Õigus

Tere,
Kaasomandis olevas metsas tehakse raietöid ja teine omanik ei ole nendest teadlik. Seega ei ole andnud luba nendele raietöödele. Raietööde tegija ehk teine omanik ei taha saadud tulu jagada ja tahab saadud kasu hoida endale. Mida peaks ette võtma?

Ostsin kunagi iPhone'i soodustusi saamata ja ka tähtajaliste kohustusteta telefonioperaatori ees. Nüüd tahtsin vahetada operaatorit, aga selgus, et telefoni saab kasutada ainult selles konkreetses müüja võrgus. Kui palusin lukk maha võtta, siis keelduti. Põhjenduseks öeldi ebamäärane "me ei pea seda tegema". Mille alusel selline käitumine õigustatud võiks olla? Tegemist on ju mulle kuuluva asjaga. Lepingus pole kuskil kirjas, et operaatoril säilib õigus minu omandi kasutust piirata. Ja kui see pole õiguspärane käitumine, siis mida peaksin sellises olukorras vastama/millisele paragrahvile viitama?

Sattusin röövi ohvriks, varas lõhkus auto akna ja haaras kaasa sülearvuti. Varas saadi kätte ja ta istus 4 kuud vangis. Kuna läpakas oli juba uue omaniku leidnud (100 euro eest), ei saanud ta asja tagastada ja talle määrati kohtu poolt välja 800+ eurone summa (läpaka tegelik väärtus), mille ta pidi mulle siis tagasi maksma. Suvel möödub juhtunust 2 aastat.

Kuidas on kõige mõtekam raha kätte saada, kui on teada, et ilmselt on inimesel kõik varad ja rahad salajas ja neid kätte ei saa? Kui palju ma pean kohtutäiturile või kellelegi maksma, et oma 800 eurot kätte saada? Kui kaua on mul üldse aega oma raha nõuda, enne kui nõue aegub? Kui tõenäoline on, et ma seda raha mitte kunagi ei näe, st, et isegi kui kohus nõuab, siis inimene ei suvatse maksma hakata, siis temaga ka midagi ei juhtu? Kui inimesel on ka teisi kahjunõudeid, siis kas ta peab neid hüvitama kahju toimepanemise ajalises järjekorras, ehk eelmise röövi ohvrile enne mind?

Aitäh!

Tere,
Lugu selline. Minu onu võttis ühe naisterahva käest aastal 2003 laenu 80 000 krooni ja see naisterahvas seadis oma kasuks onu korterile hüpoteegi 90 000 krooni. Nagu ma nüüd hiljem olen teada saanud, et see 10 000 krooni pandi kulude katteks, juhuks kui laenuvõtja ei maksa laenu korrektselt tagasi. Laen on tagasi makstud lepingu järgi laenu tagastamise tähtajaks. Makse kviitung on olemas. Sellele naisterahvale on korduvalt saadetud teateid kutsega tulla notarisse hüpoteeki vabastama. Ta eirab teateid ja soovib asjaga mitte tegeleda. Varsti saab tehingust 10 aastat. Onu on surnud ja kui hakkasime pärandi asju ajama, siis tuli selline lugu välja. Oleme proovinud nüüd ka ise selle naisterahvaga kokkulepet saavutada, aga ta ei soovi sellest loost midagi kuulda. Olekski küsimus, kuidas saaksime olukorda lahendada? Kas ainus võimalus on minna kohtusse? Ja mis saab siis kui 10 aastat saab täis? Kelle jaoks siis asi aegub?

Tänud ette

Palun andke nõu mida saab teha erastamata korteriga? Korter sai kunagi ostetud, aga erastada ei saanud. Nüüd peab maksma tühjalt seisva korteri eest. Nagu aru saan, et üürile anda võib, aga kas võib seda teha tähtajatult? Mida peab tegema, et üürnikke sealt välja ei tõsteta aastate pärast? Andke nõu kelle poole selle küsimusega pöörduda?

Eramaja on kaasomandis ja omandid jagunevad 50% ja 50%. Kehtiv kasutuskord on aastaid tagasi kantud kinnistusraamatusse. Kumbki omanik on vastavalt kasutuskorrale oma valdust korras hoidnud. Ühe kaasomaniku pool on nö normaalses korras, teine kaasomanik väidab, et tema pool on rohkem korras ja tema on teinud rohkem investeeringuid oma valdusele. Kui nüüd kinnisasi müüa ühe tervikuna, siis kuidas jaguneb müügist saadud raha, kas 50% ja 50%, st vastavalt omandiosa suurusele või lähtuvalt millestki muust, nt hindamisakt vms?

Tere,
Kui olen palgata puhkusel ja sinna sisse läheb 2 riigipüha, siis kas selle võrra lükkub puhkus edasi? Või käib see ainult tasustatud puhkuse kohta?

Tere!
Millisesse dokumenti (tööleping/ametijuhend või muu) tuleks sisse panna olulisemad nõuded seoses töö ja puhkeajaga? Näiteks peale 4,5 tunnist sõiduaega 45 min vaheaeg.

Ette tänades

Korruselamus on 170 korterit. Tegutseb korteriühistu. Parkla rajamise projekti järgi on võimalus välja ehitada 81 parkimiskohta. Kes või mismoodi saab parkla rajamist rahastada, kui kõik korteriomanikud ei soovi ja ei ole huvitatud parkla väljaehitamisest? Kui need 81 kohta ehitavad välja 81 korteriomanikku, kas nemad saavad siis individuaalsed parkimiskohad? Parkla rajatakse kaasomandile.
Tänan vastuse eest!

Milline oleks korrektne tegutsemisviis, kui korteriühistu soovib tellida haldusteenust haldusfirmalt? Kas piisab ühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsusest või peab juhatus sõlmima ettevõttega lepingu?
Palun kas saaksite etappide kaupa lahti kirjutada õige tegutsemis korra.