Õigus
Küsimus: Kuidas saada ka teine laps enda juurde elama, kui elukaaslasel puudub hetkel töökoht ja muud võimalused?08.03.2013
Tervist tahaksin teada kuidas ma saaksin käituda või mida teha minu olukorras. Probleem selline, et ei olnud elukaaslasega abielus aga meil on kooselust 2 last. Elukaaslane läks minema ja hetkel on üks laps minuga ja teine temaga. Kuna tahan, et mu lastel oleks mõlemal kõik hästi, siis sooviksin, et ka teine laps elaks minu juures. Olen töötav isa ja oman ka isiklikku elupaika, mis mu elukaaslasel puudub ja hetkel pendeldab ta noorema pojaga mitme elamise vahet. Kuna minu töökoht võimaldab mul töötada kodus, siis saan anda lastele piisavalt tähelepanu ja hoolt, et mõlema lapsega kõik korras oleks.
Elukaaslasel puudub hetkel töökoht ja muud võimalused lapse eest hästi hoolitsemiseks.
Kas mul on võimalik midagi teha või pean leppima sellega nagu see olukord hetkel on.
Ette tänades ja vastust ootama jäädes.
Elukaaslasel puudub hetkel töökoht ja muud võimalused lapse eest hästi hoolitsemiseks.
Kas mul on võimalik midagi teha või pean leppima sellega nagu see olukord hetkel on.
Ette tänades ja vastust ootama jäädes.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eeskätt võiksite antud küsimust arutada lapse emaga, kuid kui see tulemuseni ei vii, on Teil õigus pöörduda kohtusse ja taotleda laste elukoha otsustusõiguse üleandmist. Kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus otsustada, kus lapsed elavad ehk teisisõnu võtta mõlemad lapsed enda juurde elama.
Pelgalt Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel on keeruline öelda, kas kohus rahuldaks Teie nõude. Puhtalt asjaolu, et olete laste emast materiaalselt paremini kindlustatud, selleks ilmselt alust ei anna. Pigem mängib rolli vanema suhe lapsega ja lapse senine elukorraldus (peavad esinema väga kaalukad põhjused, miks peaks lapse eraldama talle harjumuspärasest keskkonnast).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas omavalitsusele kergliiklustee alla jäänud maa müügist saadud tulult tuleb maksta tulumaksu?08.03.2013
Müüsin omavalitsusele 2012.a. kergliiklustee alla jäänud maad. Kas saadus tulult tuleb maksta tulumaksu?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kus on loogika, et pensionifondi väärtuse kahanemise võrra on maksuamet vähendanud ka minu tagasisaadavat summat?08.03.2013
Küsimuse tekitas järgnev situatsioon:
Eelneva (2012) aasta jooksul vähenes minu III samba pensionifondi osakute koguväärtus 80 euro võrra. Samas asudes täitma elektroonilist tuludeklaratsiooni selgus, et maksuameti silmis on see aga mingil põhjusel tulu ning kuulub täies ulatuses mahaarvamisele mulle tagastatavast summast.
Seega, kas on loogiline (seaduslik), et kaotades fondihaldurite toel 80 eurot, kaotan veel sama ühiku raha ka maksuametile?
Eelneva (2012) aasta jooksul vähenes minu III samba pensionifondi osakute koguväärtus 80 euro võrra. Samas asudes täitma elektroonilist tuludeklaratsiooni selgus, et maksuameti silmis on see aga mingil põhjusel tulu ning kuulub täies ulatuses mahaarvamisele mulle tagastatavast summast.
Seega, kas on loogiline (seaduslik), et kaotades fondihaldurite toel 80 eurot, kaotan veel sama ühiku raha ka maksuametile?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas ja kuidas saab muuta kohtu kaudu tehtud elatisraha kompromisslepingt?08.03.2013
Kaks aastat tagasi tegime abikaasaga kompromisslepingu läbi kohtu, et tal on kohustus oma lapsi rahaliselt toetada kuni nende päevaste õpingute lõpuni.
Hetkel üks laps on 21 ja õpib ülikoolis päevases õppes, järgmine 18 ja lõpetab gümnaasiumi ja kolmas on 15 ning õpib põhikoolis.
Milline on tema kohustus oma 21-aastase päevases õppevormis õppiva lapse ees?
Kuna väljanõutud summa on ühe lapse kohta 139 eurot ja see ei kata poolt lapsele minevaid kulutusi, siis kas kompromisslepingut saab muuta?
Hetkel üks laps on 21 ja õpib ülikoolis päevases õppes, järgmine 18 ja lõpetab gümnaasiumi ja kolmas on 15 ning õpib põhikoolis.
Milline on tema kohustus oma 21-aastase päevases õppevormis õppiva lapse ees?
Kuna väljanõutud summa on ühe lapse kohta 139 eurot ja see ei kata poolt lapsele minevaid kulutusi, siis kas kompromisslepingut saab muuta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemal lasub kohustus ülal pidada oma alaealist last ja kuni 21-aastast last, kui laps jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Eeltoodust nähtub, et 21-aastase kõrgharidust omandava lapse suhtes vanemal ülalpidamiskohustust ei ole, seega kõige vanema lapse suhtes (endisel) abikaasal elatise maksmise kohustust enam ei ole. Ilmselgelt võib vanem oma last edasi toetada ka siis, kui seadus teda enam selleks ei kohusta.
Kohtulikult kinnitatud kompromissi on võimalik muuta küll – selleks peaksite pöörduma kohtu poole elatise suurendamise nõudega. Kompromissi muutmise aluseks on asjaolu, et laste vajadused on võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga suurenenud. Nimetatut peaksite olema võimeline kohtule ka tõendama.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas liisinglepingu käendajat peab teavitama lepingu lõppemisest, muutmisest?08.03.2013
Olen liisingu käendaja (sõiduauto kasutusrent). Liisingleping lõppes veebruaris. Kas liisinguvõtja edasistest otsustest peab pank teavitama ka käendajat. Hetkel ma ei tea, kas liisinguvõtja annab auto tagasi, liisib edasi või ostab välja.
Liisinguvõtjaga kontakti ja suhtlemist mul pole. Teatud juhtudel ju lõpeks ka käendusleping. Kas ma peaksin teadma, mis edasi saab - liisinglepingu lisadele laieneb ju ka minu käendusleping.
Kas mulle teatamine on kohustus ja kui on, siis millised on tagajärjed, kui mind ei teavitata?
Liisinguvõtjaga kontakti ja suhtlemist mul pole. Teatud juhtudel ju lõpeks ka käendusleping. Kas ma peaksin teadma, mis edasi saab - liisinglepingu lisadele laieneb ju ka minu käendusleping.
Kas mulle teatamine on kohustus ja kui on, siis millised on tagajärjed, kui mind ei teavitata?
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Küsimus: Kas poole kohaga töötamisel on tööandjal vaja tõendit selle kohta, et ma õpin ülikoolis?08.03.2013
Tere!
Minu tööandja küsis minult tõendit, mis tõestaks, et õpin ülikoolis. Mulle põhjendati, et neil on seda vaja, kuna töötan poole kohaga. Leping on sõlmitud ning selles pole mingisugust infot selle kohta. Mul ei ole probleemi selle tõendi andmisega, kuid mulle jääb väga arusaamatuks, kuidas see on seotud sellega, et töötan poole kohaga. Varasemalt teised tööandjad pole minult sellist tõendit palunud.
Aitäh info eest!
Minu tööandja küsis minult tõendit, mis tõestaks, et õpin ülikoolis. Mulle põhjendati, et neil on seda vaja, kuna töötan poole kohaga. Leping on sõlmitud ning selles pole mingisugust infot selle kohta. Mul ei ole probleemi selle tõendi andmisega, kuid mulle jääb väga arusaamatuks, kuidas see on seotud sellega, et töötan poole kohaga. Varasemalt teised tööandjad pole minult sellist tõendit palunud.
Aitäh info eest!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Poole kohaga töötamise fakt iseenesest ei saa olla tõendi küsimise põhjuseks. Seni, kuni põhjus ei ole seotud tööga, on tegemist Teie eraeluga, mida ei pea tööandjaga arutama.
Tegelikku põhjust peaksite siiski küsima tööandjalt ja hindama, kas tegemist on Teie eraellu sekkumise või põhjendatud nõudega. Võimalik, et tööandja soovib saada alust Teie tööaja graafiku kohandamiseks selliselt, et see arvestaks Teie koolis käimise aegasid.
Häid töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Millist tasu peaksime saama kui tööandjal tööd ei ole ja lihtsalt ootame kodus milla tööle kutsutakse?08.03.2013
Tööandja väidab, et talvekuudel pole tal töölistele tööd anda ja ei võeta töölistega ühendust ja keerutatakse. Jäetakse lihtsalt koju teadmatusse senikaua kui tekib töö ja siis peab olema valvel. Tööleping tähtajatu ja palk määratud tunnitasuga. Teada ei ole üldse see, kas me peame olema kodus 2 nädalat, kuu, 2 kuud, 3 kuud. Kas tööandjal on see õigus? Samas teatud sugulased, tuttavad on stabiilselt tööl kogu aeg. Kas siis meil on õigus saada ka raha selle kodus istutud aja eest? Või peamegi kodus olema ilma rahata. Kuidas meie, kui töölised, peaksime käituma. Ja kuidas see arvestamine toimub, kas kuu lõikes või. Näiteks kui tööline on haiguslehel 2 nädalat ja 2 nädalat või rohkem lihtsalt tööta kodus, kuidas käib siis arvestus ja kas on õigus üldse midagi nõuda kui haiguslehe näol on juba minimaalne sissetulek olemas?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 35 peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Lähtudes töövaidluste praktikast peab töötaja oma nõudeõiguse edukaks rakendamiseks ilmutama teatud aktiivsust, milleks on tööandjalt töö küsimine. Soovitav oleks seda teha kirjalikult, näiteks e-maili teel. Siis ei saa tööandja väita, et tema oleks tööd andnud, kuid töötaja oli kadunud.
Töövõimetuslehe alusel saadav haigushüvitis ei anna õigust vähendada makstavat töötasu nende päevade eest, mil olite tööl või valmis tööd tegema.
Õiglast lahendust ja töökoha säilimist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas see on õige, kui pean iga päev objektile tööle sõitma kaks tundi oma vabast ajast?08.03.2013
Töötan ehitusettevõttes ja eelmisest kuust saadeti mind objektile, mis asub kodust 80 km kaugusel, kuhu jõudmiseks kulub mul iga päev 1 tund autosõitu, kokku edasi tagasi 2 tundi päevas. Kas need kaks tundi pean oma puhkeajast tööandjale kulutama või peab tööandja need tööaja sisse arvestama? Tööpäev kestab 8 tundi. Töölepingus pole sellest sõnagi.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Reeglina ei loeta sõitu tööle ja tagasi tööajaks. Senisest töövaidluskomisjonide praktikast lähtudes ka lähetuste korral ja Riigikohtu lahendid minule teadaolevalt hetkel veel puuduvad. Siiski tasuks pöörata tähelepanu sellele, mis on Teie töölepingus märgitud töö tegemise asukohaks. Juhul, kui ehitusobjekt asub väljaspool töölepingus märgitud töö tegemise asukohta, siis on tegemist töölähetusega ja tööandjal tekib kohustus tasuda lähetuskulud, eelkõige sõidukulud. Päevaraha riigisisese lähetuse korral ei maksta.
Lugupidamisega:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda, et kliendi jäetud jootraha kuulub poele mitte teenindajale?07.03.2013
Poed nõuavad enamasti, et klienditeenindaja ei tohi kliendi jäetud jootraha omale jätta, vaid see kuulub poele. Kas selline nõudmine on seaduslik, klient ju jätab selle raha konkreetsele teenindajale mitte poele? Kas tööandjal on õigus karistada, kui teenindaja jootraha omale jätab?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseadus ei reguleeri jootraha pakkumist, vastuvõtmist ega omamist. Kui tööandja on jätnud selle osa oma äritegevuses reguleerimata, ei näe põhjust muretsemiseks. Kui aga töökorraldus vms. eeskiri antud küsimust kajastab, tuleb neid ettekirjutisi täita. Kas kliendi poolt antud kingituse omamine saab olla karistuse aluseks, on küsitav. Tööandja korralduste eiramine või ettekirjutuste rikkumine - tõenäolisem.
Arvamused jootraha kohta: http://www.tarbija24.ee//kassiiri-jootraha-laheb-tegelikult-uldkassasse
Mõistlikke ja inimlikke lahendusi soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kuidas teavitada ametnikku muudatustest seoses uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega?07.03.2013
Kas kirjalikult või suuliselt teavitatakse ametikoha muudatustest uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisel kui ametikoht ei kuulu enam avaliku teenistuse alla?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töösuhte ja –tingimuste muutumisest tuleb töötajatele kirjalikult teada anda, järgides etteteatamise tähtaegu. Tegemist on sisuliselt koondamisega, kui uued töötingimused ametnikule vastuvõetavateks ei osutu.
Edukat teavitamist ja läbirääkimisi!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu