiga tulevad testid ei sobi, olemas on isa teine tütar, kes on nõus testi tegema. Isa suri enne, kui laps sündida jõudis ja sellepärast pole sünnitunnistusel ka isa nime.
Selleks, et laps hakkaks saama toitjakaotuspensioni on vaja tõendada dna-ga ja ka isa surmatunnistust on vaja.
Mida ma peaksin siis tegema?
Selleks, et laps hakkaks saama toitjakaotuspensioni on vaja tõendada dna-ga ja ka isa surmatunnistust on vaja.
Mida ma peaksin siis tegema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest on võimalik põlvnemise analüüsi teha ka siis, kui asjassepuutuva isiku DNA ei ole enam kättesaadav, nt siis, kui inimene on surnud. Sellisel juhul võib abi olla surnud mehe teistest lastest ja viimase võimalusena ka muudest isiklikest esemetest või bioloogilistest jäänustest.
Täpsema informatsiooni saamiseks pöörduge Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poole, kus töötavad eksperdid oskavad suure tõenäosusega vastata kõikidele Teid huvitavatele küsimustele täpsemalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui tööandja ei kanna kohtutäiturile edasi palgast kinni peetud nõuet?02.05.2013
Tere,
Mida teha, kui tööandja ei kanna kohtutäiturile edasi palgast kinni peetud nõuet? Vesteldes tööandjaga, vastab ta, et ei kavatsegi seda teha. Kelle poole pöörduda? Kuidas tõendada, et tööandja on minu palgast need summad kinni pidanud kuid ei ole edasi kandnud? Kas näiteks maksuameti eelnevate perioodide tuludeklaratsioonides nähtavad palganumbrid on abiks? Võlgnevusest ja pangakonto arestist mina ju enne ei pääse, kui kohtutäitur raha kätte ei ole saanud.
Mida teha, kui tööandja ei kanna kohtutäiturile edasi palgast kinni peetud nõuet? Vesteldes tööandjaga, vastab ta, et ei kavatsegi seda teha. Kelle poole pöörduda? Kuidas tõendada, et tööandja on minu palgast need summad kinni pidanud kuid ei ole edasi kandnud? Kas näiteks maksuameti eelnevate perioodide tuludeklaratsioonides nähtavad palganumbrid on abiks? Võlgnevusest ja pangakonto arestist mina ju enne ei pääse, kui kohtutäitur raha kätte ei ole saanud.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kui töövõimetuspensionär ei jõua enam rakel tööl edasi töötada, kas tööandja peab pakkuma kergemat tööd?02.05.2013
Ma töötan farmis. Töö on füüsiliselt väga raske. Olen 50% töövõimetuspensionär, enam ei jõua täiskoormusega tööd teha. Kas tööandja peab võimaldama seaduse järgi kergemat tööd või peangi töölt omal soovil lahkuma, kusjuures viimase otsuse korral ma kaotan oma sissetuleku ja ka töötu abiraha makstakse ju vaid 60 eurot kuus?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teil on töölepinguga võetud kohustus täita teatud tööülesandeid. Juhul, kui kokkulepitud töö tegemine on muutunud Teile ülejõukäivaks, saate ise töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 3 alusel. Paraku jääb sellisel juhul töötukassa toetus marginaalseks.
Parem lahendus oleks, kui tööandja ütleks ise Teiega sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 1 või p 2 alusel (töövõime vähenemine tervise või kohanematuse tõttu). Tööandjale see täiendavaid kulutusi kaasa ei too ja ka Teil jääks saamata koondamishüvitis, kuid sellel alusel töösuhet lõpetades saaksite Töötukassast vastavalt oma staažile töötuskindlustushüvitist, mis ületab oluliselt Teie poolt märgitud 60 eurot.
Kuna TLS § 88 lg 1 p 1 või p 2 alusel töölepingu ülesütlemine tööandja poolt nõuab temalt teatud protseduuride järgimist ja vigade korral võivad tagajärjed olla temale kulukad, siis tihtipeale tööandjad väldivad sellist töösuhte lõpetamist.
Parimaks lahenduseks oleks, kui saate tööandjaga kokkuleppele, et tema ütleb töölepingu erakorraliselt üles eelpool nimetatud alusel. Kui tööandja kardab teha saatuslikke vigu, siis on temal võimalus tulla tasuta konsultatsioonile: http://www.metiabi.eu/Uudised/ .
Tööandjaga edukaid läbirääkimisi soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui soovin lahkumisavalduse tagasi võtta, kas tööandja võib keelduda?02.05.2013
Olen tööl olnud poolteist aastat ja nüüd esitasin lahkumisavalduse kuu aega enne, kuna leidsin uue töö. Aga siis nädal hiljem lahkumisavalduse esitamis teatasin, et soovin avaldust tagasi võtta. Kas tööandjal on õigus minu avaldus tagasi andmata jätta ning öelda, et lahkumisavaldus on jõus ja nad ei vaja mind enam?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandjal ei ole kohustust Teie lahkumisavaldust tagasi võtta. Lahkumisavaldust esitades Te teatasite oma soovist ja tööandja on sellest lähtuvalt heas usus tegutsenud, et Teile asendaja leida. Juhul, kui asendaja on juba leitud ja temaga siduv leping sõlmitud, siis ei saaks tööandja uue töötaja ees, kes veel ei ole tööle asunud, oma kohustusi täita.
Kohustus oodata, kuni Te tõepoolest olete lõplikult läinud, olles igal ajal valmis tagasi võtma Teie lahkumisavaldust, oleks tööandjale ebamõistlikult koormav.
Uue töökoha leidmist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui tööaega ja tasu vähendati, mis aja jooksul mul sellest tingituna on õigus tööleping lõpetada?02.05.2013
Seoses ettevõtte majandusliku olukorraga vähendati tööaega ja sellega seoses vähenes loomulikult ka töötasu. Mul peaks olema õigus lõpetada tööleping viiepäevase etteteatamisega. Tööaega vähendati umbes 30%.
Kas mul on õigus tööleping lõpetada kogu lühendatud tööaja (esialgu kaks kuud) jooksul, või ainult vahetult peale tööaja lühendamisest teavitamist?
Kas mul on õigus tööleping lõpetada kogu lühendatud tööaja (esialgu kaks kuud) jooksul, või ainult vahetult peale tööaja lühendamisest teavitamist?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töötasu ajutist vähendamist reguleerib TLS § 37. Teie küsimusest loen välja, et töötasu vähendamine on juba toimunud ja seetõttu muutuvad oluliseks mõlema osapoole poolt teostatud protseduurid, mis detailides võivad mõjutada lõpplahendit.
Seaduse järgi oleks tööandja pidanud enne töötasu vähendamist Teiega konsulteerima ja peale konsulteerimist teatama 14 kalendripäeva ette oma otsusest töötasu vähendada. Siis oleks Teil jäänud 7 kalendripäeva aega oma arvamuse avaldamiseks, kas sellega nõustuda või tööleping viiepäevase etteteatamisega üles öelda.
Juhul, kui töötasu vähendamine on toimunud teisiti ja tähtajad ületatud, oleks mõistlik tulla konsultatsioonile (vt: http://www.metiabi.eu/Uudised/ ), et otsustada asjaga tegelemise perspektiivikus. Enne konsultatsioonile tuleku otsuse tegemist soovitaksin tähelepanelikult läbi lugeda TLS § 37, kõrvutades seda oma juhtumiga, mille detaile Te hetkel minust paremini teate.
Õigeid otsuseid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui üks lastest elab emaga ja teine isaga, kas siis emal on õigus isalt veel ülalpidamist nõuda?01.05.2013
Tere,
Lugu lihtne, ema ja isa olid seaduslikus abielus, mis tänaseks on lahutatud. Vanem tütar (14a) otsustas ise isaga elama jääda, väiksem tütar (4a) elab emaga.
Ema hakkas lapsega manipuleerima, et ei näita isale. Nüüd saatis isa emale lingi teemal lapse õigused ja emalt tuli selline vastus, kus soovib, et isa hakkaks maksma noorema tütre jaoks temale ülalpidamiskulusid. Kas selline nõue on üldse põhjendatud, kui nende ühine suurem tütar elab igapäevaselt isaga ja sellest tulenevalt kannab isa juba tema ülalpidamiskulud? Kas ei peaks olema siis nii, et ühe lapse ülalpidamiskulud katab üks vanem ja teise lapse ülalpidamiskulud katab teine vanem ja emal pole enam mingit õigust nõuda väiksema tütre jaoks veel mingeid lisa ülalpidamiskulusid isalt?
Lugu lihtne, ema ja isa olid seaduslikus abielus, mis tänaseks on lahutatud. Vanem tütar (14a) otsustas ise isaga elama jääda, väiksem tütar (4a) elab emaga.
Ema hakkas lapsega manipuleerima, et ei näita isale. Nüüd saatis isa emale lingi teemal lapse õigused ja emalt tuli selline vastus, kus soovib, et isa hakkaks maksma noorema tütre jaoks temale ülalpidamiskulusid. Kas selline nõue on üldse põhjendatud, kui nende ühine suurem tütar elab igapäevaselt isaga ja sellest tulenevalt kannab isa juba tema ülalpidamiskulud? Kas ei peaks olema siis nii, et ühe lapse ülalpidamiskulud katab üks vanem ja teise lapse ülalpidamiskulud katab teine vanem ja emal pole enam mingit õigust nõuda väiksema tütre jaoks veel mingeid lisa ülalpidamiskulusid isalt?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui peale lahkuminekut jääb üks laps elama emaga ja teine laps isaga, siis reeglina elatise maksmise kohustust kummalgi vanemal ei teki.
Elatise maksmise kohustus võiks minu hinnangul tekkida vaid juhul, kui ühe lapse ülalpidamiskulud on mingil põhjusel märkimisväärselt suuremad, kui teise lapse ülalpidamiskulud. Suure tõenäosusega on suurema lapse ülalpidamiseks tehtud kulutused suuremad väiksema lapse omadest, seega pigem võiks antud juhul täiendavat elatist nõuda lapse emalt, kes kasvatab nooremat tütart.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kingitusena enne abielu saadud maja kinnistule oleme maad juurde erastanud, kas siis nüüd on maja ühisvara?30.04.2013
Mulle kingiti maja meie abielu ajal. Maa erastamine oli tehtud vahetult enne kinkimist. Meie abieluajal on aga maad natuke juurde erastatud ja kinnistusraamatus on sisse toodud selline muudatus. Samuti on kooselu jooksul maja ehitatud kaks korda suuremaks, mille kohta on projekt ja ehitusluba. Maja on vastu võtmata.
Kas meie abielu lahutuse korral on abikaasal õigus nõuda pool kinnisvarast endale?
Ise ta elab juba ammu perest eemal ja maja on minu ja meie ühiste laste koduks.
Kas meie abielu lahutuse korral on abikaasal õigus nõuda pool kinnisvarast endale?
Ise ta elab juba ammu perest eemal ja maja on minu ja meie ühiste laste koduks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riigikohus on tõepoolest avaldanud arvamust, et maa ostueesõiguse erastamise korral abielusuhete ajal tekib erastatud maa osas abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühe abikaasa lahusvara hulka. Seega on Teie kirjelduse alusel tegemist ilmselt Teie ja abikaasa ühisvaraga. Küsimus võib aga tõusetuda sellest, kas ühisvaraks on kogu erastatud maa või vaid see osa, mis erastati abielu ajal.
Ilmselt saab antud olukorras kohaldada eelmist perekonnaseadust ja eelmine perekonnaseadus annab aluse kalduda kõrvale abikaasade võrdsusest ühisvara jagamisel, kui ühisvara omandati ühe abikaasa lahusvara arvel. Usun, et see oleks antud juhul asjakohane.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand