Õigus

Esitasin 11. veebruaril lahkumisavalduse töölt lahkumiseks 13. märtsist. Kuna puhkuse graafikut polnud ettevõte veel kinnitanud, siis esitasin ka puhkuse avalduse 27. veebruarist kaheks nädalaks. Tööandja keeldus puhkust andmast - kas see on õige?
Palgapäev on ettevõttes 8-10 kuupäev. Töölepingus on kirjas, et kui 9. või 10. kuupäev on puhkepäeva, siis makstakse palk 8. kuupäeval.
8. kuupäeval ettevõte mulle palka üle ei kandnud, põhjendades seda sellega, et 13. märts on viimane tööpäev ja asjad on veel üle andmata. Kas tööandja käitus õigesti?

Ostsin korterelamusse korteri. Saan aru, et korterile lisaks ostsin ka sinna juurde kuuluva mõttelise osa elamu üldkasutatavatest pindadest ja sh mõttelise osa elamu krundist? Krundile mul aga ligipääs puudub, kuna sinna pääsemiseks nõuab ühistu mult hoovivärava puldi ostmist ja autoparkimise eest tasumist. Mõistan, et hooviväravate puldi eest kohustub (st on mõistlik) iga autokasutaja tasuma, kuna väravate paigaldamine ja pult maksab ju raha, kuid kas ühistu (üldkoosolek) saab keelata mind kasutada enda korteriomandi juurde kuuluvat kaasomandi osa (krunti) ja seada selle kasutamisele rahalised piirangud?

Kas haldusfirmal on sellises situatsioonis õigus KÜS'i ja KÜ põhikirja sätteid eirata ja kehtestada kulude kandmise proportsioon näiteks majandusaastakava kinnitamisega?

Olen üsna kursis raamistikku kuuluvate seadustega (KOS v2 ja v3 eelnõu, KÜS, MTÜS, AÕS, TsÜS) ja ka mitme asjassepuutuva riigikohtu lahendiga (3-2-1-146-10 [p11-12] , 3-2-1-116-11 [p19,23], 3-2-1-52-12 [p12], 3-2-1-28-11 [p16]).

- Alates maja valmimisest on valitsemine olnud haldusfirma kätes -- vee, elektri ja kindlustuslepingud on sõlminud haldusfirma oma nimel ja omanikud on tasunud haldusfirma kaudu ka makseid.
- Mõned aastad peale ehitust on moodustatud korteriühistu, kuid valitsemist see üle võtnud pole.
- Vahepeal on vormistatud korterihoonestusõigused ümber korteriomanditeks.
- Mõned aastad tagasi leidis haldusfirma, et kahte valitsemisvormi konkureerivalt eksisteerida ei saa, kutsus kokku KÜ üldkoosoleku ja tegi ettepaneku KÜ likvideerida. Üldkoosolek otsustas ühistu lõpetada ja likvideerimise järgselt nimetada haldusfirma nende pakkumise alusel valitsejaks. Seega välistati lepingu sõlmimine KÜ ja haldusfirma vahel. Likvideerijateks valiti KÜ juhatuse liikmed, aga tegelikku kavatsust ühistu likvideerida kellegi polnud.
- Viimasel kuul on näiteks toimunud KÜ üldkoosolek, kus otsustati aastaaruande kinnitamine ja juhatuse liikme vahetamine. Samas korraldab haldusfirma koosolekut, mille päevakorra punktiks on majandusaastakava vastuvõtmine.

Tere!
Töötan avalikus teenistuses alates 09. mai 2002. aastast. Viimastel aastatel olen saanud välja teenitud lisapuhkusepäevi juba maksimaalses ulatuses ehk 10 päeva. Nüüd seoses uue ATS-i jõustumisega kaovad lisapuhkusepäevad ära. Kuidas peaksin 2013. aasta eest lisapuhkusepäevi saama? Personaliosakond teatas, et sel aastal saan 3 lisapuhkusepäeva. Miks minu lisapuhkusepäevade arv vähenes nüüd 3-le päevale 2013. aastal? Kas oskate öelda, mis seadus reguleerib nende lisapuhkusepäevade arvestust ja kui palju selle põhjal minul neid päevi õigus saada oleks?

Lugupidamisega

Müüsin osa omandireformi käigus tagastatud maast, mille olin saanud pärandusena oma emalt:
1. Kas pean tasuma tulumaksu?
2. Kui peab - kas pean deklareerima tuludeklaratsioonis või tuleb hiljem mingi nõue/meeldetuletus Maksuametilt, kui jäi deklareerimata?

Käesolev Tööleping nr 1 kehtib alates 1. jaanuarist 2013.a. ja on töölepingu nr 50, 10.juuni 2004.a. uus redaktsioon.
Kas töölepingu uue redaktsiooniga kaotab eelnev tööleping kehtivuse?

Tere!
Sotsiaalvõrgustikus Facebook on paljud inimesed loonud endale nö. e-poe, mille sisuks on näiteks riiete tellimine erinevatelt saitidelt ja siis nende edasi müümine teatud kasumiga. Küsimus ei puuduta ainult Facebooki, vaid ka teisi võimalusi nagu foorumid, portaalid jne.
Kas selline tegevus nõuab ka mingisugust tulude deklareerimist või FIE/ettevõtte loomist?

Lugupidamisega

Tere!
Ostsin eelmise aasta kevadel kohtutäiturilt korteri. Terve eelmise aasta maksin alati õigeaegselt ära kõik haldusfirma poolt esitatud arved. Selle aasta esimesel arvel oli lisaks jooksvatele kuludele toodud välja eelmise korteriomaniku poolt varasematel aastatel kogunenud kommunaalteenuste võlg koos viivise ja inkassoteenusega. Tean, et mul on seaduse järgi kohustus tasuda võlg, mis tuli koos korteriga ostmisel kaasa. Kuna summa hulka oli arvatud ka eelmise omaniku suhtes osutatud inkassoteenus, küsisin arve esitanud haldusfirmast e-kirja teel väljavõtet, kus oleks eraldi välja toodud võla kogunemine, samuti viivise ja inkassoteenuse osa. Haldusfirma ei ole korduvatele kirjalikele ja telefoni teel pöördumistele adekvaatselt reageerinud, ainult nõuab summa tasumist ilma igasuguste selgitusteta. Kas neil on õiguslik alus mitte esitada mulle e-kirja (või digigoci) teel dokumente, mis puudutavad minu korteriomandit? Kuidas sundida neid mulle andmeid esitama? Kas saan viidata konkreetsele seadusepunktile, mis kohustaks neid minu poolt küsitud andmeid esitama? Elamus on KÜ, kuid uue elanikuna ei tea ma kahjuks, kes on selle esimees. Trepikojas oleval teadetahvlil tema kontakte ei ole. Muidu oleks ehk lootust KÜ esimehe käest vastavaid andmeid saada, juhul muidugi, kui temalgi neid on. Mida soovitate järgmiseks teha?
Tänan vastuse eest!

Tere. Mul on lapse isaga kaks last. Peale selle on lapse isal veel erinevate elukaaslastega kaks kast. Kokku neli last. Soovin esitada elatishagi vastavalt seadusele pooles alampalgas, ehk siis kahele lapsele kokku 320 eurot. Lapse isa teenib reaalselt kusagil 700 eurot miinus maksud. Hetkel ma ei tea, palju ta teistele lastele elatist maksab, aga kas lapse isa saab kohtus mulle vastu hakata, et kui mina nõuan 320 eurot kahele lapsele, ei jää talle enam ei elamisraha ega ole võrdselt tagatud kahe ülejäänud lapse ülalpidamine.

Lapsega suhtlemiskord on kehtestatud kohtumäärusega. Kas sel ajal, kui laps on suhtlemiskorra järgi emaga või isaga võib siis vastavalt ema või isa määrata, kellega laps on (kui vanemal on vaja erakorraliselt ära olla või tööst tingitult). St, määrata, kellele laps hoida anda.
Samuti, kas ema või isa uus elukaaslane võib lapse lasteaiast ära viia ja toimetada ta ühisesse koju. Lasteaia kodukord näeb ette, et lapse võib anda täiskasvanud saatjale, ei ole öeldud, et ainult emale või isale.
Probleem on selles, et üks vanem arvab, et tema nö ajal, võib ta lapse viia hoida kuhu iganes ja ka lasteaias järgi käia võib kes tahes. Kuid teine vanem peab ise olema lapsega ja uus elukaaslane ei tohi tema last lasteaiast võtta.
Kas see oleks kuidagi õiguslikult lahendatav? Hetkel "jonnival" vanemal muud argumenti pole, kui et minu last ei võta võõras ja sekkub suhtlemiskorraga määratud teise nö vanema lapsega olemise ajal.