Õigus
Küsimus: Kuidas saaks mu praegune abikaasa minu lapse lapsendada, kui lapse isa ei anna ilmselt nõusolekut?18.03.2013
Tere,
Mul on esimesest suhtest tütar, kes on 3,5 aastane. Läksime lahku, kui laps oli umbes 2-aastane. Lapse isa last toetanud ei ole. Üksikuid asju ostnud sünnipäevaks ja vahest ka niisama. Abiellusin oma praeguse abikaasaga 2012. aasta suvel ja nüüd tulemas ka teine laps. Sooviks teada kuidas ja kui keeruline oleks protsess, et mu praegune abikaasa avaldaks soovi lapsendada tütar mu esimesest suhtest? Tütar ei ole minu perekonnanimega ja tüdruku isa ei annaks vabatahtlikku nõusolekut ainuüksi kiusu pärast. Last pole ta vaatamas käinud hetke seisuga 4 kuud ja toetust ei ole laps ka saanud.
Kas selline asi on üldse võimalik kui lapse isa ei anna nõusolekut?
Või mis oleks sellisel juhul kõige mõistlikum tegu?
Mul on esimesest suhtest tütar, kes on 3,5 aastane. Läksime lahku, kui laps oli umbes 2-aastane. Lapse isa last toetanud ei ole. Üksikuid asju ostnud sünnipäevaks ja vahest ka niisama. Abiellusin oma praeguse abikaasaga 2012. aasta suvel ja nüüd tulemas ka teine laps. Sooviks teada kuidas ja kui keeruline oleks protsess, et mu praegune abikaasa avaldaks soovi lapsendada tütar mu esimesest suhtest? Tütar ei ole minu perekonnanimega ja tüdruku isa ei annaks vabatahtlikku nõusolekut ainuüksi kiusu pärast. Last pole ta vaatamas käinud hetke seisuga 4 kuud ja toetust ei ole laps ka saanud.
Kas selline asi on üldse võimalik kui lapse isa ei anna nõusolekut?
Või mis oleks sellisel juhul kõige mõistlikum tegu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina võib lapse lapsendada tema vanemate nõusolekul. Erandkorras ei ole vanema nõusolekut vaja, kui vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on lapse isikuhoolduse õigus täielikult ära võetud.
Teie olukorras oleks ilmselt kõige reaalsem lapsendamise lubamine isa nõusolekuta siis, kui isalt võetaks lapse isikuhooldus täielikult ära. Tuleb muidugi märkida, et isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine eeldab väga kaalukaid asjaolusid ja on käsitletav väga äärmusliku abinõuna, pelgalt asjaolu, et isa ei ole last toetanud ja teatud perioodi jooksul lapsega kohtunud, selleks suure tõenäosusega alust ei anna.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 4 aastat tagasi müüdud maja müügilepinguga summa jagunemist on veel võimalik vaidlustada?18.03.2013
Müüsime 4 aastat tagasi abielu kestel soetatud maja ja notaris jagasime raha nii, et üks pool sai 2/3 ja teine 1/3. Kas teisel poolel (nüüdseks lahutatud) on võimalik kohtu kaudu tagasi nõuda see vahe, et müügiga saadud tulu oleks võrdne?
Kui see on võimalik, siis mis selle jaoks tegema peaksin?
Kui see on võimalik, siis mis selle jaoks tegema peaksin?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui määrasite lepingus kindlaks, kui suure osa kumbki abikaasa maja võõrandamisest saadavast tulust saab, saab lepingu kehtetuks tunnistamist nõuda vaid siis, kui see oli sõlmitud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan oma advokaadi kulud kohtus ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudes teiselt poolelt välja nõuda?18.03.2013
Tere,
tekkis küsimus - kui mina taotlen kohtu kaudu laste ühist hooldusõigust osaliselt lõpetada. Minul on kohtus esindaja (advokaat), vastaspoolel esindaja puudub. Mina maksan oma advokaadi kulud advokaadile, aga kas on võimalik hiljem need kulud ka vastaspoolelt välja nõuda?
Või kannab igaüks ise oma kulud ja neid vastaspoolelt välja ei nõuta?
Ette tänades
tekkis küsimus - kui mina taotlen kohtu kaudu laste ühist hooldusõigust osaliselt lõpetada. Minul on kohtus esindaja (advokaat), vastaspoolel esindaja puudub. Mina maksan oma advokaadi kulud advokaadile, aga kas on võimalik hiljem need kulud ka vastaspoolelt välja nõuda?
Või kannab igaüks ise oma kulud ja neid vastaspoolelt välja ei nõuta?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil on õigus taotleda menetluskulude teise poole kanda jätmist, kuid perekonnaasjades jätab kohus reeglina poolte kulud nende endi kanda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kus on loogika, et riigi poolt ettenähtud miinimumelatist makstes jääb vanem ise nälga?18.03.2013
Hetkel on elatisraha suurus miinimummäär (160 eurot). Alla miinimummäära elatist välja ei mõisteta ja seda isegi juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isikul on teine laps. Samas kehtib vanemate võrdsuse põhimõte, millest tulenevalt lasub lahus elaval vanemal ülalpidamiskohustus võrdselt last kasvatava vanemaga. Seega, nagu aru saan, miinimum elatisraha mõlema vanema pealt kokku on ühe lapse kohta 320 eurot. Olen olukorras, kus abikaasal on eelmisest elust laps ja ta maksab mitteametlikult lapsele elatisraha (160 eurot). Kuid täna on kujunenud olukord, kus meie ühise lapse kulud katan ainukesena mina ja mul ei ole tõesti võimalik oma lapsele ühes kuus 160 eurot kulutada. Rääkimata sellest, et ka meie saaksime mõlemad oma lapsele kulutada 320 eurot. Kui me mõlemad kulutaksime riigi poolt ettenähtud miinimumelatise määra summa mõlemale lapsele sh. jälgiksime mõlema vanema panust, siis meil lihtsalt ei jää...
Katan ka kõik muud kulud mehega pooleks (pangalaen jne). Olen püüdnud mehele rääkida, et laps kasvab ja ka lapsele minevad kulutused suurenevad. Vastuseks on põhjendus, et teisele ei saa võlgu jääda, kuna siis tekivad omakorda probleemid. Kui vaadata elatisraha suuruse põhimõtte väljanõudmise loogikat, siis minul on ainuke võimalus oma praegune abielu lahutada või nõuda sundkorras elatisraha, sest nii on mul võimalik saada lapse isalt lapse kulutustele minevat lisaraha. Samas kui minu abikaasa hakkaks mõlemale lapsele maksma 160 eurot, maksaks ka poole maksudest, siis ta ise ilmselt süüa ei saaks. Kui suur summa peale elatisraha maksmist ja maksude maksmist kätte peab mehele jääma? Mida üldse teha sellises olukorras?
Katan ka kõik muud kulud mehega pooleks (pangalaen jne). Olen püüdnud mehele rääkida, et laps kasvab ja ka lapsele minevad kulutused suurenevad. Vastuseks on põhjendus, et teisele ei saa võlgu jääda, kuna siis tekivad omakorda probleemid. Kui vaadata elatisraha suuruse põhimõtte väljanõudmise loogikat, siis minul on ainuke võimalus oma praegune abielu lahutada või nõuda sundkorras elatisraha, sest nii on mul võimalik saada lapse isalt lapse kulutustele minevat lisaraha. Samas kui minu abikaasa hakkaks mõlemale lapsele maksma 160 eurot, maksaks ka poole maksudest, siis ta ise ilmselt süüa ei saaks. Kui suur summa peale elatisraha maksmist ja maksude maksmist kätte peab mehele jääma? Mida üldse teha sellises olukorras?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Meie kohtupraktika on tõepoolest kujunenud selliseks, et reeglina alla miinimummäära elatist välja ei mõisteta ja seda ka olukorras, mil vanemal on teine laps. Riigikohus on leidnud, et miinimummääras elatis ei ole vanemale liialt koormav ja katab lapse minimaalsed vajadused – seejuures on sellele seisukohale jõutud läbi teatud uuringute/uurimuste, st summa ei ole nö taevast võetud.
Samuti on Riigikohus on väljendanud arvamust, et vanemal on kohustus hankida vahendid nii enda kui ka oma laste vajaduste katmiseks. Selline seisukoht on iseenesest põhjendatud, sest ka seadusandja näeb, et vanem peab hoolitsema selle eest, et kõikide tema laste vajadused oleksid kaetud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisraha taotledes võin varasemale elukvaliteedile tuginedes nõuda ka lapsele reisiraha?18.03.2013
Tere,
Lahus oleva lapse isaga oli meil e-maili teel omavaheline kirjalik kokkulepe, kus ta maksis mõned aastad ilusti elatisraha. Ühel päeval aga ta keeldus edasi maksmast ning määras ise korra, kus ta maksab kinni elamiskulud (elektrikulu, lapse telefoniarved) ning rohkem raha ei eralda. Arved tulevad tema nimele ning mul puudub neile ligipääs. Siit ka mitu küsimus:
1) Kas lapse isal on õigus selliselt ise oma äranägemise järgi määratleda maksmist?
2) Kui annan asja kohtusse, siis kas kohus võtab arvesse ka varasemat e-maili teel sõlmitud omavahelist kokkulepet, kus on näha millist summat lapse isa oli nõus maksma ja maksis mitmeid aastaid? (Olgu mainitud, et lapse isa sissetulek ei ole vähenenud ning ta teenib väga head palka)
3) Kas kohtusse hagi esitamisel saan nõuda ka 1 aasta tagasi ulatavat lapse elatisraha maksmist ka siis, kui ta on nüüd terve 1 aasta maksnud elektrikulud ja lapse telefonikulud, kuid elatusrahasid pole terve aasta andnud?
4) Koos lapse isaga elades oli lapse elukvaliteedis tagatud ka reisimised. Ka pärast lahkuminekut sain lapsega reisida kuni isa eraldas selle jaoks lapsele eraldi raha (oma reisi osa maksin ise). Kui ta keeldus aga omavahel kokkulepitud elatisraha maksmisest kadus ka tema poolt antav lapse reisiraha. Siit küsimus, kas kohtus välja tuues lapseelukvaliteedi sel perioodil võetakse arvesse? Nüüd on sellest möödunud aasta ja laps pole emaga kusagil reisil käinud, kuna emana mul see võimalus lapsele reis osta puudub. Küll aga reisib laps isaga. Isa aga soovibki teha kõik, et see osa elukvaliteedist, mis lapsel oli ka enne koos emaga, jääks nüüd ainult isaga.
Lahus oleva lapse isaga oli meil e-maili teel omavaheline kirjalik kokkulepe, kus ta maksis mõned aastad ilusti elatisraha. Ühel päeval aga ta keeldus edasi maksmast ning määras ise korra, kus ta maksab kinni elamiskulud (elektrikulu, lapse telefoniarved) ning rohkem raha ei eralda. Arved tulevad tema nimele ning mul puudub neile ligipääs. Siit ka mitu küsimus:
1) Kas lapse isal on õigus selliselt ise oma äranägemise järgi määratleda maksmist?
2) Kui annan asja kohtusse, siis kas kohus võtab arvesse ka varasemat e-maili teel sõlmitud omavahelist kokkulepet, kus on näha millist summat lapse isa oli nõus maksma ja maksis mitmeid aastaid? (Olgu mainitud, et lapse isa sissetulek ei ole vähenenud ning ta teenib väga head palka)
3) Kas kohtusse hagi esitamisel saan nõuda ka 1 aasta tagasi ulatavat lapse elatisraha maksmist ka siis, kui ta on nüüd terve 1 aasta maksnud elektrikulud ja lapse telefonikulud, kuid elatusrahasid pole terve aasta andnud?
4) Koos lapse isaga elades oli lapse elukvaliteedis tagatud ka reisimised. Ka pärast lahkuminekut sain lapsega reisida kuni isa eraldas selle jaoks lapsele eraldi raha (oma reisi osa maksin ise). Kui ta keeldus aga omavahel kokkulepitud elatisraha maksmisest kadus ka tema poolt antav lapse reisiraha. Siit küsimus, kas kohtus välja tuues lapseelukvaliteedi sel perioodil võetakse arvesse? Nüüd on sellest möödunud aasta ja laps pole emaga kusagil reisil käinud, kuna emana mul see võimalus lapsele reis osta puudub. Küll aga reisib laps isaga. Isa aga soovibki teha kõik, et see osa elukvaliteedist, mis lapsel oli ka enne koos emaga, jääks nüüd ainult isaga.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldiselt täidab lahus elav vanem oma ülalpidamiskohustust lapse ees elatise maksmise teel. Nimetatu on põhjendatav sellega, et üldjuhul on last alaliselt kasvataval vanemal suuremad kulud kui lahus elaval vanemal ja sellega seoses saab last kasvatav vanem kasutada makstavat elatist lapse ülalpidamiskulude osaliseks katmiseks. Samuti on last kasvataval vanemal suure tõenäosusega parem ülevaade lapsele tehtavatest kulutustest ja igakuiselt makstava elatisega saab ta lapse kulutusi vastavalt vajadusele osaliselt (koos endapoolse panusega) katta. Võimalikud on muidugi ka erandid, sh olukord, mil lapsest lahus elav vanem katab vahetult lapsega seotud kulutusi, nt eluasemekulusid. Seega iseenesest võib lapse isa antud juhul Teie poolt kirjeldatud viisil toimida küll, kuid kohtupraktika näeb lapsest lahus elava vanema ülalpidamiskohustuse täitmist pigem igakuise elatise maksmisena.
Kui hakkate kohtu kaudu lapse isalt elatist nõudma, pöörab kohus pigem tähelepanu sellele, kui suured on lapse (tõendatavad) tegelikud vajadused, kui varasemalt sõlmitud kokkuleppele. Tagasiulatuva elatisnõude rahuldamise osas ma konkreetset seisukohta võtta ei julgeks, sest ühest küljest elatist otseselt makstud ei ole, kuid samas teatud lapsega seotud kulutusi lapse isa siiski teinud on. Kaldun arvama, et kohus pigem siiski rahuldaks ka tagasiulatuva elatisnõude.
Lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse eeskätt ikkagi lapse vajadustest, mis võiksid olla lapse ülalpidamiseks tehtud kulutuste näol tõendatavad. Kuid viimasel ajal on kohtupraktika kujunenud tõepoolest selliseks, et teataval määral võetakse arvesse ka lapse elulaadi, mis on kujunenud vanemate kooselu ajal. Seega sisuliselt võib lapse varasemale elukvaliteedile rõhku panna küll, kuid see peaks olema põhjalikult motiveeritud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saan lapsele nõuda elatisraha isalt ja kas pean alustama DNA-testiga?18.03.2013
Oleme lapse isaga lahku läinud ja ta keeldub lapsele elatisraha maksmast, isegi ei osta lapsele mitte midagi. Algul tahtis poega oma nimele, aga kui kuulis, et ma soovin teda kohtusse anda, siis keeldus last oma nimele võtmast. Minu tungival soovil ta korra kuus mõneks tunniks võtab poega, kui poeg ise läheb külla. Kas ma saan isa kohtusse kaevata ja nõuda alimente, kui poeg on minu nimel? Mida ma selleks tegema pean? Kas kohtukulud ja DNA-testi kulud pean mina tasuma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtu kaudu on võimalik elatist nõuda vaid vanemalt, kes on kantud lapse sünnitunnistusele. Seega tuleb elatise väljamõistmiseks eelnevalt tuvastada lapse põlvnemine isikust, kellelt elatist nõuate. Selleks tuleb kohtule esitada isaduse tuvastamise hagi.
Kui isadus on tuvastatud, saab kohus isalt välja mõista elatise – Teie kirjeldusest nähtub, et olete last alaliselt kasvatav vanem, seega elatise väljamõistmisega (vähemalt miinimumulatuses) muret ei tohiks olla.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis on "täistööaeg" täpsemalt?17.03.2013
Tekkis küsimus, kas vastab tõele, et 0,8 töökoormus on nii öelda uus maksimaalne täistööaeg, mis saab olla või kehtib 1,0 endiselt?
Või on see siis mingi kindla töö korral nii? Kuskilt lugedes jäi silma, et on mingisugune uus seadus.
Või on see siis mingi kindla töö korral nii? Kuskilt lugedes jäi silma, et on mingisugune uus seadus.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Täistööaeg ei saa olla millegi vähendamine või suurendamine - see on ikka 1,0, mis TLS § 43 järgi tähendab 8-tunnist tööpäeva ja 40-tunnist töönädalat.
0,8 töökoormus on osakoormus ehk osaline tööaeg, mis vastab 0,8x40h=32-tunnisele töönädalale.
Töösuhteid reguleerib 01.07.2009.a. kehtestatud Töölepingu seadus.
Osakoormuse maksimaalset ärakasutamist soovides:
Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Mida teha, kui mind lasti töölt lahti ja ei anta haiguslehte käiku?17.03.2013
Tere, tänu nõudele võrdväärse suhtlemise osas tööl Skandinaavias, lasti mind töölt lahti. See toimus puhkuse ajal, olles sinisel lehel. Viisin jätku sinise lehe raamatupidajale, lubas täita ja ka ära saata. Mõni tund hiljem helistas boss ja teavitas sinise lehe mitte käiku andmisest? Mida teha, hüva nõu on kallis.
Lugupidamisega,
Lugupidamisega,
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie küsimus sisaldab vastamiseks liiga vähe informatsiooni. Eelkõige oleks vaja teada, kas Teie poolt mainitud töövõimetusleht hõlmab perioodi, mil olite veel tööl või oli töösuhe juba tööandja poolt lõpetatud. Teie töölepingu lõpetamise alust nägemata ja asjaolusid teadmata, ei oska ma ka öelda, kas see toimus seaduslikul alusel. Juhul, kui töösuhte lõpetamine ei olnud seaduslik, siis on ka sellel omad tagajärjed. Võimalik, et Teil tekib õigus 3 kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise nõudele seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega.
Soovitan Teil minna Tööinspektsiooni juristi vastuvõtule või täispakett lahenduse saamiseks leppida meiega kokku konsultatsiooni aeg.
Õigluse võitu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas põhipuhkus peab koosnema täpselt 7-päevastest osadest?17.03.2013
Tere!
Meie ettevõttes on taas käsil puhkuste ajakava koostamine. Sellega seoses tekkis mul mõttevahetus meie personaliinimesega, kelle sõnul peab põhipuhkus koosnema täpselt 7-päevastest osadest (nt 21 ja 7 päeva, 14 ja 14 päeva või 14, 7 ja 7 päeva). Ehk, kui puhkus algab esmaspäeval, peab see lõppema pühapäeval või kui algab kolmapäeval, siis teisipäeval.
Siit küsimus: kas puhkus võib koosneda ka näiteks 19 ja 9-päevasest osast? Minu arvates on sellisel juhul täidetud TLS nõuded - vähemalt 14 kalendripäeva kasutatakse järjest ning ka teine osa ei ole lühem kui 7 päeva. Või on seaduse tõlgendamisel nüansse, millest ma ei ole päris täpselt aru saanud?
Lugupidamisega
Meie ettevõttes on taas käsil puhkuste ajakava koostamine. Sellega seoses tekkis mul mõttevahetus meie personaliinimesega, kelle sõnul peab põhipuhkus koosnema täpselt 7-päevastest osadest (nt 21 ja 7 päeva, 14 ja 14 päeva või 14, 7 ja 7 päeva). Ehk, kui puhkus algab esmaspäeval, peab see lõppema pühapäeval või kui algab kolmapäeval, siis teisipäeval.
Siit küsimus: kas puhkus võib koosneda ka näiteks 19 ja 9-päevasest osast? Minu arvates on sellisel juhul täidetud TLS nõuded - vähemalt 14 kalendripäeva kasutatakse järjest ning ka teine osa ei ole lühem kui 7 päeva. Või on seaduse tõlgendamisel nüansse, millest ma ei ole päris täpselt aru saanud?
Lugupidamisega
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Olete seadust õigesti tõlgendanud. Teie pakutud 19- ja 9-päevased puhkuseosad on seadusega kooskõlas.
Medalil on siiski ka teine külg. Nimelt määrab TLS § 69 lg 1, et puhkuste ajakava koostamisel määrab põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. See jätab tööandjale viimase sõna õiguse.
Olen ise suurtes asutustes puhkusegraafikute koostamisega palju kokku puutunud ja tean, et puhkuste planeerimine selliselt, et asutuse töö selle all ei kannataks, et kellelgi ei tekiks põhjendamatuid üle- või alatunde, mis tooks tööandjale kaasa täiendavaid kulutusi, on paras väljakutse. Juhul, kui töö käib veel graafiku alusel mitmes vahetuses, siis võib juba ühe töötaja ühepäevane kehtestatud normidest kõrvalekaldumine mõjuda lumepalliefektina, mõjutades oluliselt teiste kolleegide võimalikke erisoove. Seetõttu võib aru saada asutuse soovist kehtestada ühtsed reeglid ühesuguste mõõdetavate suurustega, milleks on 7-päevased osad.
Ehk on tööandja jäik positsioon 7-päevaste osade suhtes tingitud just sellest?
Puhkuse planeerimisel mõlemaid pooli rahuldavat kompromissi soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas võib keelduda kolleegide puhkuste ajal ületundide tegemisest, kui tasu ei maksta ja vaba aega ka ei anta?17.03.2013
Tere!
Töötan vallaasutuses 20 tundi nädalas tähtajatu töölepinguga. Kas mul on õigus keelduda suvisel puhkuseperioodil ületundide tegemisest puhkusel viibivate kolleegide eest, kuna tööandja ületunnitööd välja ei maksa ja vaba aega ei ole võimalik tagasi saada sest kõigil tekivad ületunnid?
Töötan vallaasutuses 20 tundi nädalas tähtajatu töölepinguga. Kas mul on õigus keelduda suvisel puhkuseperioodil ületundide tegemisest puhkusel viibivate kolleegide eest, kuna tööandja ületunnitööd välja ei maksa ja vaba aega ei ole võimalik tagasi saada sest kõigil tekivad ületunnid?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 44 lg 4 võib tööandja töötajalt nõuda ületunnitöö tegemist ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kuna puhkusegraafik tuleb kinnitada hiljemalt märtsi lõpuks, ei saa kolleegide suvepuhkust pidada ettenägematuks asjaoluks, mille puhul tööandjal võib tekkida ühepoolne õigus nõuda ületunnitööd. Sama § 44 määrab ületunnitöö eelduseks tööandja ja töötaja vahelise kokkuleppe. Juhul kui lepite tööandjaga kokku ületundide tegemise, siis peab tööandja need hüvitama eelkõige samas mahus vaba ajaga või siis rahas 1,5-kordselt. Ületunde hüvitamata jätta ei ole tööandjal õigust.
Soovides õiglaseid töösuhteid ja riigi võimu kohapeal teostavale vallaasutusele eeskuju näitamist seaduste järgimisel:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu