Õigus

Soovin vaidlustada liiklustrahvi, kas oskate öelda millest üldse alustada ja kas saab üldse kiirmenetluse otsust vaidlustada (trahv juba makstud)?
Kuidas endale kiirusmõõteseadme protokolli koopia saada?

Minu naine ja laps kolisid Tartusse, ka ise pean neile järgnema, sest vanas elukohas pole võimalik elada, sest meie korter pandi müüki, seoses korteriomaniku insulti haigestumisega. Tegemist on ühtlasi ka minu isaga. Kas isa haigus ja elukoha kaotamine annab õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda? Kas pean endiselt 1 kuu ette teatama?

Olen korteriomanik kortermajas, kus on 7 korterit üldisest küttesüsteemist lahkunud. Nendele korteritele arvestatakse küttekulu ainult üldkasutatavatele ruumidele osaks langevast soojakulust. Teatavasti peab olema küttesüsteemist eraldumiseks kõigi kaasomanike nõusolek. Kuigi olen nõudnud KÜ juhatuselt teavet sellise kokkuleppe olemasolu kohta, pole mulle seda esitatud, öeldakse vaid, et kõik on toimunud enne kui mina sinna elama asusin (elan selles majas juba 5 aastat). Kuidas mul on võimalik teada saada, kas nende 7 korteri eraldumine üldisest küttesüsteemist on olnud õiguspärane ja kui ma sellist teavet ei saa, kas ja kuidas mul on õigus nõuda küttekulude ümberjaotamist majas vastavalt korteriomandi suurusele? Kas seda ümberarvestust saab nõuda tagasiulatuvalt 3 aastat?

Tere,
Olen kuulnud, et tööandjal on õigus vallandada, kui töötaja on olnud aastas rohkem kui 3 kuud haiguslehel? Kas sinna hulka arvestatakse ka hooldusleht?

23.10.12 sõlmiti tavaline tähtajatu tööleping 4 kuulise katseajaga, põhipuhkuseks on märgitud 28 päeva. Samal päeval asus töötaja tööle. 01.03.13 on tööleping lõpetatud kokkuleppel, lõpetamise aluseks on märgitud EV TLS § 86 lg.1. Tööandja keeldub kasutamata puhkuse kompensatsiooni maksmast põhjendusega, et katseajal puhkust ei ole ette nähtud. Viitab kirjavahetuses ka TLS § 68 (4) ja VÕS punktile 2.6.1, millest viimast mul leida ei õnnestunud.
Kas tööandja käitumine on õiguspärane?

Olen vormistatud tööle täistööajaga. Lisaks on lepingus kirjas summeeritud tööaeg. Viimased kolm kuud olen käinud praktiliselt üle päeva tööl. See tähendab, et eelmise päeva õhtul öeldakse, kas järgmine päev tööle tulla tohib.
Kas mul on õigus nõuda tasu ka nende päevade eest, mil mind koju saadeti või ei?
Sellest oli juttu ka tööandjaga, tema vastas, et tööd ei ole ja tema küll pole nõus nö vabu päevi kinni maksma. Lisaks sellele on ta juba 2 kuud 10% palgast ümbrikus maksnud. Meilt ta selleks nõu ei küsitud, lihtsalt suruti ümbrik pihku.
Mida soovitate teha?

Tere,
Tegin 15. oktoobril 2012 tööandjale avalduse, et soovin alates 1. novembrist emapuhkuselt tööle naasta. Sama päeva õhtul (15.okt) sain koondamisteate. Koondamise hetkeks oli 15. detsember. Koondamisteate kätte saamise ajal viibisin veel emapuhkusel. Pidin veel 1. november kuni 15. detsember 2012 töö käima, ehk siis käisin tööl 1,5 kuud. Koondamis teade tuli küll 2 kuud ette, aga emapuhkuse ajal. See tähendas, et tööandja maksis mulle ainult 1,5 kuu töötasu.
Mul oli koos emapuhusega tööstaaži üle 5 aasta. Kas koondamisteate oleksin pidanud saama alles tööle naasmise hetkel? Ja kas koondamise puhul oleksin pidanud saama siiski 2 kuu tasu + ühe kuupalga ulatuses koondamistasu?
Ja kas tööandjal oli koondamistasu määrates õigus arvesse võtta ainult mu viimase 1,5 kuu keskmist töötasu või oleks ta siiski pidanud arvestama viimase kuue tööl käidud kuu keskmist?
Sai küll kolm küsimust, aga mulle tundub, et tööandja eksis kõigis neis kolmes punktis. Kas mul on õigus veel saamatajäänud tasusid küsida?
Aitäh?

Kuidas toimida peale lahutust korterisse elama jäänud mehega? Tegu on 11 a kestnud abielu lahutamisega kohtus, kus ei toimunud vara jagamist, mõisteti välja elatis meie 10 a tütrele. Kuna kodune olukord oli raske, kolisin lapsega peale hagi esitamist üürikorterisse ja elan seal siiani. Seda korterit tahaksin ka ära osta. Eelmisel korteril olid talvel üürivõlad, sest ma töötasin üle nelja aasta üksinda, kasvatasin last ja pidasin ka meest üleval, sest ta oli töötu ja puudus sissetulek. Samal päeval kui toimus lahutus, mis kestis 9 kuud, pöördus mees sotsiaalosakonda toetuse saamiseks ja selleks oli tal vaja üürilepingut minu kui omaniku käest. Kirjutasin sellele alla, aga leppisime kokku, et müüme selle korteri ära ja ostame mõlemale eraldi. Ta oli nõus ja on ka nüüd, aga kuna ta elab seal sees ja on muutnud oma tegevuse tagajärjel korteri prügimäeks, ei soovi isegi kinnisvara seda müüki võtta. Imelikul kombel on ta jätkuvalt töötuna hakanud üüri maksma rohkem, kui saab toetust sotsiaalosakonnast, aga vana võlg on üleval ja seda nõuab ühistu minult kui omanikult. Korter on ühisvara. Samas ei ole ta lapsele elatusraha maksnud. Ühe korra, kui elatise võlg oli 480€, tegin avalduse täitevametisse, aga vältimaks sellesama korteri sundmüüki, sest mehel midagi muud ei ole, võtsin avalduse tagasi. Nüüd on võlg jälle 4*145 €.
Õnnetuseks on mu palk nii väike, et ma ei saa ka pangast laenu endale korteri ostmiseks ja mu üürileping kehib 1 juunini, omanik soovib korterit kindlasti ära müüa. Kas jään siis lapsega koduduks? Vanasse korterisse tagasiminek on välistatud ja kui kohtus vara jagada, mida ma kuidagi ei tahaks, mida see lahendaks? Poolt raha tal pole ja enne müümist teda kuhugi ära kolida ei ole ka, et ruumid saaks koristatud ja tühjaks. Palun aidake kaasa mõelda ja andke nõu, kuidas toimida. Lisan veel, et olen 50+ naine, mis ei tee asja mitte lihtsamaks.

Teid ette tänades.

Kas on võimalik moodustada kaks eraldi korteriühistut, kui kinnistul asub kaks eraldiseisvat korterelamut? Kui on võimalik, kas peab ka notariaalselt kokku leppima uued reaalosad ja mõttelised osad. Hetkel on probleem, et majade omanikel on erinevad soovid (esimese maja omanikud soovivad oma maja renoveerimist, teise maja omanikud ei soovi). Milline oleks mõistlik lahendus lihtsustamaks esimese maja elanike renoveerimist ja haldamist omas majas (N: pangalaenu võtmine ainult ühe maja renoveerimiseks).

Tere
Kortermaja keldrisse on omavoliliselt juurde ehitatud keldribokse, osad nendest on ehitatud ruumidesse, kus asuvad juurdepääsud torustikele ega ole selleks ette nähtud. Maja on aastast 1980 ning ka sellest ajast on hakatud paljusid trepialuseid ja majandusruume omaks pidama, uksed ees ja sisse ei saa. Tarbitakse ka ühistu elektrit. Kuidas need ruumid delikaatselt tagasi üldkasutusse saada? Või mida teha, et elanikud oleksid rahul, sest üks kodanik peab lausa töökoda seal?
Ette tänades,
KÜ elanik