Õigus
Küsimus: Kas 5 aastat tagasi ostetud korteri nüüd odavama hinnaga müümisel tuleb ikkagi maksta tulumaksu?01.04.2013
Meie perekond omab maja Tallinnast eemal. Ostsime 5 aastat tagasi pojale Tallinnasse korteri, kus ta on ka terve aja elanud ja sisse kirjutatud. Nüüd soovime korterit müüa ja osta suuremat korterit teise piirkonda. Müügihind jääb kindlasti oluliselt tolleaegsest ostuhinnast madalamaks. Kas ikka tuleb maksta tulumaksu? Me ei saa ju selle müügiga tulu, otse vastupidi.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas üürnikul on õigus nõuda üürileandjalt sooviavaldusi paberil ja allkirjastatult?01.04.2013
Kui omanik soovib üürilepingu lõpetamist, kas üürnikul on õigus nõuda sellekohast sooviavaldust paberkandjal (mitte e-maili teel), eesti keeles, kus seisab korrektselt allkiri ja kuupäev, millest lähtuda väljakolimiseks ettenähtud aja arvestamisel?
Kas on seaduslik tähtajatu üürilepingu punkt, et üürnikult arvestatakse 32 eurot iga väljakolimisega viivitatud päeva eest, väljakolimiseks ettenähtud 30 päeva möödumisel?
Aitäh!
Kas on seaduslik tähtajatu üürilepingu punkt, et üürnikult arvestatakse 32 eurot iga väljakolimisega viivitatud päeva eest, väljakolimiseks ettenähtud 30 päeva möödumisel?
Aitäh!
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
VÕS § 275 sätestab, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega leppetrahvi nõudmine väljakolimisega viivitamise eest ei pruugi olla seadusega kooskõlas. See ei võta aga ära üürileandja õigust nõuda üürnikult kahju hüvitamist asja üleandmisega viivitatud aja eest.
Küsimus: Kui pöördun elatise mittemaksmise osas kohtusse, kas siis võib kohus arutada ka isa-lapse kohtumisi?01.04.2013
Tere
Isa ei maksnud elatist lapsele juba pikemat aega. Tegin avalduse politseisse, et isa hoidub tahtlikult maksmisest kõrvale. Lapsega ta ei kohtu. Kui ma pöördun kohtusse, kas kohus hakkab arutama ka isa-lapse kohtumisi või kui asi puudutab elatise mittemaksmist, siis ainult seda ka arutatakse?
Isa ei maksnud elatist lapsele juba pikemat aega. Tegin avalduse politseisse, et isa hoidub tahtlikult maksmisest kõrvale. Lapsega ta ei kohtu. Kui ma pöördun kohtusse, kas kohus hakkab arutama ka isa-lapse kohtumisi või kui asi puudutab elatise mittemaksmist, siis ainult seda ka arutatakse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui pöördute kohtusse elatise väljamõistmiseks, arutab kohus vaid sellega seonduvat, st omaalgatuslikult isa ja lapse suhtlemise korda arutama ei hakka.
Küll aga on lapse isal õigus esitada samas menetluses avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks – kui ta seda teeb, arutab kohus lisaks elatisasjale ka suhtlemiskorra kindlaksmääramist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriühistu peab maksma kompensatsiooni, kui parklas murdis elanik libeduse tõttu jalaluu?31.03.2013
Tervist,
kortermajal on üks trepikoda ja kortermaja ees ja kõrval on parkla. Parklani viib korralikult puhastatud tee. Parklas autode vahel on lumi küll koristatud, aga on libe ja kiviklibu pole visatud autode vahele. Kas KÜ on kohustatud hoidma ka parkla mittelibedana? Meil lihtsalt situatsioon, kus majaelanik murdis jalaluu parklas ja nõuab KÜ-lt kompensatsiooni, kuna parkla oli libe.
Tänud vastamast,
kortermajal on üks trepikoda ja kortermaja ees ja kõrval on parkla. Parklani viib korralikult puhastatud tee. Parklas autode vahel on lumi küll koristatud, aga on libe ja kiviklibu pole visatud autode vahele. Kas KÜ on kohustatud hoidma ka parkla mittelibedana? Meil lihtsalt situatsioon, kus majaelanik murdis jalaluu parklas ja nõuab KÜ-lt kompensatsiooni, kuna parkla oli libe.
Tänud vastamast,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui palju peab uue avaliku teenistuse seaduse järgi ette teatama koondamisest lähtudes tööstaažist?28.03.2013
Alates 01.04.2013 jõustub uus ATS, mille § 101 räägib teenistusest vabastamisest etteteatamisest ja muuhulgas tenistusstaažist. Olen avalikus teenistuses tööl alates 12.04.1999 kuni käesoleva ajani. Antud ametiasutuses töötan alates 01.06.2012 ja minu töösuhe peale uue ATS jõustumist jätkub ametnikuna. Kas koondamise korral peab mulle sellest ette teatama 90 kalendripäeva (teenistusstaaž on üle 10 aasta avalikus teenistuses) või vähemalt 15 kalendripäeva (staaž konkreetses ametiasutuses alla 1 kalendriaasta)?
Vastavalt töötuskindlustusseaduse § 14 sekunda on: (1) Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures, või ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud:
1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;
2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.
Kas minu puhul oleks mul õigus kahe kuu keskmisele palgale või ei oleks mul üldse õigust kindlustushüvitisele?
Aitäh!
Vastavalt töötuskindlustusseaduse § 14 sekunda on: (1) Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures, või ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud:
1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;
2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.
Kas minu puhul oleks mul õigus kahe kuu keskmisele palgale või ei oleks mul üldse õigust kindlustushüvitisele?
Aitäh!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Ametniku teenistusstaaži hulka loetakse alates 1996. aasta 1. jaanuarist jõustunud avaliku teenistuse seaduse alusel arvestatud teenistusstaaž (ATS § 107).
Koondamise tõttu teenistusest vabastamisest tuleb ametnikule üle kümne aasta teenistusstaaži puhul kirjalikult ette teatada 90 kalendripäeva (ATS § 101). Samuti on Teil õigus kahe kuu keskmise töötasu ulatuses töötuskindlustushüvitisele.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui juhiload on ära võetud 3 kuuks, kas siis neid on võimalik ka ennetähtaegselt tagasi taotleda?28.03.2013
Tere,
kas on võimalik saada lube tagasi ka enne tähtaega, kui on kohtu poolt ära võetud 3 kuuks? Karistust kantud pea 2 kuud? Jään teie vastust ootama.
Suur aitäh!
kas on võimalik saada lube tagasi ka enne tähtaega, kui on kohtu poolt ära võetud 3 kuuks? Karistust kantud pea 2 kuud? Jään teie vastust ootama.
Suur aitäh!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kui pärast lahutust maksin mina eluasemelaenu, kas mehel on ikka õigus poolele korterile?28.03.2013
Tere!
Abieluaja jooksul võtsime abikaasaga eluasemelaenu, mina olin kaaslaenaja, maksime 22 aastasest laenust esimesed 4 aastat koos. Abielu purunes, mees kolis uue elukaalasega mujale, panagale laenukohustust enam ei jõudnud ta maksta. Jäi üle, kas korter müüki panna (mille turuväärtus ei katnud toona laenujääki) või siis laen ühele osapoolele üle võtta. Mehele seda pank ei võimaldanud, sest keskmine sissetulek oli toona väiksem minu omast, korteriga oli seotud tema lisalaen auto ostmiseks. Mina leidsin laenukohustuse ülevõtmiseks lisatagatise vanemate elamu näol. Ühisvara jagamist ei toimunud (kõrge maks kohtu kaudu ja notarisse ta ei ilmunud). Laenu ümbernimetamisega ta oli nõus, sest ta soovis laenust lahti saada.
Küsimused:
Saan ma õigesti aru, et tal on senini õigus korterile kui ühisvarale?
Juhul, kui ma sooviksin korterit müüa, kas ülejääk tulu, mis laenust võib üle jääda, pean ma jagama ekskaasaga, kuigi ta pole enam selle kinnisaja väljaostmiseks pangalt enam kulutusi teinud?
Kas üldse mõjutab pangalaenu tagasimakse edaspidi korteri ühisvara tingimusi? Mina pean aja möödudes pangale tagastama korteri ostmiseks laenatud raha, kuid ekskaasal jääb ühisomandi puhul ikka võrdne õigus?
Tänud vastuse puhul ette!
Abieluaja jooksul võtsime abikaasaga eluasemelaenu, mina olin kaaslaenaja, maksime 22 aastasest laenust esimesed 4 aastat koos. Abielu purunes, mees kolis uue elukaalasega mujale, panagale laenukohustust enam ei jõudnud ta maksta. Jäi üle, kas korter müüki panna (mille turuväärtus ei katnud toona laenujääki) või siis laen ühele osapoolele üle võtta. Mehele seda pank ei võimaldanud, sest keskmine sissetulek oli toona väiksem minu omast, korteriga oli seotud tema lisalaen auto ostmiseks. Mina leidsin laenukohustuse ülevõtmiseks lisatagatise vanemate elamu näol. Ühisvara jagamist ei toimunud (kõrge maks kohtu kaudu ja notarisse ta ei ilmunud). Laenu ümbernimetamisega ta oli nõus, sest ta soovis laenust lahti saada.
Küsimused:
Saan ma õigesti aru, et tal on senini õigus korterile kui ühisvarale?
Juhul, kui ma sooviksin korterit müüa, kas ülejääk tulu, mis laenust võib üle jääda, pean ma jagama ekskaasaga, kuigi ta pole enam selle kinnisaja väljaostmiseks pangalt enam kulutusi teinud?
Kas üldse mõjutab pangalaenu tagasimakse edaspidi korteri ühisvara tingimusi? Mina pean aja möödudes pangale tagastama korteri ostmiseks laenatud raha, kuid ekskaasal jääb ühisomandi puhul ikka võrdne õigus?
Tänud vastuse puhul ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina jagatakse ühisvara abikaasade vahel võrdsetes osades ja seda ka olukorras, mil ühisvaral lasuvaid kohustusi on täitnud peamiselt üks abikaasadest. Seejuures jagataksa ühisvara jagamisel ka ühised kohustused, nt ühise eluaseme soetamiseks võetud pangalaen.
Kõige mõistlikum oleks Teie olukorras endise abikaasaga ühisvara ära jagada. Eelkõige tuleks üritada jõuda endise abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele ja sõlmida notari juures ühisvara jagamise leping – kokku võite leppida ka nt selliselt, et korter jääb Teie ainuomandisse ja ka kõik sellel lasuvad kohustused jäävad Teie kanda. Iseasi, kas endine abikaasa sellise ettepanekuga nõustub. Kui abikaasaga kokkuleppele saada ei õnnestu, saate ühisvara jagamist taotleda kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pärast abielu on mõlemad autod ikka meie ühisvara ja müügiks peab olema teise nõusolek?28.03.2013
Tere!
Abielu ajal soetas mees auto. Selleks võttis ta laenu pangalt ja laenu tagatiseks jäi meie korter. Mina võtsin enesele auto pangaliisinguga. Tänaseks on abielu lahutatud. Ühisvara jagamist ei toimunud.
Ekskaasal on veel aastajagu laenu maksta ja minul lõpeb liising kohe-kohe.
Küsimused: Kas abikaasa ja ka minu auto kuuluvad ühisvara hulka, juhul kui me soovime autod tänasel päeval maha müüa?
Kas me saame autod maha müüa või ümerregistreerida (liisinguhaldaja nimelt minu nimele) ekskaasa osapoole nõusolekuta?
Abielu ajal soetas mees auto. Selleks võttis ta laenu pangalt ja laenu tagatiseks jäi meie korter. Mina võtsin enesele auto pangaliisinguga. Tänaseks on abielu lahutatud. Ühisvara jagamist ei toimunud.
Ekskaasal on veel aastajagu laenu maksta ja minul lõpeb liising kohe-kohe.
Küsimused: Kas abikaasa ja ka minu auto kuuluvad ühisvara hulka, juhul kui me soovime autod tänasel päeval maha müüa?
Kas me saame autod maha müüa või ümerregistreerida (liisinguhaldaja nimelt minu nimele) ekskaasa osapoole nõusolekuta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soetasite mõlemad autod abielu ajal ehk enne abielu lahutamist, kuuluvad need Teie ja abikaasa ühisvara hulka (seda muidugi eeldusel, et varasuhteks oli varaühisus ja abieluvaralepingut ei olnud sõlmitud). Seejuures ei ole oluline, et Teie abielu on lahutamata, sest ühisvara jäi jagamata ning ühisvara jagamist võib iseenesest nõuda 30 aasta jooksul peale abielu lahutamist.
Ühisvaraks olevate esemetega tehingute tegemiseks on vajalik mõlema lahutatud abikaasa nõusolek, seega Teie kasutuses oleva sõiduki võõrandmiseks tuleb Teil küsida endise abikaasa nõusolekut ja vastupidi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Miks Eesti Riik ei aktsepteeri Soome kohtu lahutuse teatist ja loeb meest ikka veel abielus olevaks?28.03.2013
Tere!
Abielupaar, kes elasid 3a lahus (üks Soomes, teine Eestis), võtsid nõuks lõpuks lahutada ja lahutus ka toimus Soome kohtus ilma Eestis elava mehe kohalviibimiseta. Saadeti teatis, et lahutus on jõustunud ja ka sellekohane sissekanne on tehtud Euroliidu Rahvusregistrisse.
Miks aga Eesti Riik seda teatist ei aktsepteeri ja loeb meest ikka veel abielus olevaks? Kas ei peaks need asjad olema automaatselt üle kantud Eesti Rahvusregistrisse? Kuidas peaks edasi toimima?
Abielupaar, kes elasid 3a lahus (üks Soomes, teine Eestis), võtsid nõuks lõpuks lahutada ja lahutus ka toimus Soome kohtus ilma Eestis elava mehe kohalviibimiseta. Saadeti teatis, et lahutus on jõustunud ja ka sellekohane sissekanne on tehtud Euroliidu Rahvusregistrisse.
Miks aga Eesti Riik seda teatist ei aktsepteeri ja loeb meest ikka veel abielus olevaks? Kas ei peaks need asjad olema automaatselt üle kantud Eesti Rahvusregistrisse? Kuidas peaks edasi toimima?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
1. juuli 2012. aastal jõustus tõepoolest Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkulepe, millest tulenevalt ei nõuta enam perekonnaseisuandmete väljavõtete apostillimist. Üheks selliseks väljavõtteks on ka abielulahutuse tõend.
Kohtuotsus, mis tõendab abielu lahutamist, ei ole siiski abielulahutuse tõend. Abielulahutuse tõendi väljastab perekonnaseisuasutus, kes on teinud kande abielu lahutamise kohta – antud juhul tehakse kanne kohtulahendi alusel. Seega tuleks Teil hankida abielulahutuse tõend, mis tõepoolest ei vaja enam apostillimist (seda juhul, kui tegemist on Eesti-Soome suhtega).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui üürileandja ei tagasta tagatisraha, kas ma siis võiksin elada kolm kuud ilma maksmata, siis ei jää kumbki võlgu?28.03.2013
Kui üürnikul on alust arvata, et üürileandja, kes otsib pidevalt ettekäändeid küsida rohkem üüriraha või vahetada üürnikku, ei kavatse üürnikule tagastada tema tagatisraha, mis oleks hädavajalik uue korteri üürimiseks. Kuivõrd seaduslik oleks sel juhul omanikule rohkem mitte maksta vaid tasuda üksnes kommunaalmakseid ja elada 3 kuu üüriraha suuruse tagatisraha arvel, siis vastavalt 3 kuud?
Kas omanik saab sellega mittenõustumisel korterisse sisse tungida vms või tulla politseiga välja tõstma? Ma ei ole üldse vastu kui omanik tahab hiljem kasvõi kohtusse kaevata, kui leiab, et selleks on põhjust. Mulle on tähtis, et saan oma tagatisraha tagasi, muidu ei saa uut korterit, või elada edasi ja panna 3 kuud raha kõrvale! Palun andke nõu.
Tänud!
Kas omanik saab sellega mittenõustumisel korterisse sisse tungida vms või tulla politseiga välja tõstma? Ma ei ole üldse vastu kui omanik tahab hiljem kasvõi kohtusse kaevata, kui leiab, et selleks on põhjust. Mulle on tähtis, et saan oma tagatisraha tagasi, muidu ei saa uut korterit, või elada edasi ja panna 3 kuud raha kõrvale! Palun andke nõu.
Tänud!
Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Esitatud küsimuse püstitusest mõistan, et tegu on eluruumiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 308 lg-s 2 on märgitud, et üürileandja peab tagatisraha hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi. Üürileandjalt võib küsida ja paluda tõendada, et mida ta on eelnimetatud nõude täitmiseks teinud. Juhin Teie tähelepanu ka osundatud sätte teisele lausele, mille kohaselt tagatisrahalt arvestatav intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha.
VÕS § 271 kohaselt kohustub üürnik tasuma üürileandjale üüritud pinna eest üüri. Nimetatud üürniku kohustust üüri tasuda ei välista üürniku poolne kahtlus, et üürileandja ei suuda ega taha ükspäev (võib-olla) tagastada tagatisraha. Üürnikul on õigus üüri tasumisest keelduda üksnes seaduses märgitud juhtudel (nt olukord, kui üürnik ei saa üürilepingu kehtivuse jooksul üüripinda kasutada puuduse tõttu, mille eest üürnik ei vastuta).
Tõsi on see, et tagatisraha tagasisaamisega võib pahauskse üürileandja puhul tekkida probleeme. Kuna tagatisraha on üürileandja valduses, siis võib ta alati (kas tõendatult või tõendamata) asuda väitma, et üüripinnal on üürniku tegevusest tulenevaid puudusi, mille kõrvaldamiseks tagatisraha kulub. Samas peab üürileandja sellist nõuet tõendama ja adekvaatselt põhistama, vastupidisel juhul saate nõuda üürileandjalt lisaks tagatisraha tagastamisele ka veel kahju hüvitamist ja seaduses sätestatud viivist.
Teisele küsimusele vastuseks teatan, et üürileandjal pole õigust tungida Teie eluruumi (olgugi, et see on üürileandja oma) mistahes oma oletatava õiguse kaitseks. Ka üürileandja pandiõigus piirdub vaid õigusega üürnikult nõuda, et ta oma asju üüripinnalt ära ei vii. Juhul, kui üürileandja siiski omavoliliselt üüriruumi siseneb, saab esitada üürileandja vastu politseisse avalduse Karistusseadustiku § 266 järgi, mis näeb ette vastutuse omavolilise sissetungi eest.