Õigus

Tere!

Kui elatis on konkreetses suuruses kohtu poolt välja mõistetud ja kohtuväliselt ei õnnestu laste isaga elatise suurendamises kokkuleppele jõuda, tuleb elatise suurendamiseks pöörduda vastava nõudega kohtu poole. Kui kohus Teie nõude rahuldab ja elatist suurendab, tuleb laste isal hakata elatist maksma kohtuotsusega määratud ulatuses. Kui ta seda ei tee, on Teil õigus pöörduda kohtutäituri poole ja algatada laste isa suhtes täitemenetlus.

Kui Te abikaasaga abielu lahutamise osas üksmeelele ei jõua, st abikaasa ei ole nõus abielu kokkuleppel perekonnaseisuasutuses lahutama, tuleb abielu lahutamise hagi esitada kohtule. Hagi elatise suurendamiseks ja abielu lahutamiseks võite esitada üheaegselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Ostueesõigus ei kehti, kui kingitakse laste või vanemate vahel, mingit muud varianti ma asja endale saamiseks praegusel juhul ei tea ...

Kui kinnistule on seatud isiklik kasutusõigus, siis te sellest nii kergesti lahti ei saagi, sest selle mõtteks ongi tagada, antud juhul kinkijale, kindlus, et ta saab kingieset ka peale kinkimist kasutada.
Asenduspinna leidmine võiks olla lahendus, kuid ilmselgelt te ilma kohtuta ei pääse. Kahjuks ei saa seda küsimust siin paari lausega lahendada. Peaksite oma murega advokaadi poole pöörduma, kes asja läbi analüüsiks ja siis ütleks, mis õigem teha oleks.

Küsimusest ei selgu, kuid eeldan, et tegemist on teie ühisvaraga, mille te enne abielu lahutamist ühiselt ära kingite. Kui te mõlemad olete abikaasaga lepingupooleks, siis on abikaasal lepingust taganemiseks ja tagasitäitmise nõudmiseks ka teie nõusolekut vaja ehk peaksite samuti siis kinkelepingust taganema. Kui kingite oma vara ära, siis ei saa te panna sellele võõrandamise keeldu. Kingisaaja on asja täieõiguslik omanik ja võib kinnistu vabalt edasi võõrandada. Saate panna kinnistule kitsenduse, näiteks isikliku kasutusõiguse enda ja abikaasa kasuks, mis tagaks teile selle kasutamise võimaluse ka juhul, kui see maha müüakse. Kui teil ei ole enda kasuks mingit kasutusõigust seatud, siis ei või te ka ise seda kinnistut peale võõrandamist ilma uue omaniku loata kasutada, rääkimata teie külalistest, samuti kinnistul mingite muudatuste tegemisest - peale kinkimist on kinnistu kingisaaja oma ja tal on kõik omaniku õigused.
Inetustest on siin raske mingisugust loetelu koostada, seadus näeb kinkelepingust taganemise ühe võimalusena kingisaaja jämeda tänamatuse - see peaks väljenduma teie suhtes väga halvas käitumises, abita jätmises jne kuid iga konkreetset juhtu tuleb vaadata eraldi ning tavaliselt ütleb sellistel puhkudel lõpliku seisukoha kohus.

Tere.

Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619).

Kui töölepinguseadus sätestab töötajale suure hulga tagatisi, siis käsundilepingu alusel töötaja jääb nendest lihtsalt ilma.
Näiteks õigus saada puhkust ja puhkusetasu, samuti õigus saada täistööajaga töötamisel vähemalt miinimumtöötasu, lepingu ülesütlemise hüvitisi jms. Töötervishoiu ja tööohutuse suhtes käsundisaajal kaitse puudub jne.

Tundub, et Teie tööandja püüab minimaliseerida ettevõtte kulusid, omamata täpset ettekujutust käsunduslepingu olemusest. Käsundusleping sõlmitakse töö tulemuse saavutamiseks, mitte tööjõu enda käsutusse saamiseks (ehk tööprotsessiks), kus töötaja ei allu tööandja juhtimisele ja kontrollile.
Seega minu hinnangul on väär sõlmida käsundusleping bussijuhitöö teostamiseks.

Soovitan esmalt tööandja poole pöörduda lepingu ümbermuutmiseks. Juhul, kui see ei õnnestu poolte läbirääkimistel, pöörduda lepingu vaidlustamiseks töövaidluskomisjoni. Viimase etapi edukaks läbimiseks soovitan kasutada kvalifitseeritud spetsialisti abi. Kontaktid leiate selleks ka meie kodulehelt.

Edukaid läbirääkimisi soovides:

Merike Michelson
www.metiabi.eu

Kuna ma ei ole kohtuvälise menetleja otsusega ja selle aluseks olevate dokumentide ning tõenditega tutvunud, siis ma ei saa kommenteerida asjaolusid, miks kohtuväline menetleja pidas vajalikuks lisakaristuse kohaldamist. Samas, kui varasemaid karistusi ei ole ning raskendavaid asjaolusid ka mitte, siis pole välistatud, et esinevad alused karistuse kergendamiseks. Üldjuhul esmakordse kiiruse ületamise eest (ka kolmas lõige) juhtimisõigust ei piirata.

Tere!

Kui kirjeldatud korteri näol on tegemist Teie ja abikaasa ühisvaraga, on Teil õigus taotleda korteri kui ühisvara jagamist. Eelkõige tuleks üritada abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ja notari juures ühisvara jagamise leping sõlmida, kuid kui see ei õnnestu, peaks ühisvara jagamist taotlema kohtus. Kohtusse saate ühisvara jagamiseks pöörduda kas peale abielu lahutamist või samaaegselt abielu lahutamise hagiga.

Otseselt ei olnud abikaasal kohustust Teid teavitada, et tema uus kaaslane kolib Teie ja Teie abikaasa ühisvara hulka kuuluvasse korterisse, pigem on tegemist moraaliküsimusega. Seda eelkõige põhjusel, et pool korterist kuulub abikaasale ja tal on õigus otsustada, kes nö tema osas viibib.

Samuti ei ole minu hinnangul võimalik nõuda hüvitist selle aja eest, mil Te ühisvarasse kuuluvat korterit ei kasutanud, sest seadus annab abieluliste suhete lõppemisel õiguse taotleda abielu lahutamist ja ühisvara jagamist. Kui abielu lahutatakse ja ühisvara jagatakse nö õigeaegselt, saab vältida kõikvõimalikke ühisvara puudutavaid komplikatsiooni tulevikus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Pidevjoonest ja sellele kulumisest sõltuva tähenduse andmine on faktiküsimus e. sõltub konkreetsest kulumisastmest ja sellest, kuidas tavaline hoolas juht pidi teekattemärgist mõistma. Kui teekattemärgis ongi katkendlikuks kulunud ja selles osas vaidlust ei ole, siis ei saa teekattemärgise ületamist juhile süüks arvata. Ehk siis, tagasipööre on muude seda keelavate liikluskorraldusvahendite või reeglite puudumise korral lubatud.

Tere!

Kui laps saab täisealiseks ehk 18-aastaseks, võib ta iseseisvalt vastu võtta otsuse, kus ta elama hakkab ja vanem last kuidagi takistada enam ei saa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kahjuks jääb Teie jutu põhjal arusaamatuks, kuhu ja mille jaoks peate sellesisulise tõendi esitama, mis raskendab omakorda küsimusele vastamist. Ilmselt on tegemist mingisuguse toetusega, mida Soome riik sellises olukorras Teie mehele maksaks.

Sellegipoolest ei oska ma Teie küsimusele konkreetset vastust anda, sest Eestis ükski ametiasutus minu teada sellist tõendit/teatist ei väljasta. Soovitan Teil uurida sellelt asutuselt, kuhu peate vastava tõendi esitama, mis vormis peaks tõend olema.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand