Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas maamaksu tuleb maksta kõigil kaasomanikel võrdselt või vastavalt oma osa suurusele?26.03.2018

Vanaema suri, tema vara pärijateks olid 2 elus olevat last ning kolmanda lapse (kes on surnud) 3 last. Vanaema tütar ja poeg said kumbki 1/3 maast, surnud poja lapsed igaüks 1/9. Nüüd küsitakse kõigilt maamaksu 1/5 maa eest. Kas nii on õige?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Maamaksu tasutakse vastavalt omandiõigusele või kasutusõigusele. Maksusoodustus on ette nähtud kodualusele maale.
Kodualuse maa maamaksusoodustuse saamiseks on vajalik 1. jaanuari seisuga nelja asjaolu üheaegne esinemine:
- isik peab olema maa omanik või maa kasutaja maamaksuseaduse § 10 mõistes;
- maa peab olema elamumaa sihtotstarbega või maatulundusmaa sihtotstarbega maa koosseisu kuulub õuemaa kõlvik;
- maal asub hoone;
- maal asuvas hoones on maa omaniku või maa kasutaja püsiv elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

Soovitan uurida konkreetsemat arvestuskäiku maksuhaldurilt.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kuidas osaühingust välja astuda ja see minu kodust välja registreerida?19.03.2018

Tere. Soovin välja astuda osaühingust, kus olen osanik 15%-ga. Oma osa tahan lihtsalt kinkida teisele osanikule. Samas on firma registreeritud minu kodusele aadressile ja tahan ka seda muuta. Millised on võimalused, mida peaksin tegema?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Alustage ettepaneku tegemisest teisele osanikule osa ära osta. Seejärel pidage läbirääkimisi osa hinna ja uue aadressi üle.

Kui ettevõtte asukoht ei muutu ühest omavalitsusüksuse piirkonnast teise, piisab kui juhatuse liige esitab rik.ee lehel aadressi muutmise kohta avalduse (riigilõivuvaba). Kui asukoht muutub ühest omavalitsusüksuse piirkonnast teise, on lisaks vaja muuta põhikirja ja teha osanike otsus põhikirja kinnitamise kohta (kaasneb riigilõiv 18 eurot).

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kuidas kajastada osaühingu poolt teiselt osaühingult omandatud osa (osa maksumus pluss ülekurss) raamatupidamises?12.02.2018

Kuidas kajastada osaühingu poolt teiselt osaühingult mitterahalise sissemaksena omandatud osa (osa maksumus pluss ülekurss) raamatupidamises, finantsinvesteeringuna või omandina?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet (ÄS prg 142).

Seega ettevõte, millesse on tehtud sissemakse kajastab seda nii:
D: vara
K: osakapital
K: ülekurss

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas osaühingu osanikuks on mõttekam astuda füüsilise isikuna või osaühinguna?12.02.2018

Tere päevast,
Kui on võimalus astuda osanikuna osaühingusse, kuidas on mõistlik teha? Kas juriidilise isikuna ehk oma firmaga või eraisikuna? Millised on riskid?

Tänan vastuse eest

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Küsimus eeldab rohkem infot, et otsustada ühe või teise valiku kasuks. Sama on riskidega. Seega filosoofilisemast vastusest enama saamisega palun helistage mulle.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas pean maksma riigile tulumaksu korteri müügisummalt, kui sain pärandina ja seni on olnud väljaüüritud?15.12.2017

Tere. Sain aprillis 2016 pärandiks korteri. Siiamaani on olnud väljaüüritud, nüüd tekkis soov müüa. Kas pean maksma riigile tulumaksu selle korteri müügisummalt? Millistel juhtudel ei pea maksma kinnisvaramüügilt tulumaksu?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Tulumaksuga ei maksustata vastuvõetud pärandvara.

Kui aga päritud kinnisvara võõrandatakse, tuleb saadud kasult (tulu ja kulu vahelt) maksta tulumaksu, v.a juhul, kui isik kasutas seda vara kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kui kaup on soetatud enne osaühingu äriregistrisse kandmist, siis kas saan kaupa kasutada mitterahalise sissemaksena?27.11.2017

Tere! Tegemist lõnga müüva e-poega. Kui lõngad on soetatud enne osaühingu äriregistrisse kandmist, siis kas saan kaupa kasutada mitterahalise sissemaksena osaühingu loomisel? Või kuidas saaksin lõngad osaühingusse arvele võtta?
Tänan.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi, st ka lõng. Võimalus on need ka äriühingule müüa või kinkida.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Mida tähendab derivatiivhagi?30.10.2017

Sooviks teada mida tähendab derivatiivhagi?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Derivatiivhagi sünonüüm on aktsionärihagi, mis hõlmab igasuguseid aktsionäri poolt nii oma kui ka AS õiguste kaitseks kohtusse esitatavaid nõudeid.

Mõiste tuleneb Anglo-Ameerika õigussüsteemist. Mandri-Euroopa õigussüsteemis on vastav õiguslik nähtus defineeritud lihtsalt kui "aktsionäri õigus panna maksma aktsiaseltsile kuuluv kahju hüvitamise nõue".

Täiendavate küsimuste korral helistage 5300 2776 või kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas eelmiste perioodide kahjumi katmisel peab teavitama Äriregistrit?30.10.2017

Tere! Ettevõttel on omakapitali osas ülekurss ja soovib sellega katta eelmise perioodi kahjumit. Kas selle kande tegemisel peab Äriregistrit kuidagi teavitama?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

ÄS § 155 lg 2 alusel, võib ülekurssi kasutada:
1) osaühingu kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali ning muude põhikirjas ettenähtud reservide arvel;
2) osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel.

Toimingud on järgmised:
1. Põhikirja vastavusse viimine
2. Mitterahalise sissemakse tegemine (vähemalt 1 euro osakapitali ja ülejäänud makstakse ülekursiga)
3. Kahjumi katmine
4. Taotlus Äriregistrile

Kuna mitterahalise sissemakse tegemine eeldab osakapitali suurendamist vähemalt 1 euro võrra, tuleb osakapitali suurendamisest teavitada Äriregistrit (esitades osanike/aktsionäride otsus). Põhikirja muutmisel tuleb ka uus põhikiri registrile esitada.

Täiendavate küsimuste korral helistage 5300 2776 või kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Mis on mõttekam, kas OÜ või FIE, kui sooviksin ametlikult taksot sõita?17.10.2017

Tere,

Plaanin vormistada äriühingut, et seaduslikult tegeleda tööga Taxifys. Asi on selles, et ise olen ametlikult tööl täiskohaga ja see on pigem lisateenimise idee aga enda ettevõtte alt. Kuidas minu jaoks oleks loogilisem ja kasulikum seda vormistada? Kas FIE? Aga siis ju peab maksma sotsiaalmaksud vaatamata sellele, et tööandja minu ametikohal niigi maksab seda. Või siis OÜ? Aga siis ma pean maksma 2500€

Tänan vastuse eest juba ette,

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Sobivaima ettevõtlusvormi soovitamiseks oleks vaja rohkem infot. Maksustamise seisukohast on odavam pidada OÜ-d, kuna raha võib koguneda OÜ-sse ja kasumi pealt makse maksta ei tule. FIE puhul see nii ei ole ning kaasnevad tõepoolest avansilised maksed.

OÜ asutamisel 2500 eurost sissemakset teha ei ole vaja, kuna ettevõtet saab asutada ka sissemakset tegemata.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
 

Küsimus: Kas mõlemal pärijal on õigus dividendidele, kui pärandajale oli välja mõistetud, kuid välja maksmata dividendid?30.09.2017

Pärijate ühisomandis olev vara on jagatud, ühisomandi lõpetamise kokkulepe kahe seadusjärgse pärija vahel saavutatud ning notari poolt 12.mail 2017. a tõestatud. Muu pärandvara hulgas on ka väärtpaberid, milliste jagamise otsustasid mõlemad pärijad selliselt, et üks pärija kingib temale kuulunud ½ osa teisele pärijale. Notariaalakti kohaselt tekkis kingisaajal ainuomandiõigus kõikidele väärtpaberitele notariaalsest tõestamisest. Seega – tõestamise hetkeni olid väärtpaberid kummagi pärija omanduses ½ suuruses mõttelises osas. Lepingu tõestamine leidis aset kolm (3) aastat pärast pärandaja surma (pärandaja suri 5. detsembril 2013. a), pärandajale nelja (4) aasta eest väljamõistetud dividendid olid välja maksmata. Kas võib analoogia põhjal teha järelduse, et ka nimetatud nelja aasta eest väljamõistetud, kuid välja maksmata dividendid olid kuni lepingu tõestamiseni kummagi pärija omanduses ½ suuruses osas? Kas kummalgi pärijal on õigus neile dividendidele ½ suuruses osas? Lepingu tõestamisel dividendidest eraldi ei räägitud. Neid hakkab ettevõte välja maksma juunikuu algul. Millest ettevõte lähtub dividendide väljamaksmisel käesoleval juhul?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Dividendi nõudeõiguse tekkimise aluseks on osanike otsus maksta dividendi. Dividendi väljamaksmise kord ei ole seadusega täpsemalt reguleeritud ja selle kokkuleppimine on osanike pädevuses. Ka käesoleval juhul oleks täpsema vastuse andmiseks vajalik tutvuda osaühingu põhikirja või osanike sellekohase otsusega.

Dividendi maksmisel on oluline tuvastada isikute ring, kellel on õigus dividendi saada. Kui osa on võõrandatud pärast seda, kui osanikud on vastu võtnud dividendi maksmise otsuse, on praktikas üldiselt leitud, et dividendi on õigustatud saama see isik, kes oli osanikuks konkreetsel hetkel, kui võeti vastu otsus dividendi väljamaksmiseks. Teie kirjast lähtuvalt saan aru, et osanike vastav otsus on dividendide väljamaksmise kohta on tehtud. Seega pean tõenäoliseks, et kasumit on saama õigustatud mõlemad pärijad.

Kuna pärandvara jagamise lepingus saab kokku leppida ka selles, et ka väljamaksmata dividendid makstakse vaid ühele pärijale, soovitan vaadata, kas sellekohane kokkulepe on lepingus sõlmitud.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.