Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui üks osaühing on teisele võlgu, kas siis saab ta tasuda võlga oma varaga?29.04.2016

Tere
Kui üks osaühing on teisele võlgu, kas siis saab ta tasuda võlga oma varaga?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kohustused tuleb täita vastavalt kokkulepetele. Kui OÜ võlgneb teisele ettevõttele raha, siis tuleb võlgnevus tasuda rahas. Samas saavad pooled alati ka kokku leppida, et raha asemel tasutakse võlgnevus mingisugustes esemetest (toodang, sõiduk, kinnistu vms).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas FIE võib oma varad ja erikontol oleva raha anda maksuvabalt üle ka MTÜ-le?12.04.2016

Kas FIE võib oma varad ja erikontol oleva raha anda maksuvabalt üle ka MTÜ-le? Kui FIE on oma varad üle andnud (kas MTÜ-le või OÜ-le) kes vastutab tegevuse jätkamise eest?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Küsimus on eelkõige selles, mis on sellise tegevuse eesmärk. Kui soovite lõpetada tegutsemise FIE-na ja jätkata tegutsemist juriidilist isikut (eelkõige OÜ-d) kasutades, siis praktikas asutatakse OÜ, kogu tegevus (sh klientidega sõlmitud lepingud, varad jms) viiakse üle OÜ-le ning FIE lõpetab tegutsemise. Kui aga plaanite jätkata tegutsemist ka FIE-na, siis saab õigused ja kohustused anda OÜ-le üle osaliselt.

Selliste tegevuste maksustamine sõltub tehingu sisust ning maksuõiguslikult kõige soodsama laheduse leidmine eeldab asjaoludega põhjalikumat tutvumist. Teie huvidele vastava lahenduse leidmiseks soovitan Teil võtta ühendust Advokaadibüroo LMP maksuõiguse eksperdiga: partner/vandeadvokaat Kaido Künnapas, e-post kaido.kunnapas@lmp.ee, telefon 625 2000.

Kui kasutate ettevõtte ülemineku konstruktsiooni, siis jääb OÜ endiselt vastutama kõigi enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest (solidaarselt FIE-ga). Kui kasutada üksnes vara võõrandamise lepinguid, siis vastutus üldjuhul üle ei lähe ehk varasemate kohustuste eest vastutab FIE ja pärast ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest vastutab OÜ. Samas võidakse ka vara võõrandamise lepingut lugeda teatud juhtudel ettevõtte üleminekuks, millega kaasneb OÜ ja FIE solidaarne vastutus ka varasemate kohustuste eest.

Kokkuvõttes tuleb esmalt kaardistada Teie lõppeesmärgid ja võimalikud riskid (sh FIE kohustused) ning valida sellest lähtudes kõige sobivam võimalus varade üleandmiseks. Ei ole välistatud, et osutub vajalikuks sõlmida mitu eriliigilist lepingut vms. Kõigis neis küsimustes saab Teid aidata Advokaadibüroo LMP partner/vandeadvokaat Kaido Künnapas, e-post kaido.kunnapas@lmp.ee, telefon 625 2000.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas vallavanemal on õigus sekkuda valla tütarettevõtte juhtimisse, kui sellel on oma juhatus ja nõukogu?30.03.2016

Tere,
Loodud on valla tütarettevõte osaühinguna veemajanduse valdkonnas. Kinnitatud nõukogu, juhatuse liige. Kas valla volikogu esimehel on õigus sekkuda osaühingu töösse, kutsuda kokku nõukogu, anda suuniseid ja igatepidi sekkuda asutuse töösse. Minu arusaamise järgi pole see küll tema rida.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Valla näol on tegemist OÜ osanikuga, kellel on tavapärased osaniku õigused, mis on sätestatud äriseadustiku (ÄS) § 168. Üldpõhimõtte kohaselt määravad osanikud nõukogu liikmed, nõukogu valib juhatuse ning OÜ-d juhib igapäevaselt juhatus.

Samas näeb ÄS § 168 lg 2 ette, et osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes ning sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Rõhutada tuleb siinkohal otsuste vastuvõtmist ehk kui näiteks ainuosanik soovib anda korraldusi, peab see olema vormistatud ainuosaniku otsusena.

Omaette küsimus on osanikku esindava isiku, käesoleval juhul volikogu esimehe, pädevus selliseid otsuseid vastu võtta. Volikogu esimehe pädevuse osas tuleks analüüsida mh vastava valla põhimäärusega volikogu esimehele antud pädevust.

Kokkuvõttes saab öelda, et põhimõtteliselt on OÜ osanikel õigus võtta vastu otsuseid ka küsimustes, mis muidu kuulub nõukogu või juhatuse pädevusse. Sellised otsused peavad aga olema vormistatud nõuetekohaselt osanike otsusena või ainuosaniku otsusena. Kui korrektset osanike otsust pole, siis nõukogu ja juhatus osaniku korraldusi automaatselt järgida ei tohiks, kuna õiguslikult vastutavad selliste otsuste eest nõukogu ja juhatuse liikmed.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas Eesti ettevõte, kelle tegevus ja maksude tasumine käib Soomes, peab Eestis 0-aruande esitama?16.03.2016

Tere,
Firma on asutatud ja registreeritud Eestis. Kogu majandustegevus, aruandlus, maksuarvestus ja maksude tasumine toimub Soomes ja Soome seaduste järgi. Kas ma pean igal aastal esitama Eestis 0-aruande? Kas firma üldse tohib nii eksisteerida? Kas võidakse äriregistrist kustutada?

Aitäh!

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Firma tohib eksisteerida, äriregistrist kustutada ei saa tulenevalt isikute vaba liikumise põhimõttest Euroopa Liidus. Majandusaasta aruandes peate kajastama oma ettevõtte majandustegevust sõltumata sellest, kus ettevõte parasjagu tegutseb.

Kui soovite täiendavat informatsiooni konkreetsemate deklaratsioonide, aruannete või teadete osas, siis palun võtta ühendust Advokaadibüroo LMP maksuõiguse eksperdiga: partner/vandeadvokaat Kaido Künnapas, e-post kaido.kunnapas@lmp.ee, telefon 625 2000.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas osaühingu juhatuse liikmed võib määrata tähtajatult või on mingi seadusest tulenev ajaline piirang?11.03.2016

Vaja pikendada osaühingu juhatuse liikmete volitusi. Kuna põhikirjast ei leidnud ühtki viidet, mis ütleks kui pikaks ajaks on võimalik juhatuse liikmeid ametisse määrata, siis tekkis küsimus, kas tänapäeval on võimalik määrata juhatuse liikmed ametisse tähtajatult või on mingist seadusest ikkagi tulenev ajaline piirang? Antud juhul on tegemist väikse osaühinguga, millel on 2 võrdse osalusega osanikku ja mõlemad on juhatuses.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriseadustiku § 184 lg 2 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale.

Ehk kui põhikiri ei näe ette, et juhatuse liikme võib valida üksnes mingiks konkreetseks ajaks, siis võib juhatuse liikme valida (tema volitusi pikendada) tähtajatult.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas minu osaühingu juhatusest väljaarvamine ja abikaasa juhatusse arvamise saab vormistada koos?11.03.2016

Olen abielus, abielu kestel on asutatud osaühing, mille ainuomanik (seoses sõlmitud abieluvara lepinguga) on abikaasa, mina üksinda juhatuses. Tänaseks oleme arutanud nii, et abikaasa soovib ainukesena juhatusse astuda, mina soovin sealt välja astuda. Kuidas peaksime toimima? Kas peaksime enne üldkoosoleku protokolliga lisama abikaasa juhatusse ning hiljem nö uue protokolli tegema, et mina soovin välja astuda? Saab ehk ühe protokolliga? Sisuks on juhatuse liikmete muudatusest - lisada abikaasa juhatusse ning arvata iseennast välja?
Tänan vastamast

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Juhatuse liikme vahetamiseks tuleb vormistada ainuosaniku otsus, millega Teid kutsutakse juhatusest tagasi ning Teie abikaasa nimetatakse juhatuse liikmeks. Vastav ainuosaniku otsus tuleb esitada äriregistrile koos kandeavaldusega. Selleks tuleb siseneda ettevõtjaportaali (https://ettevotjaportaal.rik.ee), alustada muutmiskande avaldust, muuta ära juhatuse liikme andmed, lisada digitaalselt allkirjastatud ainuosaniku otsus, lisada nii Teie kui ja Teie abikaasa digiallkiri, tasuda riigilõiv ja esitada avaldus äriregistrile.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas inimene, kellel on maksehäired ja ka kohtutäitur oma nõudega, võib luua osaühingu?02.03.2016

Tere. Kas inimene, kellel on maksehäired ja ka kohtutäitur oma nõudega, võib luua osaühingu? Tasun oma asju korrektselt, aga tahaks iseenda peremees olla.

Ette tänades

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Osaühingu asutamine on lubatud, kuid peate arvestama võimalusega, et kohtutäitur võib arestida Teile kuuluvad OÜ osad. Seega võib olla mõistlik registreerida OÜ kellegi teise nimele või kasutada ettevõtluseks muud juriidlist vormi - näiteks mittetulundusühingut, millel on samuti lubatud ettevõtlusega tegeleda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus on pädev kui protokollile ei kirjuta alla koosoleku juhataja?02.03.2016

Tere!
Kas aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus (millega otsustati väga suure tehingu teostamine) on pädev kui protokollile ei kirjuta alla koosoleku juhataja. Põhjuseks koosoleku juhataja isikut puudutavad koosolekul esitatud ja protokollitud küsimused, mis on seotud 2,5 aastat tagasi temale võõrandamiseks antud äriühingu vara (väärtus üle 3000 euro) olemasolu ja võõrandamise käigu kohta. Ta nõuab nimetatud teema protokollist eemaldamist, mida protokollija ei nõustu tegema. Protokoll oli kättesaadav aktsionäridele vastavalt seaduses toodud tähtajal kuigi ilma koosoleku juhataja allkirjata. Oma eriarvamust ta ka siiani (1.5 kuud hiljem) ei ole lisanud. Koosolekul vastuvõetud otsuse alusel juba tegutsetakse. Samuti ei ole koosoleku juhataja (nõukogu esimees) siiani vastanud koosolekul esitatud järelpärimisele selle suure tehingu (millega reaalselt seatakse ohtu äriühingu edasine tegutsemine) teostamiseks esitatud analüüside olemasolu kohta (nõue protokollitud). Nõukogu esimees selgitas üldkooslekul aktsionäridele võimalust vara (üle 2/3 aksiakapitalist) müüa ja saadud raha jagada dividendideks.
Kuidas kutsuda tagasi nõukogu kui nõukogu 2-l liikmel on üle 50 % aktsiaid ja seega üldkoosolekul ka hääli.
Lugupidamisega

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus on kehtiv, ka juhul kui koosoleku juhataja jättis protokolli allkirjastamata ja ei ole nõus seda tegema.

ÄS § 301.1 kohaselt on aktsionäride üldkooosoleku otsus tühine, kui:
1) otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet;
2) otsus ei vasta headele kommetele;
3) otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud;
4) otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda.

Sama pragrahvi teise lõike kohaselt on otsus tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

Kuigi ÄS § 304 lg 2 sätestab, et üldkoosoleku protokollile kirjutavad alla protokollija ja koosoleku juhataja, siis ei näe seadus ette, et antud rikkumine tooks kaasa otsuse tühisuse. Nt võiks otsuse tühisuse kaasa tuua kui üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalne ning seda nõuet ei järgita või kui protokoll on üldse jäetud koostamata. Koosoleku protokoll üksnes kajastab otsuste vastuvõtmist, mitte ei ole ise otsuseks. Lisaks koostatakse protokoll pärast koosoleku toimumist ning kui näiteks koosoleku juhataja enne allkirjastamist sureb, ei muutu sellega tühiseks kõik üldkoosolekul vastuvõetud otsused.

Kui otsus on kehtiv, oleks võimalik nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt ÄS §-le 302. Otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda vaid see otsuse tegemisel osalenud isik, kes otsuse tegemise käigus lasknud oma vastuväite protokollida. Otsuse vaidlustamine on võimalik kolme kuu jooksul alates otsuse tegemisest. Juhul kui üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest, ei ole üldkoosoleku otsus enam vaidlustatav.

Vastuseks Teie küsimusele seoses nõukogu tagasikutsumisega. Reeglina saab nõukogu liikme tagasi kutsuda üldkoosolek, ent nõukogu liikme tagasikutumine on võimalik ka kohtu kaudu. Äriseadustiku § 319 lg 5 kohaselt on aktsionäridel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, kuid kellel puudub nõukogu liikme tagasikutsumise otsuse vastuvõtmiseks nõutav häälteenamus (s.o reeglina 2/3) või kellel puudub üldse võimalus konkreetse nõukogu liikme tagasikutsumisel hääletada põhjusel, et nõukogu liiget ei määra põhikirja kohaselt üldkoosolek, on õigus mõjuval põhjusel nõuda nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu kaudu. Seega peab aktsionär esitama kohtule hagiavalduse ning hagejaks saab olla aktsionär või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist ning kostjaks aktsiaselts. Nõude peamine ja kõige olulisem eeldus on mõjuva põhjuse olemasolu. Eelkõige võib mõjuvaks põhjuseks olla nõukogu liikme kohustuste oluline rikkumine.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis saab firmast, kui ainuomanik ja juhatuse esimees sureb?09.02.2016

Tere!
Mis saab firmast X, kui ainuomanik ja juhatuse esimees sureb. Omanikul on abikaasa, kes juhatuse liige ja tütar ja tütrepoeg lihtliikmed. Praegu firma toimib. Omanikust ei sõltu praegugi midagi - lihtsalt nimi eesotsas. Tegevuses aktiivselt kaasa ei löö. Kuidas toimida, sest firmas ikkagi elavtööjõudu ka.

Aitäh!

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Osaühingu osa kuulub pärandvara hulka ehk tuleks algatada pärimismenetlus, mille käigus selgub, kes pärib OÜ osa. Kui OÜ-l oli veel juhatuse liikmeid, siis OÜ igapäevategevust osaniku surm eelduslikult oluliselt ei mõjuta - OÜ-d juhivad edasi teised juhatuse liikmed.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas osaühingu mitterahalise sissemakse saab teha ilma audiitori otsuseta?09.02.2016

Kui soovin OÜ luua mitterahalise sissemaksega ning summa jääb 2500€ juurde, mis on miinimumnõue, siis kas 2500€ väärtuses võib olla ka mitterahaline asi ilma audiitorit kaasamata?
Või peab 2500€ väärtuse puhul lähtuma sellest, et kui üle 50% varast on mitterahaline, siis tuleb kaasata audiitor?
Kui 1250€ maksta rahaliselt ja 1250€ mitterahaliselt, siis audiitorit kaasama ei pea, vaid juhatuse liikmed otsustavad ja hindavad vara väärtust?

Aitäh!

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

ÄS § 143 lg 3 sätestab, et kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja mitterahalise sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui sellise osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamist ÄS §-s 142 sätestatud nõuetele vastavuse osas kontrollima audiitor.

Seega kehtib audiitori kaasamise kohustuse mõlema alternatiivi puhul eeldus, et osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot. Kui osaühingu osakapital on alla 25 000 euro, siis audiitorilt mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist tellima ei pea.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee