Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas hageda varaühisuse lõpetamist?07.03.2013

Tere !
Soovin hageda varaühisuse lõpetamist, sest mu abikaasa ei osale ühisvara majandamises (ei maksa kommunaalmakse, ei osta kütet ega aita mul kinnisvara ehitamiseks võetud pangalaenu tasumisel) ja samuti ei toeta ta materiaalselt meie ühiseid lapsi (1 alaealine ja teine kõrgkoolis õppiv). Kuidas peaksin toimima, esitama hagi avalduse kohtule? Kas saan seda teha interneti teel?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui soovite lõpetada Teie ja abikaasa varaühisuse, tuleb Teil kohtule esitada põhjendatud hagiavaldus, st tuleb välja tuua põhjus(ed), miks tuleks varaühisus lõpetada.

Hagiavaldust on võimalik esitada nii paberkandjal kui ka interneti teel – viimasel juhul tuleb dokument esitada digitaalselt allkirjastatuna kohtu e-posti aadressile või läbi veebikeskkonna www.e-toimik.ee.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida saan teha kui endine elukaaslane keeldub ühise liisinglepingu lõpetamisest, ümbervormistamisest?07.03.2013

Otustasime endise elukaaslasega 2 aastat tagasi soetada perre sõiduauto, mille liisingu võttis tema enda nimele. Leppisime kokku, et mina tasun auto sissemaksu, lepingutasu ja esimese liisingmakse. Raha sõiduki sissemaksuks (20% auto maksumusest) ja lepingutasu kandsin mina endise elukaaslase arveldusarvele, märkides maksekorraldusele "auto eest" (lisatud oli ka mark) ja tema selle edasi liisingettevõttele. Esimese liisingumakse kandsin otse liisingettevõtte arveldusarvele. Edasi maksis liisingut järgmised 10 kuud minu endine elukaaslane, mina tasusin samal ajal auto hoolduskulud ja liikluskindlustuse eest. Kui lahku läksime, leppisime kokku, et auto jääb minu käsutusse, maksan kõik hoolduskulud ja liisingumaksed, aga liisinglepingut me ei hakka lisakulude tõttu minu nimele ümber vormistama. Nüüd on sellest möödunud aasta, mina olen selle aja jooksul auto eest tasunud korrektselt kõik liisingumaksed (otse liisingettevõttele), kindlustused ja hoolduskulud. Kuna sain liisingettevõttest soodsa pakkumise, siis soovisin sõiduki liisingu enda nimele ümber vormistada. Kahjuks minu endine elukaaslane keeldub saatmast liisingettevõttele avaldust millega soovib lepingu lõpetamist ja mulle üle andmist. Mingit otsest keeldumise põhjust ega ka nõudmist ta mulle ei ole esitanud. Väidab, et praegune olukord talle sobib ja midagi muuta ta ei taha. Olen talle saatnud selgitava meili, kus kirjutasin lahti kõik nii minu kui tema poolt auto eest tasutud summad ja palusin tal kindlaks tähtajaks esitada enda poolne soov, ettepanek või nõudmine olukorra lahendamiseks. Vastust ei tulnud, olen saatnud veel ühe meeldetuletuse, kuid vastus siiani puudub. Ta lihtsalt ignoreerib mind. Minu soov oleks kas sõiduki liising ümber vormistada enda nimele või saada tagasi minu poolt tasutud summa, mille olen auto eest maksnud. Mida ma saaksin antud olukorras ette võtta?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Arusaamatu on tegelikult endise elukaaslase käitumine, sest kui liisingulepingust tulenevalt on liisingu ees üksnes tema kohustatud isikuks (teie ei ole liisingulepingu pooleks), siis juhul, kui Te vabatahtlikult liisingumakseid tema eest ei tasu, siis on tema võlgnikuks ja vara läheb liisingule tagasi ja võõrandamisele. Seega peaks olema ka tema huvi kokkulepe saavutada ja võimalikest kohustustest vabaneda. Hetkel ongi kaks varianti, et kas sõlmida tema ja liisinguga eraldi kokkulepe, kus võtate liisingukohustuse üle või siis ta tasub teile hüvitist. Samas tuleb hüvitise suuruse puhul ka arvesse võtta, et kes kasutas sõiduvahendit ehk kes sai asja kasutuseelise, mistõttu kogu raha, mida liisingule tasusite, tagasinõudmine ei pruugi põhjendatud olla jne. Kõik sõltub faktilistest asjaoludest ja pooltevahelistest kokkulepetest ning nende tõendamise võimalustest vaidluse korral kohtus.
 

Küsimus: Kas raamatupidaja peab töötajale väljastama palgaarvestuse tõendi?07.03.2013

Kas tööandja raamatupidaja peab töötajale väljastama palgaarvestuse tõendi, millel on näidatud mahaarvamised (laste elatisraha) ja puhkusetasu arvestus?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Vahetult raamatupidaja poole pöördumine pole mõistlik. Tema teeb seda, mida temalt nõuab tööandja (teenuse osutamise korral tellija). Pöörduge oma tööandja poole. Tema peab andma töötaja nõudmisel andmeid töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi, sh puhkusetasu arvestuse. Töötajal on üldse õigus tutvuda kõigi tema kohta tööandja juures kogutavate ja töödeldavate andmetega.
 

Küsimus: Kas võin eraisikuna tasuda ettevõttele mõeldud arve või tuleb sellest ettevõttele mingi jama?07.03.2013

Tere,
Kui minu ettevõttele on esitatud arve ning tasun selle sularahas eraisikuna, kas siis kajastub see ka maksena või käibena ettevõttes? Kui ma maksan mingisuguse arve näiteks eraisikuna enda rahast, kas siis peab ka seda kuidagi deklareerima või ei ole seda vaja?

Ette tänades,

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kui tasute oma rahast teisele isikule esitatud arve, siis jääb see teine isik teile selle summa võlgu. Loodetavasti maksab ta selle kunagi Teile ära. Pole oluline, kas tegu on Teiega seotud ettevõtjaga või kuidas maksmine toimus. Võõra arve tasumist ega selle kulutuse hüvitamist arve adressaadi (või kellegi kolmanda isiku) poolt ei deklareerita. Arve kajastatakse arve adressaadi raamatupidamises ja maksuarvestuses.
 

Küsimus: Kas ületunnitöö eest saadava vaba aja võib aasta peale lisapuhkuseks kokku arvestada?06.03.2013

Kas ületunnitöö eest antav vaba aeg peab antama võimalikult ruttu pärast ületundide tegemist? Või võib selle aasta lõikes kokku arvestada ja välja võtta ühe pika puhkusena?
Konkreetselt tegemist lasteaiaõpetajaga, kes teeb ületunde pidevalt. Töötab 0,85 kohaga lasteaiaõpetajana ja lisaks samas asutuses ka 0,5 kohaga õpetaja abina. Praktiliselt näeb see välja nii, et töötab 5 päeva nädalas 10h+8h+10h+8h+10h, teisel nädalal vastupidi pikemad ja lühemad päevad. Seadus ütleb, et ületunnitöö saab olla ajutise iseloomuga!
Tänades,

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Seaduse järgi saab tööandja ületunde nõuda vaid siis, kui tegemist on hädavajadusega kahjude ärahoidmiseks. Nii nagu ületundide tegemine, tuleb ka selle hüvitamine poolte vahel kokku leppida. Seadus jätab siinkohal vabad käed, eeldades vaid kokkulepet.
Olukord muutub muidugi siis, kui tegu on töölepingu lõppemisega, kus kõik töösuhtest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Siin tuleks meeles pidada, et ületöötatud tunnid peavad olema tõendatud.
Teie poolt edastatud informatsioonist selgub, et töötate samas asutuses 0,35 ülekoormusega, mis on töötaja töötervishoiu seisukohalt vastuolus töölepinguseaduses lubatud piiridega. Seetõttu soovitan tööandjaga töökoormus seadusega vastavusse viia ning kokku leppida ületunnitöö hüvitamise tingimused.

Õiglast töökoormust soovides:

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kas küttesüsteemi tasakaalustaval firmal on õigus eemaldada omavoliselt pandud radiaatori ribisid?06.03.2013

Tere. Meil on 60 korteriga elamu, kus on ühesüsteemne küttesüsteem. Majahaldaja ainuisikuliselt ja suusõnaliselt lubas radiaatoritele ribisid korterites juurde lisada, kes kaebasid külma. Nüüd tahame küttesüsteemi tasakaalustada, aga need, kes ribisid juurde lisasid, ei ole sellega nõus, et neil ribisid vähendatakse. Tänades.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, õigus on korteriomanike poolel, kes paluvad viia ribide arv vastavusse projekti ehk esialgse olukorraga. Ribide vähendamisega seotud kulutused on kohustatud sealjuures kandma korteriomanikud, kes küttesüsteemi ebaseaduslikult (ilma kokkuleppeta) muutsid.
Esialgse olukorra taastamise nõude võib esitada nii korteriomanik üksinda, kui valitseja/korteriühistu.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas võin võtta firmast laenu katteks välja minu antud laenuga soetatud põhivara (masinad ja seadmed)?06.03.2013

Osaniku laenuna olen andnud laenulepingu alusel OÜ-le laenu 30 000 €. Saabunud on laenu tähtaeg ja firmal ei ole laenu tagasimakseks vahendeid. Kuidas oma laenu tagasi saada, kas seda mõjutaks asjaolu, et soovin oma osalusest loobuda (müük või kinkimine). Minu osalus firmas 25%, mis on viinud olukorrani, kus teised osanikud kasutavad põhikirjajärgset õigust võtta vastu otsuseid 2/3 häältega. Firma asutatud omakapitali sissemakset tegemata.
Kas võin võtta firmast laenu katteks välja minu antud laenuga soetatud põhivara (masinad ja seadmed)?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Omanikulaenuna antud summade sissenõudmisel tuleb eelkõige lähtuda poolte vahel laenulepingus kokkulepitud tingimustest ja tagatistest. Kui laenulepingu tagatiseks on panditud ka ettevõtte põhivarad, siis on võimalik teatud juhtudel nõue otse ka vastavate varade vastu pöörata. Osaluse võõrandamise soov antud olukorda sisuliselt ei mõjuta, kuid see võib anda võimaluse leida mingi kokkulepe ülejäänud omanikega, kes võivad osaluse omandamisest olla huvitatud. Osanikevaheliste erimeelsuste lahendamisel on võimalik nõuda erikontrolli läbiviimist või kasutada teisi õiguskaitsevahendeid läbi kohtumenetluse.
 

Küsimus: Kuidas hinnata ettevõtte väärtust, kui on soov müüa 50% ära?06.03.2013

Tere!
Kui on soov 50% OÜ-st osta või müüa, kas on mingit lihtsat valemit ettevõtte väärtuse hindamiseks?
Infoks niipalju, et (teenindus)ettevõte tegutseb rendipinnal, rendileping kehtib veel 2,5 aastat. Olemas ka mõningane põhivara. Hetkeasukoht on väga suure tähtsusega antud juhul. Võlgnevusi ega laene OÜ-l ei ole.
Tänud ette!

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Ettevõtte väärtuse hindamiseks paraku ühtegi lihtsat valemit ei ole. Ettevõtte väärtus võib sõltuda erinevate ettevõtete puhul väga paljudest erinevatest komponentidest, nt põhivaradest, kliendibaasist, kaubamärkidest, koostöölepingutest, töötajatest jne jne. Seega on iga ettevõtte väärtuse hindamine täiesti omaette protsess. Tihti lähtutakse väärtuse hindamisel näiteks omakapitali väärtuse ning järgnevate aastate (nt viie aasta) prognoositud tulukuse summast. Millistel tingimustel aga on võimalik ostjaga reaalselt kokkuleppele jõuda, on omakorda juba ostja ja müüja vaheliste läbirääkimiste tulem.
 

Küsimus: Kuhu kaevata, kuna registri vea tõttu ei saanud ma lube vahetada ja selle tõttu kogu pere kannatab?06.03.2013

Tere!
Käisin 29.jaanuaril Paides ARK büroos, et taotleda juhilubasid esmaste juhilubade vastu. Selgus, et mul on kehtiv karistus (juhtisin autot, millel puudus ülevaatus). Mulle anti võimalus tulla tagasi 8. veebruaril, kus mul saab karistusest möödas aasta ning ma ei pea uuesti riiklikku teooria eksamit sooritama.
22.veebruaril taotlesin paberivabas ARK-s esmaste juhilubade vahetust (Tallinna büroosse).
25.veebruaril oli taotlus tagasi lükatud põhjendusega: Kui esmase juhiloa omajal on liiklusnõuete eest kehtiv karistus, väljastatakse talle juhiluba pärast liiklusteooriaeksami edukat sooritamist (LS § 106 lg 5 ).
26.veebruaril läksin uuesti Paide büroosse küsimusega, miks Tallinn mu taotluse tagasi lükkas kui mu karistusest on aasta möödas. Lõpuks sain oma load ära taotleda ning sain 5.märtsil oma load kätte.
Kui ma oleks saanud Tallinnast load taotletud, ilma et poleks tulnud eksitust, oleks ma load kätte saanud 1.märtsil.
2.märtsil sõitsime oma elukaaslasega oma haige ema juurde (põeb parkinsoni tõbe) kuna ta vajab hooldamist ja otsakorral olid tema tabletid.
Autot juhtis minu elukaaslane, kellel polnud juhilube. Meid pidas kinni politsei patrull ning mu elukaaslane viidi arestimajja ja kohus määras talle 10 päeva aresti. Politsei patrull kontrollis minu juhtimisõigust ja tuvastas, et ma võin sõita, kuna mu load on trükkimisel.
Ma oleks sõitnud ise kui ma oleks teadnud, et võin sõita!
Mul tekib küsimus, kas mul on õigus saada põhjendust, miks Tallinn mu load tagasi lükkas ja kaevata? Kuna tänu sellisele eksimusele on mu elukaaslane arestimajas ja ta on ainuke peretoitja hetkel ning 99% kaotab ta oma töö! Mina ja minu perekond kannatab sellise juhtumi pärast, et Tallinn eksis!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Haldusorgani tegevuse peale saab küll esitada kaebuse, kui haldusorgani tegevus on õigusvastane ja rikub isiku õigusi ja/või on kaasa toonud kahju. Teie küsimusest saan aru nii, et peate oma elukaaslase arestimajja sattumise põhjuseks Maanteeameti Tallinna büroo poolt karistuse kustutamise fakti ebaõiget tuvastamist, mistõttu viibis Teie enda juhiloa väljastamine. Siiski märgin, et MNT Tallinna büroo võimaliku väärtuvastuse ja Teie elukaaslase arestimajja sattumise fakti vahel ei esine põhjuslikku seost. Teie elukaaslase arestimajja sattumise põhjuseks oli ikkagi see, et ta juhtis mootorsõidukit omamata selleks õigust. Ilmselt ei olnud tal see ka esimene kord, kuivõrd üldjuhul piirdub kohtuväline menetleja esmakordse sarnase rikkumise korral rahatrahvilise karistusega või asendatakse arest ühiskondliku tööga. Arestimajja sattumine oli välditav õiguspärase käitumisega e. sõidukit juhtima oleks tulnud leida vastavat õigust omav isik.

Ma ei saa anda hinnangut juhtimise hädavajadusele, kuivõrd vastavad andmed küsimuses puuduvad, kuid kui Teie ema juurde sõitmine oli tingitud hädaseisundist, siis oleks neile asjaoludele pidanud viitama väärteoasja arutamisel kohtus, kui kohus otsustas aresti määramise küsimust.

Seega vaidlustades MNT Tallinna büroo poolt Teie karistusandmete kehtivuse ebaõige tuvastamise, siis võite selle väite tõelevastavuse korral saavutada küll tõdemuse, et büroo eksis, kuid kahjulik tagajärg saabus siiski Teie elukaaslase enda valede valikute ja õigusvastase tegevuse tõttu. Selles osas ei saa vastutust panna MNT Tallinna büroole.
 

Küsimus: Kas maksta haldustasud ühe majaelaniku eraarvele, kuna maja on korteriühistuta ja olen siin alles uus?05.03.2013

Ostsin korteri ühistuta majja, nüüd saabus mu e-mailile hooldustasude, majareservi, vee jne. arve. Arve koostajaks väidetavalt üks majaelanik. Maksma peaksin tema eraarvele. Kuidas toimida?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, iseenesest ei ole sellised juhtumid, kus korteriomanike ühisuse valitseja ülesandeid täidab ühisuses üks korteriomanikest, väga harukordsed. Kui kahtlete korteriomaniku volituste olemasolus, siis võite paluda tal esitada üldkoosoleku protokoll, millel korteriomanik valitsejaks valiti.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ