Õigus
Küsimus: Kas kuupalgalisele ei makstagi laupäeval tehtud lisapäeva eest?11.03.2013
Tere!
Olen kuupalgaline töötaja. Veebruaris olin kõik päevad tööl 8 tundi, lisaks tehti laupäeval 9-ndal 8-tunnine tööpäev. Kokku siis 160+8 tundi. Palka sain nagu tavaliselt. Tööandja sõnul kuupalgalistel vahet pole, mitu päeva nad kuus tööl on, palk ikka sama. Saan aru, et jaanuaris oli 176 normtundi ning veebruaris 160, siis nende eest on palk sama, kui olen kuupalgaline. Aga kas tõesti lisapäeva (laupäeva) eest ka ei pea maksma, see ju ometi ületab normtundide arvu? Kui see tõesti nii on, siis sel juhul ei ole ju minul ometi mingit mõtet oma vaba aega töö peale kulutada ning laupäeval tööle minna.
Olen kuupalgaline töötaja. Veebruaris olin kõik päevad tööl 8 tundi, lisaks tehti laupäeval 9-ndal 8-tunnine tööpäev. Kokku siis 160+8 tundi. Palka sain nagu tavaliselt. Tööandja sõnul kuupalgalistel vahet pole, mitu päeva nad kuus tööl on, palk ikka sama. Saan aru, et jaanuaris oli 176 normtundi ning veebruaris 160, siis nende eest on palk sama, kui olen kuupalgaline. Aga kas tõesti lisapäeva (laupäeva) eest ka ei pea maksma, see ju ometi ületab normtundide arvu? Kui see tõesti nii on, siis sel juhul ei ole ju minul ometi mingit mõtet oma vaba aega töö peale kulutada ning laupäeval tööle minna.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Täistööajaga kuupalgalisel töötajal on tõepoolest kindel töötasu, kuid ületunnid tuleb kompenseerida vaba ajaga, kui pole kokku lepitud selle hüvitamist rahas. Ületunnitöö tegemise osas tuleb tööandjal ja töötajal kokku leppida (TLS § 44 lg 1).
Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 44 lg 4).
Kokkuvõtvalt: töö tegemist, mis ületab kokkulepitud tööaega, võib teha, kuid eeldab pooltevahelist kokkulepet ning selle eest on õigus nõuda vaba aega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses (TLS § 44 lg 6).
Selgeid kokkuleppeid ja ületunnitöö hüvitamist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas ma saan taotleda kohtult vale otsuse muutmist ning täitemenetluse tühistamist?11.03.2013
Tere! Juuli lõpus koostati protokoll kiiruse ületamise eest (kahele autole koostati protokoll ühe näidu alusel) kirjutasin ka protokolli mittenõustumise sellise näiduga, samas kiiruse ületamist ei eita. Esitasin ka vastulause protokolli koostanud politseiametnikule (kirjalik pöördumine politseiametnikule), mingit vastust ma ei saanud. Oma tööülesannete tõttu viibin 2-kuulises välislähetuses ning detsembris lähetusest saabudes ootas mind kohtutäituri kiri. Selgus, et vääteo otsuse järgi oli mulle määratud rahatrahv ning see edastatud kohtutäiturile sissenõudmiseks. Väärteootsuses on märgitud, et menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset, mis on vale. Kas ma saan taotleda kohtult vale otsuse muutmist ning täitemenetluse tühistamist. Määratud trahvi maksmisest pole ma keeldunud.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teile koostatud väärteoprotokollis on fikseeritud aeg, millal kohtuvälise menetleja otsus oli Teile kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nimetatud päevast hakkas kulgema ka otsuse jõustumise ja ka vaidlustamise tähtaeg. Otsuse jõustumisel selle täitmisele saatmist kohtutäiturile ei saa käsitleda lubamatu teona. Alustatud täitemenetlus peatatakse sissenõudja (kohtuvälise menetleja) avalduse alusel juhul, kui kohus otsustab kaebuse esitamise tähtaja ennistada ja Teie kaebuse menetlusse võtta.
Küsimus: Kas mul on mõtet politseile tagantjärgi avariiskeemi esitada, kui mulle koostati juba väärteoprotokoll?11.03.2013
Tere
Palun nõu. Mul toimus liiklusõnnetus, kus ma olin kannatanuks. Sündmuskoht oli keset tiheda liiklusega tänavat, mistõttu liigutasime mõlemad oma sõidukid tee äärde. Eelnevalt selle kohta paberit tegemata. Kohapeal me pabereid ei teinud vaid pöördusime hiljem kindlustusse. Nüüd, kolm kuud hiljem, kutsus politsei mind kohtama ning koostas väärteoprotokolli selle eest, et liigutasin sõidukit eelnevalt tunnistajate juuresolekul skeemi tegemata. Hakkasin ise asja uurima ning selgus, et üks inimene siiski oli seal kohapeal skeemi joonistanud. Politsei ei tea aga sellest midagi. Kas mul on nüüd enam mõtet politseile seda skeemi tagant järgi esitada? Kohapeal ju ütlesin, et mul seda pole. Mingeid tunnistusi ma sellega seoses andnud ei ole ja keeldusin ka protokollile alla kirjutamast. Väärteoprotokolli koostamisest on vähem kui 15 päeva möödunud.
Ette tänades
Palun nõu. Mul toimus liiklusõnnetus, kus ma olin kannatanuks. Sündmuskoht oli keset tiheda liiklusega tänavat, mistõttu liigutasime mõlemad oma sõidukid tee äärde. Eelnevalt selle kohta paberit tegemata. Kohapeal me pabereid ei teinud vaid pöördusime hiljem kindlustusse. Nüüd, kolm kuud hiljem, kutsus politsei mind kohtama ning koostas väärteoprotokolli selle eest, et liigutasin sõidukit eelnevalt tunnistajate juuresolekul skeemi tegemata. Hakkasin ise asja uurima ning selgus, et üks inimene siiski oli seal kohapeal skeemi joonistanud. Politsei ei tea aga sellest midagi. Kas mul on nüüd enam mõtet politseile seda skeemi tagant järgi esitada? Kohapeal ju ütlesin, et mul seda pole. Mingeid tunnistusi ma sellega seoses andnud ei ole ja keeldusin ka protokollile alla kirjutamast. Väärteoprotokolli koostamisest on vähem kui 15 päeva möödunud.
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ülalviidatud säte ei täpsusta, kuidas ja millisel viisil liiklusõnnetuses osalenud sõidukite asend ja jäljed fikseerida tuleb. Üldiselt tuleb eelistada nende märkimist sündmuskohal otse teekattele (kriidiga, värviga, kiviga vms). Samas pole välistatud ka võimalus märkida sõidukite asend skeemil, kuid sellisel juhul tuleb sõidukite asend skeemil fikseerida selliselt, et oleks tagatud sõidukite skeemile kantud asendi maksimaalne vastavus tegelikkusele.
Kui Teil on olemas tõend, millest nähtub, et sõidukite asend ja jäljed olid siiski ära märgitud, siis oleks Teie huvides vastav tõend koos vastulausega politseile esitada. Tõendi usaldusväärsust ja selle sobimist ülejäänud tõendite konteksti hindab menetleja.
Küsimus: Kas ettevõtte auto kasutada andmiseks on volitus vaja teha ja kas see peab olema notariaalne?11.03.2013
Kui ma soovin anda oma sõidukit kasutada ja tema nime ei ole reg tunnistusel, kas siis eestisiseselt sobib nii, et annan kaasa reg tunnistuse või on vajalik kirjalik nõusolek? Kas firma auto korral on piisav lihtkirjalik nõusolek firma poolt või on vaja notari juures kinnitada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kust alustada, kui soovime, et meie korter ei oleks enam poja korterile tagatiseks?11.03.2013
Andsime korteri tagatiseks poja perele, et nad saaksid osta endale soovitud korteri. Nüüd on meil soov, et meie korter vabastataks tagatiseks olemise seisust. Millest peame alustama, kuhu pöörduma, kui poja pere ei ole sellega nõus, kuid me soovime siiski tagatiseks olemisest loobuda.
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Küsimus: Kas saan küsida tulumaksu tagasi, kui maksan välismaal õppiva tütre ülikooli õppemaksu?11.03.2013
Minu tütar (20-aastane) õpib Hollandis ülikoolis. Mina tasun tema õppemaksu sellele ülikoolile.
Kas sellelt koolituskulult saan küsida tagasi tulumaksu või peaks tütar ise maksu tasuma? Praegu tal ei ole sissetulekut ei Hollandis ega Eestis.
Ette tänades kasuliku nõuande eest.
Kas sellelt koolituskulult saan küsida tagasi tulumaksu või peaks tütar ise maksu tasuma? Praegu tal ei ole sissetulekut ei Hollandis ega Eestis.
Ette tänades kasuliku nõuande eest.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Mida saan teha, kui ei ole nõus ringkonnakohtu otsusega elatisraha asjus?11.03.2013
Andsin lapse elatusraha nõude maakohtusse, mille mees kaebas edasi ringkonnakohtusse. Ringkonnakohtu otsusega rahule ei jää, mida ma saan edasi teha? Ise elan soomes, mees eestis.
Laps õpib eestis ja mina olen tema seaduslik esindaja. Mees keeldus ringkonnakohtus lapsele maksma sõidukulusid eestist soome 4x aastas. Mehel on ka elatusraha võlg lapsele summas 835 eurot, mida ta maksab tagasi vaid 10 euro kauppa, millega ma samuti nõus ei ole, kuna sel juhul maksab ta seda raha lapsele tagasi 7 aastat. Poeg on hetkel 17 ja õpib gümnaasiumis. Ringkonnakohus jättis lapse vajadused kohtus täielikult kõrvale ja väitis vaid, et isal pole raha, kuigi ta omab kogu meie ühisvara, mis peale lahutust jäi temale ja mille kohaselt tehti ka notariaalne leping. Ühisvaraks oli kahetoaline korter, auto ja kogu korteri sisustus.
Laps õpib eestis ja mina olen tema seaduslik esindaja. Mees keeldus ringkonnakohtus lapsele maksma sõidukulusid eestist soome 4x aastas. Mehel on ka elatusraha võlg lapsele summas 835 eurot, mida ta maksab tagasi vaid 10 euro kauppa, millega ma samuti nõus ei ole, kuna sel juhul maksab ta seda raha lapsele tagasi 7 aastat. Poeg on hetkel 17 ja õpib gümnaasiumis. Ringkonnakohus jättis lapse vajadused kohtus täielikult kõrvale ja väitis vaid, et isal pole raha, kuigi ta omab kogu meie ühisvara, mis peale lahutust jäi temale ja mille kohaselt tehti ka notariaalne leping. Ühisvaraks oli kahetoaline korter, auto ja kogu korteri sisustus.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui ringkonnakohus on Teie hinnangul otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, on Teil õigus esitada otsuse peale kassatsioonkaebus Riigikohtule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteri lae veekahju võin välja nõuda korteriühistult?08.03.2013
Tere!
Avastasin, et korteris (täpsemalt esiku lagi) on saanud mingis koguses vett läbi lae paneeli, mis on jätnud tänaseks ebameeldiva kollaka laigu lakke. Kutsusin ühistu esimehe vaatama olukorda, tema väitis, et pööningul on kõik korras (elan viimasel korrusel), et tegemist on arvatavasti kanalisatsioonipüstaku torust tekkinud kontentsveega, mis on kuidagi voolanud paneelide vahele ja jätnud oma jälje korteri laes. Küsimus on nüüd selles, kes olukorra eest peaks vastutama, kindlustusfirmalt pole mõtet kahju sisse nõuda, kuna omavastutus on suurem kui kahju kõrvaldamine iseenesest maksaks. Kuna tegemist on paari aasta taguse remondiga korteris, siis kas mul on õigus nõuda antud kahju likvideerimine sisse KÜ-lt.
Avastasin, et korteris (täpsemalt esiku lagi) on saanud mingis koguses vett läbi lae paneeli, mis on jätnud tänaseks ebameeldiva kollaka laigu lakke. Kutsusin ühistu esimehe vaatama olukorda, tema väitis, et pööningul on kõik korras (elan viimasel korrusel), et tegemist on arvatavasti kanalisatsioonipüstaku torust tekkinud kontentsveega, mis on kuidagi voolanud paneelide vahele ja jätnud oma jälje korteri laes. Küsimus on nüüd selles, kes olukorra eest peaks vastutama, kindlustusfirmalt pole mõtet kahju sisse nõuda, kuna omavastutus on suurem kui kahju kõrvaldamine iseenesest maksaks. Kuna tegemist on paari aasta taguse remondiga korteris, siis kas mul on õigus nõuda antud kahju likvideerimine sisse KÜ-lt.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Lisaks eeltoodule teeb korteriomaniku poolt korteriühistu vastu nõude esitamise küsitavaks asjaolu, et korteriomaniku näol on tegu korteriühistu liikmega, kes peaks korteriühistu liikmena ka ise hea seisma selle eest, et kõnealuseid kahjusid ei juhtuks.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Küsimus: Kas korteriühistul saab võtta katuse renoveerimiseks laenu, kui korteriomanikel on isegi juba laene võetud?08.03.2013
Viie korteriga korteriühistu võttis katuse renoveerimiseks pangalaenu, kaks korterit maksid oma summa koheselt ja kolmele korterile jäi viieks aastaks pangalaen. Kas korteriühistu võib võtta teist pangalaenu lisaks maja soojustamiseks. Kortermajas on ka pangalaenuga korterid. Sellisel juhul jääb korteriomanikul maksta kolm pangalaenu. Kuidas käituda?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Luguspidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Küsimus: Kas alustanud korteriühistul on kohustus elamuhoolduselt üle võtta kõik võlad?08.03.2013
Käesoleva aasta algusest alustanud korteriühistu ei saa seni maja hallanud elamuhoolduselt (EH) kätte kasutamata finantsvahendeid, tuues põhjenduseks, et see on võimalik üle anda koos elanike võlgadega. Mingeid läbirääkimisi EH võlgnike teemal arendada ei soovi. Põhimõtteliselt ei ole ühistul mõnede võlgnike vastu midagi. Nad on oma võlast teadlikud ja kindlasti varsti maksavad, kuid on teada, et osade võlgadega on seotud vaidlus (erimeelsus remondirahade arvutamisel aastal 2009), mida ühistu kuidagi lahendada ei saa. Seega küsimised: Kas EH on õigus külmutada kõik finants vahendid? Kas korteriühistul on kohustus üle võtta kõik võlad, sõltumata nende iseloomust?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Korteriomanike kohustuste üleminekul puhul ei tohi ka unustada seda, et nii valitseja kui korteriühistu on oma volitused saanud korteriomanike ühisuse käest, ning seega on nende näol tegu ühe mündi kahe erineva poolega, kus piiritlus enne ja pärast ei ole kohane - valitseja ja korteriühistu on lihtsalt korteriomanike käsualused.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.