Õigus

Osanik, kes ei tasu oma osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, on kohustatud maksma osaühingule viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Juhatus saadab maksega viivitavale osanikule teate nõudega tasuda makse kirjas näidatud tähtaja jooksul, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab osanik oma osa. Tasumise tähtaeg peab olema vähemalt üks kuu teate saatmisest. Kui osanik ei tasu puuduolevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma osa või osa suurendamise ja osaühingul on õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Osaniku poolt tasutud summat või selle osa, mis ei ületa 1/5 nimiväärtusest, osanikule ei tagastata. Osa võõrandamise tehing peab üldjuhul toimuma notariaalses vormis, va juhul, kui osa on kantud Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Juhul, kui osa alles märgitakse osakapitali suurendamise käigus, siis tuleb Äriregistrile esitada avaldus osakapitali suurendamiseks ja ära näidata, kellele mingi konkreetne osa märgiti või kelle osa suurendati. Ka osakapitali suurendamise avaldus tehakse notariaalses vormis, va juhul, kui see esitada digitaalselt läbi ettevõtjaportaali.

Tere!

Tegelikult näeb seadus ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Notariaalselt kinnitatud kokkulepe elatise maksmiseks on võrdväärne täitedokument kohtuotsusega, millega on elatis välja mõistetud. Seega allub notariaalne kokkulepe sundtäitmisele ja saate sellega täitemenetluse alustamiseks otse kohtutäituri poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Iseenesest peaks laste ema tõepoolest laste ülalpidamiseks sama suure osa juurde panema, kui Teie elatist maksate. Seda ei saa aga paraku kuidagi kontrollida ega laste emale kohustuseks panna.

Makstava elatisraha vähendamise taotlemiseks tuleb Teil vastava nõudega kohtu poole pöörduda. Reeglina elatist alla miinimummäära (hetkel 160 eurot kuus) välja ei mõisteta ega vähendata, kuid erandkorras annab seadus aluse elatisraha vähendamiseks alla miinimumi muuhulgas olukorras, mil elatise väljamõistmisel miinimumulatuses jääks vanema teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mina isiklikult leian, et Teie olukorras oleks elatise vähendamine põhjendatud, kasvõi seadusega sätestatud miinimumini ehk 160 euroni kuus ühe lapse kohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Iga ettevõtja võib tegutseda kõikidel tegevusaladel, mis ei ole seadusega keelatud ning mõned tegevusalad võivad eeldada vastavate tegevuslubade olemasolu. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel enda poolt kavandatud põhitegevusala, samuti teatab edaspidi oma tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes. Ettevõtte poolt kavandatud või teavitatud tegevusalad on vaid informatiivse tähendusega ega piira kuidagi ettevõtte õigust tegeleda teiste tegevusaladega. Oluline on lihtsalt informatiivsuse mõttes oma peamisestest tegevusalades äriregistrit näiteks majandusaasta aruandega teavitada ning jooksvalt võib ettevõte alati oma tegevusalasid valida vastavalt oma soovile ega pea piirduma enda poolt äriregistrile juba esitatud tegevusaladega.

VÕS § 217 lg 2 p 4 kohaselt ei vasta ostjale üleantav asi lepingutingimustele muuhulgas siis, kui kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Arestimisnõue või keelumärkest tulenev nõue/õigus on just vaadeldav sellise mittevastavusena (vt ka VÕS § 217 lg 4). Ostja peab sellisest mittevastavusest müüjat teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai asja lepingutingimustele mittevastavusest teada. Kolmanda isiku õigus või nõue müüdud asja suhtes, kui selline nõue ei olnud sõnaselgelt lepingutingimusena kokku lepitud on käsitletav müüjapoolse olulise lepingurikkumisena VÕS § 116 lg 2 p 1 tähenduses. Sellisel juhul võib ostja müügilepingust taganeda. Taganemisavaldus tuleb teha mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kui taganemisavaldust ei tehta mõistliku aja jooksul, kaotab müüja õiguse lepingust taganeda. Minu arvates võib Teie poolt kirjeldatud olukorras kõige mõistlikum tegevusvalik olla müügilepingust taganemine, kuid kaalutud hinnangu andmine eeldab siiski kõikide asjaolude analüüsi.

Kohtutäitur ei saa füüsilisest isikust võlgnikule kuuluva äriühingu tegevusse sekkuda. Kohtutäituri nõue on sellisel juhul suunatud siiski ainult nimetatud füüsilise isiku vastu ning sellest tulenevalt saab kohtutäitur sissenõudja soovil pöörata nõude kogu füüsilise isiku vara vastu. Kui füüsilisele isikule kuulub osalus mõnes äriühingus, siis saab kohtutäitur arestida vastava osaluse ning füüsilise isiku kohustuste katteks alustada selle võõrandamist. Kohtutäituri poolt arestitud vara võõrandamine toimub üldjuhul avaliku enampakkumise kaudu. Seega esineb antud juhul risk, et kohtutäitur arestib äriühingu osaniku võlgade sissenõudmiseks osanikule kuuluva osa ning võõrandab selle osaniku võlgade katteks.

Ühendav ühing peab Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul tagama ühinevate ühingute võlausaldajate esitatud nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja põhistavad, et ühinemine võib ohustada nende nõuete täitmist. Seega saab tagatist nõuda juhul, kui esinevad objektiivsed asjaolud, et ühinemine võib ohustada võlausaldaja nõude täitmist. Samas aga lähevad ühendatava ühingu varad, samuti ka kõik kohustused, ühinemisel üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle. Seega jääb ühinemise teel tekkinud ühing igal juhul ühinevate ühingute kõigi kohustuste ees samamoodi vastutama ning võlausaldajate huve ühinemine üldiselt ei kahjusta. Võlausaldaja saab peale ühinemist oma nõude täitmist nõuda samal viisil ühinemisel tekkinud ühingult.

Küsimusele täpsemalt vastamiseks on vaja teada vaidluse nüansse, mistõttu täpse vastuse andmine ei ole võimalik. Üldjuhul tuleb tulu all mõista kogu kasu, mis konkurentsikeelu rikkumise tulemusel saadi. Seejuures tuleb tulu arvutamiseks eelduslikult maha arvata kõik tulu saamiseks tehtud mõistlikud ja põhjendatud kulud. Nõude esitamisel on nõude esitaja kohustatud oma nõuet tõendama. Kui nõude tõendamiseks on vaja koguda täiendavaid tõendeid, siis on võimalik selleks taotleda kohtu abi ning dokumendid vastaspoolelt kohtu kaudu välja nõuda. Kui konkurentsikeelu rikkumisega on kahjustatud isikule tekitatud kahju, siis lisaks kahju tekitajalt tulu väljanõudmisele on võimalik nõuda ka kahju kannatanule täiendavalt tekitatud kahjude hüvitamist.

Selliste tööde teostamiseks on teil vaja niikuinii ümberehitusprojekt koostada ning sellele on kindlasti vaja ka kolmanda kaasomaniku nõusolekut. Olenemata kasutuskorrast, jääb kaasomandi suurus samaks, kui te selle muutmises eraldi kokku ei lepi.