Õigus

Liiklusõnnetuse tagajärjel muutus minu auto kasutuskõlbmatuks, kindlustus luges sõiduki hävinuks, kuna taastamisremont ei ole majanduslikult põhjendatud ja hüvitab auto liiklusõnnetuse eelse väärtuse. Kes peaks hüvitama liiklusõnnetusega kaasnevad muud kulutused, asendusauto, teise auto soetamiseks ja ümberregistreerimiseks tehtavad kulutused? Kas liikusõnnetuse põhjustaja? Kui ta pole nõus neid kulutusi hüvitama, mida siis edasi teha? Hagiga kohtusse pöörduma?

Tere, minu isal on aegunud juhiluba 2011. aastas ja neid ei saa enam tavakorras välja vahetada uute vastu. Kuna tal karistusi polnud, ei pea ta korduvalt autokooli minema, kuid selleks, et edukalt sõidueksamit sooritada, sooviks ta mõne tiiru linnateedel teha. Mina võiks talle sõidujuhendajana olla, kuna endal 12 aastat sõidukogemust ja karistusi pole. Seadus aga räägib, et juhendajaga koos sõites peab sõidukijuhil olema autokoolist sõidukaart. Tuleb välja, et vaatamata sellele, et autokooli tal ei ole kohustust minna, ilma autokooli sõidukaardita ei või ta sõidueksamiks ette valmistuda. Kas ei ole see loogikaga vastuolus?

Tänan

Kas ülalpidamiskohustusega isik (ka kohalik omavalitsus) võib nõuda ülalpeetavalt ülalpeetava vara kasutamist ülalpeetava ülalpidamiskulude katteks? Kasutamise all on mõeldud näiteks kinnisvara väljarentimist või vara müüki.

Soovin teada, kuidas käituda. Nimelt oma uue töökoha tõttu olen sunnitud autoga liiklema vähemtuntud teesid mööda. Sellega seoses satun pea iga nädal politsei huviorbiiti.
Viimane juhtum leidis aset nädalapäevad tagasi. Sõidan riigimaanteelt kõrvale, ees paikneb küla, peale küla 70 km/h märk. Sõites 70-ga hakkab politsei auto järgi tulema. Kuna nii minul kui autol pole ühtegi rikkumist olnud eelnevalt, siis põhjust kinnipidamiseks polnud. Nii me sõidame "kahekesi" ca 5 km. Kuna mu auto omab püsikiirushoidjat, polnud kiiruse hoidmine ka probleem. Kiirust ületada ka ei soovinud, kuna tee tundus suht jäine ja oli rööpas.
Probleem on selles, et kogu selle aja vältel oli politsei auto minust vast maksimum 20 m kaugusel. Siinjuures polnud see mul esmane kogemus pikivahe puudumisega seotud. Viimase aasta kestel võin pakkuda, et isegi ligemale kümmekond juhust.
Kas liiklusseadust on niipalju muudetud, et maanteel (asulavälisel teel) ei peagi enam kiiruse suurus meetrites (70km/h=70m, 90km/h=90m) kinni pidama?

Probleem ju tõsine selles suhtes, et kui näiteks põder tuleb metsavahelisel teel meile vastu, mina sõidan põdrale otsa - jään ellu, kuid järgmine auto ei suuda pikivahe puudumise tõttu vältida sissesõitu minule. Siit aga tunneks ohtu enda elule kuna 2-tonnine auto sissesõit teisele autole isegi 70km/h kiirusel võib kujutada minu elule juba ohtu.

Kas minul kui autojuhil on õigus vihjata politsei eksimusele ja siit ka küsimus, kuidas seda oleks korrektne teha? Helistades 110 naerdakse välja. Auto kinni pidamisega kaotan bürokraatia tõttu vähemalt pool tundi tööajast.

Olen mõelnud ka kaamera paigaldamisele tahaaknale. Esiaknal juba olemas, kuid ega seegi väga aita.

Põhjustasime veeuputuse kaudu kolmele korterile kahju. Need kolm korterit nõuavad kindlustusfirmade kaudu kahjude hüvitamist. Mind huvitabki see, et kas mul on õigus teada kui palju korterid kahjustada on saanud? Seni on ainult üks korter kutsunud korteri kahjustusi vaatama. Kuidas vältida olukorda, et mulle ka muude remonttööde kulusid kaela ei määritaks (mida korteri omanikud üritavad meie veeuputuse kahjuks ajada)? Kas mul oleks õigus nõuda korterite kahjude kohta tõendeid/ekspertiisi? Kui jah, siis kust seda oleks võimalik tellida? Veel huvitaks see, et mis oleks selle tagajärjed kui ma ei kirjuta kindlustusfirma nõudele alla, sest leian, et küsitakse ülemõistuse liiga palju?

Elan 8 korteriga majas, kus tegutseb korteriühistu. Viie korteri omanikud on kõrge kaugküttehinna tõttu oma korteritest radiaatorid eemaldanud ja ahjuküttele tagasi läinud (nii nagu maja algul ehitatud oli). Nende seas ka KÜ esinaine. Sinna ei saa vist enam midagi teha. Kolme korterisse jäi keskküte alles. Kuid ... keskkütte torud läbivad ka kahe ahiküttel korteri omanike keldribokse ja üldkeldri osa. Neid ei saanud läbi lõigata, sest sel juhul poleks olnud tagatud küte ülejäänud kolmele korterile. Keldriboksid on kokkuleppel määratud korterite juurde. Siit küsimused. Kas on seaduslik õigus nõuda neilt kahelt korteriomanikult mingi % ulatuses sooja kinnimaksmist?Kas ja kuidas ja millise tagasiulatuvusega on võimalik teha tasaarveldust hinnas, kui ülemine korter saab sooja alumist korterit läbivate torude kaudu? Kusjuures alumine elanik väidab, et tal pole neid torusid vaja ja ei maksa. Samas on torud isoleerimata ning tegelikkuses ta ju ikkagi kasutab sel moel keskkütet oma elamise soojendamiseks. Lisaks kütab tema korterit ka soe keldriboks tema korteri all.
Tänan vastuse eest.

Tere,
kas avalik teenistuja võib olla ka FIE, kas tööandjat tuleb informeerida (suuliselt/kirjalikult) või saada nõusolekut/luba (suuline/kirjalik) olemaks FIE.
FIE töö ei kahjusta töötaja ega tööandja mainet ega ole vastuolus avaliku teenistuse eetikakoodeksiga.
Heade soovidega,

Olen abielus mehega, kellele kuulus meie praegune eluase enne abiellumist.
Milline leping tagaks minule edaspidise täieliku õiguse elada ka siis seal, kui mees peaks lahkuma sellest elust enne mind?
Mehel on eelmisest abielust kolm last, minul üks laps. Ühiseid lapsi meil ei ole. Palun nõu.

Vastavalt PkS §-i 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Kui hooldust vajaval vanainimesel oli kaks poega (üks surnud). Elus olev poeg on alkoholismi tagajärjel raske puudega, ei oma peret. Surnud pojal oli 2 last. Kellest üks ei tööta, teine töötab - omab peret. Kas sellisel juhul jääb 100% vanainimese hooldekodu kulud tõesti kanda isikule, kes töötab ja saab oma eluga hakkama.

Tere!
Enda isadus sai tuvastatud kohtu teel 25-aastasena, kuna tegemist oli kodakondsuse saamisega. Enne seda ja nüüdki elame teineteisest suhteliselt lahku. Kumbki ei torgi teise ellu. Lapsena isa lihtsalt polnud. Samas me kõik vananeme ja kuidas on seadusega? Kui isa tervis nüüd alt peaks vedama ja sattuma näiteks hooldekodusse, siis kas pean mina maksma tema puudujääva hoolduse osa, kuna pension on ju nii väike. Või kuidas üldse sellise suhte korral peab toimima? Aitäh vastuse eest.