Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas saan abielulahustuse tagajärjel auto liisingu käendusest vabaks, kuna abikaasa ei taha lihtsalt maksta?12.03.2013

Abielu kestel meil oli ostetud uus auto, võtsime liisingusse. Mina olen käendaja, aga nüüd juhtus nii, et me lahutame. Ja laenuvõtja nüüd otsustas, et enam ei taha maksta, et mulle kui käendajale lihtsalt jama kokku keerata, kuigi ta käib ametlikult tööl ja saab ametlikult palka. Kui laenuvõtja on maksevõimeline ja lihtsalt ei taha maksta, kas ta on siis puutumatu või pank esmalt hakkab temalt raha nõudma või kohe pöördub käendaja poole? Ja kui tema ikka ei hakka maksma, mida siis mina, kui käendaja pean tegema, et tõestada, et ta on suuteline maksma?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Käendaja vastutab põhivõlgnikuga solidaarselt. Kui põhivõlgnik ei maksa, siis tuleb pank ja küsib raha teie käest. Hiljem tekib teil oma ekskaasa vastu tagasinõude õigus ehk saate tasutud summad temalt välja nõuda. Kipun arvama, et abielulahutus teid siinkohal ei aita.
 

Küsimus: Mis tagajärjed võivad olla, kui jätsin kaasomaniku oma mõttelise osa müümisest nõuetekohaselt informeerimata?12.03.2013

Müüsin aastal 2007 kaasomandis olevast kinnistust endale kuuluva mõttelise osa, kuid jätsin teist kaasomanikku tehingust kirjalikult ja nõuetekohaselt informeerimata. Kas nüüd, ligi 6a hiljem, on tal veel õigus teostada ostueesõigust? Kas ostueesõigus ka aegub kunagi? Kui ei, siis kuidas saaksin praegu tõestada, et ta tehingust siiski teadis?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkab kulgema alates tehingust teadasaamisest. Tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg on üldjuhul kolm aastat alates vastava sündmuse või tehingu toimumisest või teadasaamisest. Asjaolusid teadmata ei ole mul kahjuks võimalik tõendamiseks mingeid täpsemaid soovitusi anda.
 

Küsimus: Kas korteriühistule peab kohtuotsusega välja mõistetud kohtukulud tasuma uus või eelmine korteriomanik?12.03.2013

KÜ esitas võlgnikust korteriomaniku vastu hagi kohtusse. Vastavalt 2010.a. jõustunud kohtuotsusele on võlgnikul kohustus tasuda KÜ-le põhivõlg, viivised ja kohtukulud.
Kuna võlgnik kohtuotsust täitma ei asunud, esitas KÜ nõude täitmiseks täitmisavalduse kohtutäiturile. Lisaks KÜ-le algatas sama kohtutäituri juures laenumaksete võlgnevuse tõttu korteriomaniku vastu täitemenetlust ka pank (korteriomandile on seatud panga kasuks hüpoteek). Kohtutäitur müüb korteriomandit enampakkumise korras, kogu müügist saadav summa läheb panga nõude rahuldamiseks, uuel omanikul on aga KÜ-le võlgnevuse tasumise kohustus.
Kuid siinkohal väidab kohtutäitur, tsiteerin: "...kohtuotsusega tunnustatud nõue ei lähe üle uuele omanikule korteriühistuseaduse § 5`1 alusel ehk vähemalt Teie poolt teatatud summas sisalduvad kohtukulud ei saa üle minna uuele omanikule."
Kas on tõesti nii, et uus omanik on kohustatud KÜ-le maksma ainult põhivõla ja viivised, aga kohtukulud peab maksma endine omanik?
Samas on osa põhivõlast ja viivised ju ka kohtuotsusega tunnustatud nõuded, kas siis võib uus omanik ka nende maksmisest keelduda? Milline seadus (peale Korteriühistuseaduse) seda olukorda täpsemalt reguleerib?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandiseaduse § 7 lg 3 järgi on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Eelnimetatud sätte kohta on Riigikohus lahendis 3-2-1-48-11 märkinud, et KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Sätte eesmärgiks on lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud.
Seda, milline seadusesäte eeltoodud sätte mõtet muudab või isegi tühistab, sooviks ka ise teada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on seadusega kooskõlas üürilepingu säte, et igal ajal võib kuu aega ette teatades lepingu lõpetada?12.03.2013

Kui tähtajalises üürilepingus on kokku lepitud, et seda saab kuuajalise etteteatamisega igal ajal lõpetada, kas selline kokkulepe on seadusega kooskõlas või on see tühine? Kui üks lepingupool soovib lepingu üles öelda sisuliselt ilma põhjuseta, siis kas on võimalus teda siiski sundida lepingu tähtaja lõpuni oma kohustusi täitma?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimusest ei selgu, kas tegemist on eluruumi üürilepinguga ning kas küsija on üürnik või üürileandja või kumb pool lepingut lõpetada soovib. Antud vastuses eeldan, et tegemist on eluruumi üürimisega. Sellisel juhul ei saa üürniku kahjuks seaduses sätestatud regulatsioonist kõrvale kalduda, s.t seadusega vastuolev lepingupunkt ei kehti ning lähtuda tuleb seadusest. Seadus ütleb, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Seega saab üürileandja öelda tähtajalise üürilepingu enne tähtaega üles ainult erakorraliselt, s.t peavad esinema teatud asjaolud, mis õigustaksid lepingut lõpetama. Vastasel juhul on ülesütlemine tühine. Kui lepingut soovib lõpetada eluruumi üürnik ning tähtajalises lepingus on selline võimalus ette nähtud, siis võib ta lepingu küsimuses viidatud lepingupunktile tuginedes üles öelda, sest selline punkt ei ole üürniku huve kahjustav ning on seega kehtiv.
 

Küsimus: Kas kunagi rublaajal ostetud ja erastatud korteri müügil tuleb tõesti maksta 8 tuhat eurot tulumaksu?12.03.2013

Oleme ametlikult abielus ja omame kahte korterit. Elame nn külalisabielu - mõnda aega koos ja mõnda aega eraldi korterites. Kuna kommunaalkulud on suured, otsustasime lõplikult kokku kolida ja ühe korteri müüa. Mõlemad korterid on erastatud ühe abikaasa nimele. Müügiks minev korter on omaaegne kooperatiiv, ehitatud 1986 aastal ja maksis umbes 6 tuhat rubla.
Mis on siin maksustav tulu? Kui müüme 40 tuhande euro eest, kas tõesti peab 8 tuhat maksma tulumaksuks?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Maksuvaba on inimese peamise või alalise elukoha müük. Minu arvates võivad kirjeldatud eluviisi korral mõlemad abikaasad nimetada mõlemat korterit oma peamiseks elukohaks. Küsimust ei tohiks kindlasti tekkida, kui müüki minev korter on müüja elukohaks ka rahvastikuregistri andmeil. Kui see täna nii ei ole, siis saab seda ju korraldada.
 

Küsimus: Millises järjekorras tehakse mahaarvamised palga arvestamisel?12.03.2013

Millises järjekorras tehakse mahaarvamised palga arvestamisel? Kas elatisrahalt maksab tulumaksu selle maksja või saaja? Kas tööandja peab kinni peetud elatise andmed esitama maksuametile?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kumbki ei maksa. Elatise maksja ei saa seda oma tulust maha arvata. Kuna elatis ei ole maksustatav tulu, vaid seda makstakse maksustatud tulust, siis peab tööandja esmalt kinni tulumaksu ja seejärel elatise. Maksuametile elatise kohta andmeid ei esitata.
 

Küsimus: Kas osaühingu asutamiskulud võin endale nüüd tagasi maksta?12.03.2013

Osaühingu asutamisel sai selle põhikirjas määratud, et asutamiskulud on 190 eurot ja need kantakse osaühingu poolt. Selle tegemisel tasusin ma oma isiklikult pangakontolt riigilõivu (umbes 185 eurot). Kuidas ma selle nüüd OÜ arvele saan?
Saan ma õieti aru, et osaühing on nüüd mulle võlgu ja ma võin raha tekkimisel selle summa endale tagasi kanda?
Lisan veel juurde, et osaühing sai asutatud ilma sissemakset (2500 eurot) tegemata.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Saate õieti aru. Esitage riigilõivu tasumise tõend äriühingule, kus see võetakse kuluna arvele. Kuna äriühing asutati kapitali sissemakset tegemata, siis jääb ta asutajale esiotsa võlgu. Kui ükskord raha laekub, tuleks võlasumma lihtsalt asutaja kontole kanda.
 

Küsimus: Kui firma lõpetab tegevuse, kuidas saan kindel olla, et minu tulud jõuavad järgmise aasta deklaratsioonile?12.03.2013

Tere! Asusin firmasse tööle 02.10.2012.a. Koondamisteate sain 01.03.2013.a. Tööleping lõpetatakse 01.04.2013.a. Teatisel on märgitud järgmised paragrahvid: 100 p1 ja 100 lg5. Kuidas saan kindel olla, et mu 2013.a.tulud saavad deklaratsioonile järgmine aasta, kui firmat enam ei eksisteeri? Kas pean muretsema ka ise mingid dokumendid? Millised tasud pean saama koos lõpparvega?
Ette tänades

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Pole oluline, kas tööandja tegevus lõpetatakse ja firma kustutakse registrist. Teile makstud summad deklareerib maksuametile juhatus/likvideerija/pankrotihaldur igal juhul. Oma 2013. aasta deklaratsiooni peate nagunii kontrollima ja vajadusel täiendama. Kui tööandja lõpetab tegevuse maksejõuetuse tõttu, st teil jääb raha saamata, maksab saamata jäänud hüvitise Töötukassa.
 

Küsimus: Kui kaua peaksin olema enne müüki korterisse sisse kirjutatud, et ei peaks maksma tulumaksu?12.03.2013

Tere.
Minu nimel on maja, kus ma elan ja olen sisse kirjutatud (registreeritud). Samas oman (on ka minu nimel) samuti 1-toalist korterit, kus momendil elab minu tütar. Sooviksin aga oma 1-toalise korteri müüki panna, mis on soetatud 11 aastat tagasi. Vahepeal ei ole ka kinnisvara müünud.
Küsimused oleksid:
1) kas pean oma korteri müügi pealt maksma ka tulumaksu ostu- ja müügihinna vahe pealt, kuna see ei ole minu alaline elukoht, kuigi ma pole mitme aasta jooksul korterit müünud?
2) kui siiski pean maksma tulumaksu ostu- ja müügihinna vahe pealt, kas pääseksin tulumaksu maksmisest, kui registreeriks end 1-toal. korterisse sisse? Kas pean sel juhul ka reaalselt sinna elama mingiks ajaks minema (sel juhul kui kaua aega enne korteri müüki peaks seal elama) või piisab ainult sisseregistreerimisest (kui palju aega enne müüki peab olema sisse registreeritud)?
3) või mis võimalused mul üldse on, et pääseksin tulumaksu maksmisest.

Lugupidamisega

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Maksuvaba on ainult oma tegeliku eluaseme võõrandamine. Seega peaksite maksma korteri müügist saadud kasult tulumaksu. Sisseregistreerimine ei näita, kas inimene tegelikult kasutas seda ruumi oma peamise või alalise elukohana. Iseenesest pole oluline, kui kaua korteri müüja seal enne müümist elas. Arvan, et antud juhul võib maksuamet Teie tütre juurde kolimist käsitleda näiliku tehinguna, mille eesmärgiks on korteri müügist saadud kasu maksustamisest hoidumine ja saadud kasu ikkagi maksustada.
 

Küsimus: Kas tööandja saab nõuda puhkuse ette ära kasutamist?12.03.2013

Tööandja nõuab, et võtaksin välja eelmise aasta puhkusejäägi 10 päeva ja selle aasta terve puhkuse 28 päeva esimese poolaasta jooksul. Täiesti selgelt tekib mul siis ettevõetud puhkus, mida ma ei soovi, kuna otsin uut töökohta ja ei ole huvitatud ette puhkamisest, kuna töölt lahkumisel peetakse ju ettesaadud puhkusetasu lõpparvest kinni. Kas tööandjal on ikka õigus nõuda ette puhkamist?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Vastavalt TLS § 69 lõike 1 kohaselt koostab tööandja puhkuste ajakava, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.
Et puhkuse ajakava lepitakse kokku mõlema poole vahel, järgitakse ka neid tähtaegu.
Kui tööandja ei ole teadlik Teie plaanidest, on tal õigus nõuda puhkuse ajakavast kinnipidamist.

Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel (TLS § 69 lg 4). Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel (TLS § 69 lg 6).

Mõlemaid pooli rahuldavaid kokkuleppeid soovides:


Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu