Õigus
Küsimus: Kas kohus võib lahutada abielu välismaalasest ka tagaselja?27.03.2013
Tere,
olen abiellunud 2010 Eestis välismaalasega, kellel ei ole Eesti residentsi. Praegu elab ta UK, kuid keeldub vastamast Eesti kohtule. Hagi sisse antud eelmise aasta juulis. Nagu ma kohtuga konsulteerides aru saan, on võimalik protsessi jätkata, kui ta saadaks neile kirja. Seda ta oma isiklikel põhjustel ei ole nõus tegema ning lihtsalt ignoreerib kohtukutset, üritades seda jätkuvalt edasi lükata temale sobivaks ajaks. Kas seaduses on klauslit, et kui teatud aja jooksul ei saada teda kätte või ta ei vasta meilidele, telefonile ning ametlikele kohtukutsetele, lahutada abielu ilma tema allkirjata? Ma olen kohtule juba ütelnud, miks ta manipuleerib ja ei vasta ning milliseid omakasusid ta püüab kätte võidelda. Kuna meil ei ole ühist last, mina tema vara ei soovi ja minult ei ole tal midagi saada. Ma lihtsalt tahan selle agoonia lõpetada ja lahutuse kätte saada.
olen abiellunud 2010 Eestis välismaalasega, kellel ei ole Eesti residentsi. Praegu elab ta UK, kuid keeldub vastamast Eesti kohtule. Hagi sisse antud eelmise aasta juulis. Nagu ma kohtuga konsulteerides aru saan, on võimalik protsessi jätkata, kui ta saadaks neile kirja. Seda ta oma isiklikel põhjustel ei ole nõus tegema ning lihtsalt ignoreerib kohtukutset, üritades seda jätkuvalt edasi lükata temale sobivaks ajaks. Kas seaduses on klauslit, et kui teatud aja jooksul ei saada teda kätte või ta ei vasta meilidele, telefonile ning ametlikele kohtukutsetele, lahutada abielu ilma tema allkirjata? Ma olen kohtule juba ütelnud, miks ta manipuleerib ja ei vasta ning milliseid omakasusid ta püüab kätte võidelda. Kuna meil ei ole ühist last, mina tema vara ei soovi ja minult ei ole tal midagi saada. Ma lihtsalt tahan selle agoonia lõpetada ja lahutuse kätte saada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abieluasjas ei tohi kohus teha tagaseljaotsust, kuid võib asja lahendada sisuliselt, kui üks pooltest kohtuistungilt puudub ja hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Teie jaoks tähendab eelpool nimetatu seda, et kui abikaasa ei ilmu kohtuistungile ega põhjenda kuidagi oma mitteilmumist, võib kohus sellest hoolimata teha otsuse, st rahuldada Teie hagi, kui asjaolud on kohtu hinnangul vastavad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võin lapsepuhkuselt naastes nõuda samu töötingimusi, kuigi lepingus kodukontoritööd kahjuks kirjas pole?27.03.2013
Tere!
Soovin tööle tagasi asuda suvel, kui laps saab 1,5 aastaseks. Kuna meil vahetus just ülemus, siis saatsin talle kirja, et eelinfona teada anda oma plaanidest.
Eelnevalt töötasin seal firmas liikuva müügiesindajana. Kuna elan Tallinnast, kus asub meie kontor, 90km kaugusel, siis sain oma tööd teha kodukontoris, mul oli tööauto, arvuti, töötelefon.
Uus ülemus vastas mu kirjale, et kahjuks on tal mulle pakkuda ainult müügisekretäri kohta, töökohaga kontoris (Tallinnas) ja konkreetse tööajaga.
Tean, et sellise vanusega lapse kõrvalt tööle naastes peab firma tagama sama töökoha ja ka muud eelnevad tingimused täitma.
Kahjuks ei olnud kodukontori süsteemi kirjutatud lepingusse - see oli suusõnaline kokkulepe. Veel enam, see oligi ainus määrav tingimus, miks me töösuhet alustasime. Ei ole väga mõeldav-tasuv iga päev 180km tööle sõita ja tööautole kilometraaži teha, kui liikuva müügiesindajana ka siit oma piirkondadesse kliendikülastusi saan teha.
Minu küsimus oleks - kui meil kodukontorit lepingus polnud (on, et töökoht üle eesti), kas mul on õigus nõuda seda nüüd tööle tagasi minnes?
Juhul kui ma ikkagi saan müügiesindajana edasi tööd teha aga muutub see, et mittekliendikülastuspäevadel ikkagi Tallinnasse pean sõitma ja ma sellega nõus pole - mis õigused mul siis on? Ise töösuhe lõpetada, sest antud tingimused mulle ei sobi?
Kui tööandja ei võimalda mulle sobilikke tingimusi, kas tuleb kõne alla meie mõlema kokkuleppel koondamine?
Saavutan tööandjaga siiski kokkuleppe ja lähen tööle, kas see, et mul on 1,5 a laps, annab mulle ikka veel õigusi? Võib-olla tööandja otsustab hiljem siiski minu tingimusi muuta.
Soovin tööle tagasi asuda suvel, kui laps saab 1,5 aastaseks. Kuna meil vahetus just ülemus, siis saatsin talle kirja, et eelinfona teada anda oma plaanidest.
Eelnevalt töötasin seal firmas liikuva müügiesindajana. Kuna elan Tallinnast, kus asub meie kontor, 90km kaugusel, siis sain oma tööd teha kodukontoris, mul oli tööauto, arvuti, töötelefon.
Uus ülemus vastas mu kirjale, et kahjuks on tal mulle pakkuda ainult müügisekretäri kohta, töökohaga kontoris (Tallinnas) ja konkreetse tööajaga.
Tean, et sellise vanusega lapse kõrvalt tööle naastes peab firma tagama sama töökoha ja ka muud eelnevad tingimused täitma.
Kahjuks ei olnud kodukontori süsteemi kirjutatud lepingusse - see oli suusõnaline kokkulepe. Veel enam, see oligi ainus määrav tingimus, miks me töösuhet alustasime. Ei ole väga mõeldav-tasuv iga päev 180km tööle sõita ja tööautole kilometraaži teha, kui liikuva müügiesindajana ka siit oma piirkondadesse kliendikülastusi saan teha.
Minu küsimus oleks - kui meil kodukontorit lepingus polnud (on, et töökoht üle eesti), kas mul on õigus nõuda seda nüüd tööle tagasi minnes?
Juhul kui ma ikkagi saan müügiesindajana edasi tööd teha aga muutub see, et mittekliendikülastuspäevadel ikkagi Tallinnasse pean sõitma ja ma sellega nõus pole - mis õigused mul siis on? Ise töösuhe lõpetada, sest antud tingimused mulle ei sobi?
Kui tööandja ei võimalda mulle sobilikke tingimusi, kas tuleb kõne alla meie mõlema kokkuleppel koondamine?
Saavutan tööandjaga siiski kokkuleppe ja lähen tööle, kas see, et mul on 1,5 a laps, annab mulle ikka veel õigusi? Võib-olla tööandja otsustab hiljem siiski minu tingimusi muuta.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
LHP-lt naastes on Teil õigus samale tööle, mis oli Teil ennem LHP-le jäämist. Kuna Teie töötingimused ei vasta Teiega sõlmitud töölepingule, siis vastavalt senisele töövaidluste praktikale võidakse lugeda tööleping muudetuks poolte faktilise käitumise tõttu, kui muudetud tingimusi on pooled täitnud vähemalt 4 kuud. Peate suutma tõendada, et enne LHP-le jäämist töötasite vähemalt 4 kuud Teie kirjeldatud tingimustel, siis on Teil suure tõenäosusega õigus nõuda samu töötingimusi. Juhul, kui tööandja seda ei võimalda ja te uutes tingimustes kokkuleppele ei jõua, siis peab tööandja Teid koondama.
Tööandjal on sõltumata kokkuleppest või selle saavutamata jäämisest õigus igal ajal tööd ühepoolselt ümber korraldada, aga kui uued tingimused muutuvad Teile ebaproportsionaalselt koormavaks, siis annab see jällegi aluse koondamiseks.
Edukaid läbirääkimisi tööandjaga soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja maksab koondamishüvitist ka siis, kui etteteatamisperioodil enne tähtaega ise lahkuda?27.03.2013
Kas ühekordset hüvitist koondamise korral maksab tööandja ka siis, kui töötaja töölepingu ülesütlemise perioodi (90 päeva 12 aastase staaži korral ettevõttes) jooksul otsustab omal soovil (või siis tööandjaga eraldi kokkuleppel) enne lepingu lõppemise tegelikku tähtaega lahkuda?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie poolt kirjeldatud juhul lahkute ju omal algatusel enne kui tööandja Teid koondab ning koondamishüvitise maksmiseks puudub alus. Töölepingu lõpetamise paragrahv tuleb ju hoopis teine.
Valutut töösuhte lõppu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas puhkuse ajal haiguslehele jäädes on tööandjal õigus mult puhkuseraha tagasi nõuda?27.03.2013
Tere!
Firmal oli kollektiivpuhkus 17. detsember 2012 kuni jaanuari alguseni 2013. Sattusin vahetult puhkuse esimesel päeval haiglasse ja siis jäin sinisele lehele.
Täna, mitu kuud hiljem, sain ülemuselt sellise sisuga paberi :
"Katkestada puhkus alates 17. detsembrist 2012 a seoses haigestumisega. Väljamakstud puhkusehüvitis 5 päeva eest pidada kinni veebruarikuus ja 12 puhkusepäeva võimaldada vastavalt töötaja soovile 22. märtsist kui 3. aprillini 2013."
Paber harilik A4, ilma ülemuse ega juhatuse liikme pitsatita ja allkirjata. Ja varem mulle selle kohta midagi öeldud pole.
Mida peaksin sellisest paberist arvama? Või kuhu pöörduma, sest minu teada pole neil õigus puhkuseraha tagasi küsida.
Firmal oli kollektiivpuhkus 17. detsember 2012 kuni jaanuari alguseni 2013. Sattusin vahetult puhkuse esimesel päeval haiglasse ja siis jäin sinisele lehele.
Täna, mitu kuud hiljem, sain ülemuselt sellise sisuga paberi :
"Katkestada puhkus alates 17. detsembrist 2012 a seoses haigestumisega. Väljamakstud puhkusehüvitis 5 päeva eest pidada kinni veebruarikuus ja 12 puhkusepäeva võimaldada vastavalt töötaja soovile 22. märtsist kui 3. aprillini 2013."
Paber harilik A4, ilma ülemuse ega juhatuse liikme pitsatita ja allkirjata. Ja varem mulle selle kohta midagi öeldud pole.
Mida peaksin sellisest paberist arvama? Või kuhu pöörduma, sest minu teada pole neil õigus puhkuseraha tagasi küsida.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kuna Te töövõimetuse ajal saite ju töövõimetushüvitist (haigusraha), siis samal ajal puhkusetasu saamine ei ole õigustatud. See on kokkuleppe küsimus tööandjaga, kas annate nõusoleku tasaarveldada põhjendamatult makstud puhkusetasu Teie töötasu arvelt või jätate selle tasaarveldamata ja ärajäänud puhkuse kasutamise korral loetakse puhkusetasu ettemakstuks.
Vastavalt TLS § 69 lg 6 on Teie puhul ärajäänud puhkuse kasutamine tööandjaga kokkuleppe küsimus, mitte tema ühepoolne otsus.
Teie poolt viidatud A4 paberileht viitab sellele, et Teie ja tööandja vahelises suhtlemises on arenguruumi. Esimese sammuna soovitaksin tööandjaga suhelda ja leppida kokku ärajäänud puhkuse kasutamise aeg ning ettemakstud puhkusetasu arveldamine.
Vastastikku mõistvat dialoogi tööandjaga soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas 0,5 kohaga töötav töövõimetuspensionär saab 35 tööpäeva puhkust?27.03.2013
Tere!
Kas 0,5 kohaga töötav töövõimetuspensionär saab 35 tööpäeva puhkust?
Ette tänades,
Kas 0,5 kohaga töötav töövõimetuspensionär saab 35 tööpäeva puhkust?
Ette tänades,
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 57 määrab töötava töövõimetuspensionäri põhipuhkuseks 35 kalendripäeva, mitte tööpäeva, sidumata seda töötaja töökoormusega.
Head puhkust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas mind saab koondada ka siis, kui naasen tööle enne lapse 3-aastaseks saamist?27.03.2013
Tere! Olen lapsehoolduspuhkusel ning sain teada, et mul ei ole enam töökohta kuhu tagasi minna ja Saaremaal ei ole ka seda firmat enam esindatud kusagil. Teised töötajad koondati samuti. Muidu firma on veel kehtiv (firma on suur). Ma arvan, et ma saan koondamisteate kui tagasi tööle tahan naasta. Kas lähen koondamise alla ka siis, kui naasen enne lapse 3-aastaseks saamist? Mitme kuu hüvitise ma saan? Olen firmas töötanud 8 kuud ja leping oli tähtajatu.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Saan aru, et ettevõte tervikuna tegutseb edasi, kuigi mitte Teie kodukohas. Seega peaks tööandja pakkuma Teile võimalusel teist tööd. Kui pakkumine Teile ei sobi, on tööandjal õigus Teid, hoolimata väikelapse olemasolust, tööle naasmisel koondada, teatades sellest Teie staaži arvestades 15 kalendripäeva ette (TLS § 97 lg 2 p 1). LHP ajal koondamisteadet anda ei tohi.
Koondamisel saate tööandjalt 1 kuu hüvitise ja kui Teid koondatakse tööle minnes päevapealt, siis tuleb tööandjal TLS § 100 lg 5 alusel hüvitada ka etteteatamistähtaja järgimata jätmine.
Edukat uue töökoha leidmist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Mida saan teha, kui sõjaväeline kordusõppus lööb mu elu sassi ja ajab pankrotti?27.03.2013
Tere,
Ei leidnud õiget teemat kuhu oma küsimus panna, kõige lähedasem rubriik on just see, kuhu oma mure kirja panen.
Asi nimelt selles, et tulemas on sõjaväelised kordusõppused 06.05.2013-26.05.2013 ehk siis 3 nädalat.
Olen üritanud erinevate kaitseväe inimestega suhelda sel teemal, aga nemad raiuvad oma seadusi ja ei mõtle inimestele (saan aru, et see on kohustuslik ja vajalik, aga 3 nädalat on selgelt liiga palju).
Asi selles, et olen ise ettevõtja ja oma raha peremees. 3 nädalat kordusõppusi tähendaks minu jaoks sisuliselt pankrotti.
Samas kui niisama kõrvale viilin, siis on riigil õigus teha kuni 300 trahviühikut trahvi mulle.
Kuidas oleks kõige inimlikum antud olukord lahendada. Saaksin osaleda maksimaalselt 1 nädal sellel õppusel, aga sellest kaitsevägi ei taha midagi kuulda.
Ei leidnud õiget teemat kuhu oma küsimus panna, kõige lähedasem rubriik on just see, kuhu oma mure kirja panen.
Asi nimelt selles, et tulemas on sõjaväelised kordusõppused 06.05.2013-26.05.2013 ehk siis 3 nädalat.
Olen üritanud erinevate kaitseväe inimestega suhelda sel teemal, aga nemad raiuvad oma seadusi ja ei mõtle inimestele (saan aru, et see on kohustuslik ja vajalik, aga 3 nädalat on selgelt liiga palju).
Asi selles, et olen ise ettevõtja ja oma raha peremees. 3 nädalat kordusõppusi tähendaks minu jaoks sisuliselt pankrotti.
Samas kui niisama kõrvale viilin, siis on riigil õigus teha kuni 300 trahviühikut trahvi mulle.
Kuidas oleks kõige inimlikum antud olukord lahendada. Saaksin osaleda maksimaalselt 1 nädal sellel õppusel, aga sellest kaitsevägi ei taha midagi kuulda.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Õppekogunemisest vabastamise alused on toodud kehtiva Kaitseväeteenistuse seaduse § 132. Ilmselt need alused Teie kohta ei käi. Oma ettevõtte säilitamine on väga oluline nii endale, perekonnale kui ühiskonnale tervikuna.
Vaatame aga asja teist poolt. Õppekogunemisest tuleb seaduse järgi ette teatada vähemalt 120 päeva. See ajaline piirang on kehtestatud just selleks, et õppekogunemisele mineja jõuaks eelnevalt korraldada oma eraelu. Ka ettevõtja võtab ju endale puhkust, võib jääda haigeks või tekib mõni muu takistus, aga kui ettevõtte tegevus on korraldatud, siis ei tohiks etteplaneeritud puhkuse, haiguse või mõne muu isikliku sekkumise takistuse tõttu olla selle tagajärjeks pankrot. Kui sellisel juhul ettevõtjat tõesti pankrot tabab, siis tekkib küsimus valitud ärimudeli või ettevõtte juhtimise jätkusuutlikusest.
Kuna Teid kutsutakse õppekogunemisele kolmeks nädalaks, siis olete vähemalt allohvitseri auastmes, mis omakorda eeldab keskmisest kõrgemat IQ-d ja paremaid organiseerimis- ning juhtimisoskusi. Soovitaksin oma teadmisi ja oskuseid kasutada õppekogunemiseni jäänud aja jooksul ettevõtte tegevuse korraldamiseks, mitte põhjuste otsimiseks, kuidas seda teha ei saaks. Usun, et allohvitseri väljaõppe saanud inimene suudab olla efektiivne mitte ainult lahinguväljal vaid ka tsiviilelus.
Rahvas, kes ei taha toita oma sõjaväge, hakkab üsna varsti toitma võõrast väge. Eesti rahvas tegi või lasi üksikutel otsustajatel teha enda eest valikuid 1939/ 1940 aastatel, kaotades sellega 50 aastat oma ajaloost. Sarnased valikud seisavad igapäevaselt ka täna meie ees.
Õigeid valikuid soovides:
Tiit Kruusalu
Küsimus: Kuidas peaks tööandja käituma, kui töötaja on lapsepuhkuse ajal töötanud tööandja konkurendi juures?27.03.2013
Lapsepuhkusel olev töötaja on tööandjale teada andmata töötanud vahepeal (s.t lapsepuhkuse ajal) tööandja konkurendi juures. Kuidas peab nüüd, kui töötaja lapsepuhkus on läbi saamas, käituma tööandja? Kas töötajal on õigus nõuda endist töökohta tagasi?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Lapsehoolduspuhkuse ajal, teises ettevõttes töötamine, keelatud ei ole, kuid hea usu põhimõtte järgimisel, oleks tulnud küll konkurendi poolt pakutava töö vastuvõtmisel eelnevalt luba küsida oma tööandjalt.
Lapsehoolduspuhkuse lõpetanud töötajal on õigus jätkata samal töökohal samade tingimustega, mis enne puhkusele minekut.
Seaduse järgi peab konkurentsipiirangu kokkulepe vastama TLS §-des 23 ja 24 esitatud tingimustele. Et töötaja ei läheks tööle konkurendi juurde, on vaja kirjalikku kokkulepet, kus tööandjal ja töötajal tuleb täpselt fikseerida, milles seisneb konkurentsikeelu täpne sisu: kes on konkurendid, milline on turupiirkond ning kui pikalt pärast töölt lahkumist see kehtib jne. TLS § 6 lõikest 3 tulenevalt, peab tööandja konkurentsipiirangu kokkuleppe olemasolul teatama töötajale kokkuleppe sisu.
Kui töötajat ei ole kokkuleppe sisust teavitatud või kokkulepe ei ole kooskõlas TLS §-s 23 sätestatud tingimustega, ei saa tööandja konkurentsipiirangu kokkuleppele tugineda. Sellisel juhul on tegemist tühise kokkuleppega (TLS § 6 lõige 9 ja § 23 lõige 4).
Siinkohal tuleks nüüd hinnata konkurentsipiirangu õiguspärasust ning tekitatud kahju suurust, kuna erakorralise töölepingu ülesütlemise korral, tuleb seda ka põhjendada.
Õigeid otsuseid ja valutuid tagajärgi!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Mille alusel veenduda, kas korteri juurde kuulub keldriboks või mitte?26.03.2013
Tere!
Palun teie abi järgmises küsimuses.
Minu emale kuulus paneelmajas kaks kõrvutiasuvat korterit. Kuna mõlemal korteril oli üks omanik, siis sai omal ajal kortereid soetades ka kaks kõrvutiasuvat keldrit kokku ehitatud.
12 a. tagasi müüs ema ühe korteri ära ja uus omanik (nimetan edaspidi ka teda nii) keldrit ei soovinud. Müügilepingus pole keldrit mainitud (ega ka seda, et uus omanik boksist loobus).
Nüüd on aga lugu selline, et see uus omanik soovib oma korterit ära müüa ja nõuab ka keldrit, kuna see pidavat vaatamata kõigele ikkagi automaatselt korteri juurde kuuluma.
Kas uuel omanikul on juriidiliselt õigus keldrile? Kui jah, kas siis peame oma finantsidega kunagi kokkuehitatud boksid taastama?
Suur tänu vastamast!
Palun teie abi järgmises küsimuses.
Minu emale kuulus paneelmajas kaks kõrvutiasuvat korterit. Kuna mõlemal korteril oli üks omanik, siis sai omal ajal kortereid soetades ka kaks kõrvutiasuvat keldrit kokku ehitatud.
12 a. tagasi müüs ema ühe korteri ära ja uus omanik (nimetan edaspidi ka teda nii) keldrit ei soovinud. Müügilepingus pole keldrit mainitud (ega ka seda, et uus omanik boksist loobus).
Nüüd on aga lugu selline, et see uus omanik soovib oma korterit ära müüa ja nõuab ka keldrit, kuna see pidavat vaatamata kõigele ikkagi automaatselt korteri juurde kuuluma.
Kas uuel omanikul on juriidiliselt õigus keldrile? Kui jah, kas siis peame oma finantsidega kunagi kokkuehitatud boksid taastama?
Suur tänu vastamast!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes maksab kohtukulud, kui pöördume kohtusse, et õde maksaks ka isa hooldekodu tasu?26.03.2013
Tere!
Meid on 4 õde - s.t. meie isal on neli tütart. Mina olen oma sügava puudega, kõneraskustega ja allkirjavõimetut parkinsonihaiget isa hooldanud 10 aastat, kes vajas ööpäevaringset hooldust. Neli aastat tagasi mu tervis ei pidanud enam sellele füüsilisele ja vaimsele koormusele vastu. Perearst ja isa psühhiaater olid mulle juba korduvalt soovitanud selline raske haige paigutada vastavasse hooldusasutusse, kus arstiabi on kohe käepärast. Oma kahe õega arutanud, leidsime sobiva hooldekodu. Kolmas õde ei tahtnud sellest midagi kuulda - tema oli vastu, et ta peab midagi maksma. Ja pole siiani sentigi isa hoolduse eest maksnud.
Oleme kolmekesi kõik need 4 aastat maksnud isa hooldusarveid. Kuid elu läheb järjest kallimaks, ise kaotasin töö pool aastat tagasi... Oleks mõeldamatu, et peame makseraskuste pärast voodihaige inimese hooldekodust ära tooma.
Olen septembrist 2012 määratud isa hooldajaks. Kas meil kolmel õel on lootust kohtu poole pöördudes panna ka meie neljas maksma isa hooldusarvete eest? Kas sellel juhul maksab kohtukulud see, kes kohtule avalduse tegi?
Tänan!
Meid on 4 õde - s.t. meie isal on neli tütart. Mina olen oma sügava puudega, kõneraskustega ja allkirjavõimetut parkinsonihaiget isa hooldanud 10 aastat, kes vajas ööpäevaringset hooldust. Neli aastat tagasi mu tervis ei pidanud enam sellele füüsilisele ja vaimsele koormusele vastu. Perearst ja isa psühhiaater olid mulle juba korduvalt soovitanud selline raske haige paigutada vastavasse hooldusasutusse, kus arstiabi on kohe käepärast. Oma kahe õega arutanud, leidsime sobiva hooldekodu. Kolmas õde ei tahtnud sellest midagi kuulda - tema oli vastu, et ta peab midagi maksma. Ja pole siiani sentigi isa hoolduse eest maksnud.
Oleme kolmekesi kõik need 4 aastat maksnud isa hooldusarveid. Kuid elu läheb järjest kallimaks, ise kaotasin töö pool aastat tagasi... Oleks mõeldamatu, et peame makseraskuste pärast voodihaige inimese hooldekodust ära tooma.
Olen septembrist 2012 määratud isa hooldajaks. Kas meil kolmel õel on lootust kohtu poole pöördudes panna ka meie neljas maksma isa hooldusarvete eest? Kas sellel juhul maksab kohtukulud see, kes kohtule avalduse tegi?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mitu sama astme sugulast, nagu Teie ja Teie kolm õde, täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Nimetatu tähendab seda, et abivajaja isa suhtes lasub ülalpidamiskohustus kõikidel tema (täisealistel) lastel, kuid iga lapse ülalpidamise suurus oleneb selle lapse varalisest seisundist ja suhetest isaga. Seega, kui ühel Teie õdedest puudub soov isa ees lasuvat ülalpidamiskohustust täita, kuid samas tema sissetulek ja nö suhted isaga seda võimaldavad, tuleb tal sarnaselt teiste õdedega abivajava isa ülalpidamises osaleda.
Isa nimel kohtusse pöördumiseks peaksite olema isa eestkostja. Kui algatate vastava kohtumenetluse, saate kohtult taotleda, kelle kanda soovite menetluskulud jätta, nt võite taotleda kohtukulude jätmist selle õe kanda, kellest tulenevalt olite üldse sunnitud kohtumenetluse algatama. Iseasi, kas kohus Teie sellekohase nõude rahuldab, reeglina jäetakse perekonnaasjades poolte menetluskulud nende endi kanda, st kulud kannab see, kes mingisuguse kulutuse tegi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand