Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas jagada osaühing, millel on kolm osanikku ja kolm kauplust?24.10.2016

Tere, omame perefirmat kus on kolm liiget. Ühe osa on 34 ja kahel 33,5 %. Kaupluseid on kolm, Tallinnas kaks ja Tartus üks. Oleks soov jätta endale st. kahele osanikule Tartu kauplus. Kuidas on võimalik seda teha. Olen ette võtnud lahutusetee läbi kohtu. Oleme ühiselt pangalt laenu võtnud. OÜ-s pole ühtegi korda tehtud koosolekuid. Piirdub kõik ühe osaniku arvamusest. Meil on kõikidel õigus teha lepinguid ja muid toiminguid.

Ette tänades,

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esmalt tuleb märkida, et antud kaasuses oleks vaja teada täpsemaid asjaolusid, samuti tuleks selgitada, mida olete täpsemalt silmas pidanud. Antud info põhja pole võimalik Teile konkreetselt vastata.

Oluline oleks teada, kas osaühingu puhul on tegemist abikaasade ühisvaraga (Teie info kohaselt on osanikke kolm) ning kuidas jaotub osaühing osanike vahel, sest Teie poolt edastatud info põhjal on osaühingu suuruseks 101%, mis aga ei saa võimalik olla. Asjas konkreetse vastuse andmiseks oleks vaja eelnevalt tutvuda ka osaühingu põhikirjaga ning teada, milline on juhatuse liikmete esindusõigus.

Esitatud informatsiooni alusel saab märkida järgmist. Osaühingu osa (nagu muugi abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara) kuulub eelduslikult abikaasade ühisvara hulka. Vara, mis on omandatud ühisvarasuhte kestel, jääb edasi ühisvaraks, kuni seda ei jagata. See tähendab, et jagamata esemeid saavad abikaasad endiselt koos müüa, pantida jne. Kui abikaasad vara jagamise osas kokkuleppele ei jõua, saab nõuda kohtu kaudu vara jagamist. Kinnisasjade ja osaühingute osaluste jagamise leping tuleb notariaalselt tõestada. Abikaasad võivad ise kokku leppida, kuidas nad oma ühisvara jagavad. Nad võivad jagada osaühingu neile kuuluvad osakud pooleks ja jääda ühiselt äris tegutsema. Samuti võib üks maksta teisele tema osa eest kompensatsiooni ning saada seeläbi kogu vara omanikuks või kingib üks oma osa teisele. Nad võivad ka ühiselt oma vara müüa kellelegi kolmandale ning jagada omavahel müügist saadud vara. Abikaasad võivad vara jagada võrdselt või võivad võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda kui üks või teine abikaasa tunnistab, et teisel oli ühe või teise ühisvara hulka kuuluva asjaga rohkem seotud. Kui abikaasad omavahel suheldes ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei suuda jõuda, tuleb huvitatud poolel pöörduda kohtusse esitades hagi ühisvara jagamise nõudes. Sellisel juhul otsustab juba kohus, kuidas ühisvara jagamine toimub.

Äriühingul on alati enda vara ning äriühingule kuuluv vara ei kuulu äriühingu omanikele. Osanike varaks on üksnes osaühingu osad. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. See tähendab, et äriühingu vara kasutamist korraldab äriühingu juhatus. Kui üks osanik soovib, et osaühingu vara oleks tema kasutuses, peab selle võimaldamise ja tingimused määrama juhatus.

Kui osaühing soovib tegevuse lõpetada ega soovi jätkata osanikena, saab osaühingu lõpetada osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtuotsusega. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanikest kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kellelt peaksin võlga sisse nõudma, kas tagandatud juhatuse liikmelt või kliendilt, kes tasus väidetavalt tema kätte sularahas?26.09.2016

Tere!
Minu firma esitas arve teisele firmale osutatud teenuste eest. Arvel oli rekvisiitidena minu firma arveldusarve, kuhu arve tasuda. Arve esitamise hetkel oli mu firmas üks juhatuse liige (nimetagem Imreks).
Arve tasumise tähtajaks oli 5. september.
2. septembril lõppes mu firmal koostöö Imrega ja 2. septembri ainuosaniku otsusega tagandati ta juhatuse liikme kohalt. Äriregistrisse anti kande muutmis avaldus 12. septembril ja kanne jõustus 14. septembril.
Firmalt, kellele arve esitati, tuli vastus, et nad tasusid arve 12. septembril sularahas Imre kätte ja koostasid selle kohta ka dokumendi, kus Imre allkiri on all.
Kuidas peaksin edasi tegutsema? Kellelt võla sisse nõudma? Kas Imrelt või siiski firmalt, kes maksis arve valesse kohta. Valesse kohta maksmise põhjendasid nad sellega, et nad polnud teadlikud, et Imre pole enam minu firmaga seotud ja andsid raha oma arust minu firma juhatuse liikmele. Imre töötab nüüd antud firmas ja minu kõnedele ja meilidele ei vasta.

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (VÕS § 76 lg-d 1-2). Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS §76 lg 3). Kohustuse täitmise koht on sätestatud VÕS § 85. VÕS §100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Äriühing pidi raha maksma ära 5. septembril lepinguga või seadusega kindlaksmääratud viisil ja kohas õigustatud isikule, seda aga ei tehtud ning nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks. Äriühingu juhatuse liiget loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks (TsÜS § 34 lg 1 ja ÄS § 181). Kohustuse täitmise kviitungi üleandjat ei loeta õigustatuks kohustuse täitmist vastu võtma, kui võlgnik teadis või pidi teadma, et üleandja ei olnud õigustatud kohustuse täitmist vastu võtma (VÕS § 95 lg 4).

Äriregister on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register, mis tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ametiaja lõppemise tõttu, tagasikutsumise või tagasiastumiseni. Juhatuse liikme kanne äriregistris, mis tehakse paratamatult ajalise nihkega, peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Äriregistri kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige ning kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma (ÄS §34 lg-d 2, 3).

Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et kui arve tasuja teadis, et Imre pole enam juhatuse liige, siis suure tõenäosusega ei ole arvet korrektselt tasutud ja selle tasumist saab neilt uuesti nõuda. Kui aga arve tasuja polnud teadlik, et Imre pole enam juhatuse liige, siis tuleks nõue esitada hoopis Imre vastu.

Imre puhul märgin lisaks, et tema tegevus juhatuse liikmena võib olla käsitletav äriühingu vara omastamisega, kui juhatuse liige on võtnud raha enda valdusesse KarS §201 tähenduses.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas vormistada elukoha muutuse tõttu ettevõtte aadressi?12.09.2016

Tere,

Soovime seoses elukoha muutusega registreerida ümber ettevõtete aadressi, kuid kogu aeg saame RIKist pikad määrused, mis kõik on valesti. Osaühingu juriidilise aadressi muutmisel koostasime juhatuse koosoleku protokolli, digiallkirjastasime. Samuti muutsime aadressi põhikirjas ja lisasime uue digiallkirjastatud põhikirja.
Saime jälle uue määruse tekstiga: kandeavalduse alusel ei saa teha äriregistrisse taotletud põhikirja kinnitamise kannet, sest avaldusele ei ole lisatud osaniku põhikirja muutmise otsust. Kandeavalduses on põhikirja kinnitamise ajana märgitud 30.08.2016. Kandeavaldusele on lisatud juhatuse 15.08.2016 otsus muuta asukohta ja põhikirja. Põhikirja muutmine on osanike pädevus.

Kui meil on olemas juhatuse koosoleku protokoll koos otsusega, kus on päevakorra punkt: 1. Osaühingu põhikirja, asukoha ja aadressi muutmine, siis millist osaniku põhikirja muutmise otsust veel vaja on?

Ette tänades!

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriseadustiku kohaselt on OÜ põhikirja muutmine osanike, mitte juhatuse pädevuses. Seega saab OÜ põhikirja muuta osanike koosoleku otsusega, mitte juhatuse koosoleku otsusega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kui keeruline on täisühingu ümberkujundamine usaldusühinguks?06.08.2016

Täisühingust soovib lahkuda üks osanik. Teine osanik on sellega nõus ning lahkuva osaniku kohale ühingusse astuvad 3 usaldusosanikku. Kui keeruline on usaldusühinguks ümberkujundamine ja millega alustada?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui täisühingusse astub usaldusosanik, siis muutub täisühing usaldusühinguks ilma keerulise ümberkujundamismenetluseta. Kui usaldusühingusse ei jää ühtegi usaldusosanikku, aga alles on vähemalt kaks täisosanikku, muutub usaldusühing täisühinguks.

Ümberkujundamise kannab äriregistrisse registripidaja omal initsiatiivil või ühingu avalduse alusel. Äriregistris täisühingu usaldusühinguks ja usaldusühingu täisühinguks ümberkujundamine on ilma lõivuta.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas kaasata osaühingule juurde uus osanik, kas on vajalik notariaalne kinnitus?09.06.2016

Kuidas kaasata osaühingule juurde uus osanik, kas on vajalik notariaalne kinnitus?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 1 järgi võib osanik vabalt võõrandada osa teisele osanikule. Kui osa võõrandatakse kolmandale isikule, tuleb silmas pidada ÄS § 149 lg-t 2, mis sätestab teiste osanike ostueesõiguse, mida on teistel osanikel võimalik kasutada ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele.

ÄS § 149 lg 4 järgi peavad osa võõrandamise kohustustehing ning käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. See ei kehti juhul, kui OÜ osad on registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris (ÄS § 149 lg 5).

Seega üldjuhul tuleb tehingu tegemiseks pöörduda notari poole. Vajadusel on soovitatav kasutada ka advokaadi nõustamist, et ostu-müügitehinguga oleksid Teie huvid maksimaalselt kaitstud ja maandatud oleksid kõik tehinguga seotud riskid (eelkõige pärast tehingu toimumist ostja poolt müüja vastu nõude esitamisega seonduv).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kui üks osaühing on teisele võlgu, kas siis saab ta tasuda võlga oma varaga?29.04.2016

Tere
Kui üks osaühing on teisele võlgu, kas siis saab ta tasuda võlga oma varaga?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kohustused tuleb täita vastavalt kokkulepetele. Kui OÜ võlgneb teisele ettevõttele raha, siis tuleb võlgnevus tasuda rahas. Samas saavad pooled alati ka kokku leppida, et raha asemel tasutakse võlgnevus mingisugustes esemetest (toodang, sõiduk, kinnistu vms).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas FIE võib oma varad ja erikontol oleva raha anda maksuvabalt üle ka MTÜ-le?12.04.2016

Kas FIE võib oma varad ja erikontol oleva raha anda maksuvabalt üle ka MTÜ-le? Kui FIE on oma varad üle andnud (kas MTÜ-le või OÜ-le) kes vastutab tegevuse jätkamise eest?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Küsimus on eelkõige selles, mis on sellise tegevuse eesmärk. Kui soovite lõpetada tegutsemise FIE-na ja jätkata tegutsemist juriidilist isikut (eelkõige OÜ-d) kasutades, siis praktikas asutatakse OÜ, kogu tegevus (sh klientidega sõlmitud lepingud, varad jms) viiakse üle OÜ-le ning FIE lõpetab tegutsemise. Kui aga plaanite jätkata tegutsemist ka FIE-na, siis saab õigused ja kohustused anda OÜ-le üle osaliselt.

Selliste tegevuste maksustamine sõltub tehingu sisust ning maksuõiguslikult kõige soodsama laheduse leidmine eeldab asjaoludega põhjalikumat tutvumist. Teie huvidele vastava lahenduse leidmiseks soovitan Teil võtta ühendust Advokaadibüroo LMP maksuõiguse eksperdiga: partner/vandeadvokaat Kaido Künnapas, e-post kaido.kunnapas@lmp.ee, telefon 625 2000.

Kui kasutate ettevõtte ülemineku konstruktsiooni, siis jääb OÜ endiselt vastutama kõigi enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest (solidaarselt FIE-ga). Kui kasutada üksnes vara võõrandamise lepinguid, siis vastutus üldjuhul üle ei lähe ehk varasemate kohustuste eest vastutab FIE ja pärast ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest vastutab OÜ. Samas võidakse ka vara võõrandamise lepingut lugeda teatud juhtudel ettevõtte üleminekuks, millega kaasneb OÜ ja FIE solidaarne vastutus ka varasemate kohustuste eest.

Kokkuvõttes tuleb esmalt kaardistada Teie lõppeesmärgid ja võimalikud riskid (sh FIE kohustused) ning valida sellest lähtudes kõige sobivam võimalus varade üleandmiseks. Ei ole välistatud, et osutub vajalikuks sõlmida mitu eriliigilist lepingut vms. Kõigis neis küsimustes saab Teid aidata Advokaadibüroo LMP partner/vandeadvokaat Kaido Künnapas, e-post kaido.kunnapas@lmp.ee, telefon 625 2000.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas vallavanemal on õigus sekkuda valla tütarettevõtte juhtimisse, kui sellel on oma juhatus ja nõukogu?30.03.2016

Tere,
Loodud on valla tütarettevõte osaühinguna veemajanduse valdkonnas. Kinnitatud nõukogu, juhatuse liige. Kas valla volikogu esimehel on õigus sekkuda osaühingu töösse, kutsuda kokku nõukogu, anda suuniseid ja igatepidi sekkuda asutuse töösse. Minu arusaamise järgi pole see küll tema rida.

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Valla näol on tegemist OÜ osanikuga, kellel on tavapärased osaniku õigused, mis on sätestatud äriseadustiku (ÄS) § 168. Üldpõhimõtte kohaselt määravad osanikud nõukogu liikmed, nõukogu valib juhatuse ning OÜ-d juhib igapäevaselt juhatus.

Samas näeb ÄS § 168 lg 2 ette, et osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes ning sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Rõhutada tuleb siinkohal otsuste vastuvõtmist ehk kui näiteks ainuosanik soovib anda korraldusi, peab see olema vormistatud ainuosaniku otsusena.

Omaette küsimus on osanikku esindava isiku, käesoleval juhul volikogu esimehe, pädevus selliseid otsuseid vastu võtta. Volikogu esimehe pädevuse osas tuleks analüüsida mh vastava valla põhimäärusega volikogu esimehele antud pädevust.

Kokkuvõttes saab öelda, et põhimõtteliselt on OÜ osanikel õigus võtta vastu otsuseid ka küsimustes, mis muidu kuulub nõukogu või juhatuse pädevusse. Sellised otsused peavad aga olema vormistatud nõuetekohaselt osanike otsusena või ainuosaniku otsusena. Kui korrektset osanike otsust pole, siis nõukogu ja juhatus osaniku korraldusi automaatselt järgida ei tohiks, kuna õiguslikult vastutavad selliste otsuste eest nõukogu ja juhatuse liikmed.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas Eesti ettevõte, kelle tegevus ja maksude tasumine käib Soomes, peab Eestis 0-aruande esitama?16.03.2016

Tere,
Firma on asutatud ja registreeritud Eestis. Kogu majandustegevus, aruandlus, maksuarvestus ja maksude tasumine toimub Soomes ja Soome seaduste järgi. Kas ma pean igal aastal esitama Eestis 0-aruande? Kas firma üldse tohib nii eksisteerida? Kas võidakse äriregistrist kustutada?

Aitäh!

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Firma tohib eksisteerida, äriregistrist kustutada ei saa tulenevalt isikute vaba liikumise põhimõttest Euroopa Liidus. Majandusaasta aruandes peate kajastama oma ettevõtte majandustegevust sõltumata sellest, kus ettevõte parasjagu tegutseb.

Kui soovite täiendavat informatsiooni konkreetsemate deklaratsioonide, aruannete või teadete osas, siis palun võtta ühendust Advokaadibüroo LMP maksuõiguse eksperdiga: partner/vandeadvokaat Kaido Künnapas, e-post kaido.kunnapas@lmp.ee, telefon 625 2000.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas osaühingu juhatuse liikmed võib määrata tähtajatult või on mingi seadusest tulenev ajaline piirang?11.03.2016

Vaja pikendada osaühingu juhatuse liikmete volitusi. Kuna põhikirjast ei leidnud ühtki viidet, mis ütleks kui pikaks ajaks on võimalik juhatuse liikmeid ametisse määrata, siis tekkis küsimus, kas tänapäeval on võimalik määrata juhatuse liikmed ametisse tähtajatult või on mingist seadusest ikkagi tulenev ajaline piirang? Antud juhul on tegemist väikse osaühinguga, millel on 2 võrdse osalusega osanikku ja mõlemad on juhatuses.

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriseadustiku § 184 lg 2 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale.

Ehk kui põhikiri ei näe ette, et juhatuse liikme võib valida üksnes mingiks konkreetseks ajaks, siis võib juhatuse liikme valida (tema volitusi pikendada) tähtajatult.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee