Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas ülekurssi võib kasutada eelmiste perioodide kahjumi katteks?25.11.2015

Osaühingul on osakapital 2500€, eelmiste perioodide kahjum on 35 000, jooksva aasta kasum tuleb orienteeruvalt 10 000. Et eelmiste perioodide kahjumit kaotada, arvab omanik, et suurendab mitterahalise sissemaksega osakapitali 1€ ja ülekurss 35 000€ kokku mitterahaline sissemakse 35001€. Mõttekäik on omanikul järgmine:
1. Põhikirja vastavusse viimine
2. Mitterahaline sissemakse 35001, sellest 1€ osakapitali suurendamine ja 35 000€ ülekurss.
3. Fondiemissiooni teel ülekursi vähendamine 35 000 ja eelmiste perioodide kahjumi vähendamine 35 000€. Kui selline käik on teostatav, kas seda saab ühe kandega ÄR-s teha?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Teiepoolne mõttekäik on õige ja teostatav, kuid osakapitali suurendamisel (mitterahalise) sissemakse korral fondiemissiooni siiski tegema ei pea.

Ülekursi kasutamiseks annab ÄS § 155 lg 2 kaks võimalust:
1) osaühingu kahjumi katmine, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali ning muude põhikirjas ettenähtud reservide arvel;
2) osakapitali suurendamine fondiemissiooni teel.
Seega kasutate esimest varianti.

Toimingud on järgmised:
1. Põhikirja vastavusse viimine
2. Mitterahaline sissemakse, millest suurendate osakapitali 1 euro võrra ja ülejäänud makstakse ülekursina
3. Kasutate ülekurssi osaühingu kahjumi katmiseks

Lisaks välja toodud toimingutele tuleb vastu võtta vajalikud osanike otsused: otsus põhikirja muutmise kohta, otsus osakapitali suurendamiseks, milles peab olema ära märgitud mitterahalise sissemakse ese ja otsus jaotamata kahjumi katmiseks ülekursiga.

Põhikirja muutmise ja osakapitali suurendamise võib otsustada samas osanike otsuses. Uus põhikiri lisatakse osakapitali suurendamise taotlusele.

Olukorras, kus kahjum on ka 2015. a 10 000 EUR, tuleb arvestada ÄS §-ga 176:
Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama:
1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või
1.1) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse;
2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või
3) pankrotiavalduse esitamise.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas lõpetada FIE tegevus ilma suuremate kahjudeta?02.11.2015

Tere, Kuidas käituda või lõpetada FIE tegevus ilma suuremate kahjudeta? Tänu mingitele tohututele segadustele nii enda kui ka maksu ja tolliametiga kukkus kaela järsku võlg, mis ületab 8000 eurot, sellele lisaks müstiline intress, mis on nüüdseks juba üle 1700 euro ja sellele lisanduv käibemaks. (See on ikka tohutult suur summa meile.) Tuludeklaratsiooni tehes maksuametis ei öelnud keegi midagi ja ka suve alguses maksuvõlgnevuse puudumise kohta tõendit küsides väljastasid nad selle, ja mitu korda. Võlgnevust nagu polnud, kuid nüüd ütlevad, et on ja juba mingi poolteist aastat. Kuidas käituda?
Ette tänades ja murelikult vastust oodates.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriseadustiku (ÄS) § 59 lg 3 kohaselt kustutatakse füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) äriregistrist tema avalduse alusel. See ei mõjuta aga varem tekkinud kohustusi, kuna ÄS § 78 kohaselt vastutab FIE oma kohustuste eest kogu oma varaga.

Juhul, kui Teie hinnangul nõuab Maksu- ja Tolliamet Teilt võlgnevuse tasumist põhjendamatult, soovitan ma sel teemal konsulteerida Advokaadibüroo LMP maksuõiguse eksperdiga, kelleks on partner/vandeadvokaat Kaido Künnapas (e-post: kaido.kunnapas@lmp.ee, tel: 625 2000).


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas oma endise osaühingu juhatusest tagasi astuda, kui omanikku kellele taotlus esitada, ei eksisteeri?26.10.2015

Masuajal sai välja kuulutatud ühe minule kuuluva osaühingu pankrot. Sellele osaühingule kuulus ka üks teine osaühing, mis tollel hetkel aktiivselt ei tegelenud. Kuna see OÜ oli tollel hetkel käibemaksukohuslane, võõrandas pankrotihaldur selle huvitatud kolmandale isikule. Notaris sai vormistatud nii osa üleandmine kui ka põhikirja muudatus ja juhatuse liikmete vahetus.
Kuna aga Maksuamet üsna kohe peale seda kustutas ettevõtte KMKR-registrist, kadus ostjal huvi firma vastu ja nad ei registreerinud Äriregistris ka juhatuse muudatust, vaatamata minu korduvatele palvetele. Olen seda nüüd ligi 5 aastat meelde tuletanud nii neile kui asja ajanud pankrotihaldurile, aga tulemusteta.
Tänaseks on OÜ omandanud osaühing Äriregistrist kustutatud aastaaruannete esitamata jätmise tõttu.
Kuidas nüüd edasi käituda? Enam pole mul juhatuse liikmena ka kellelegi tagasiastumispalvet esitada, kuna omanikku ei eksisteeri.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Saan asjaolude kirjeldusest aru nii, et notari juures vormistati dokument, mille kohaselt Te pole enam juhatuse liige. Kui see oli nii, siis Teie volitused juhatuse liikmena on lõppenud ja soovitan Teil esitada äriregistri pidajale ebaõige juhatuse liikme kande muutmise avaldus.

Äriregister on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni. Seda on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Eeltoodu tähendab, et Teie volitused juhatuse liikmena on notari juures sõlmitud dokumenti märgitud ajast alates ka lõppenud. Seega ainus probleem seisneb hetkel selles, et äriregistris olevad andmed on ebaõiged.

Äriseadustikus § 61 reguleerib olukorda, kus äriregistris olev kanne on ebaõige. Kokkuvõttes peab äriregistri pidaja (ehk Tartu Maakohtu registriosakond) algatama menetluse, milles tuvastab, miks on äriregistris valed andmed ning äriregistri pidaja saab ise kande ebaõige ära parandada.

Seega peaksite esitama Tartu Maakohtu registriosakonnale teate enda volituste lõppemise kohta (lisage avaldusele ka notari juures koostatud dokument) ning paluge Tartu Maakohtu registriosakonnal viia äriregistri kanded vastavusse tegeliku olukorraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas abikaasa peab osaühingu osa müümiseks saama abikaasa nõusoleku?26.10.2015

Üks abikaasadest soovib müüa osaühingu ühisvaras olevat osalust, kuid teine abikaasa on vastu. Tean, et selleks on vajalik teise abikaasa nõusolek. Tunnen huvi, kas on siiski mingi võimalus müüa kui näiteks OÜ-s toimuvad kahtlased tehingud ja OÜ väärtus pidevalt väheneb. Olukord ei ole ju kellegi huvides.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Ilma nõusolekuta võib ühisvaraga teha tehinguid ainult pere igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Abikaasa nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing ühisvara hulka kuuluvate esemetega on tühine.

Ilma nõusolekuta saab ainult sel juhul, kui Teil on tehtud abikaasaga abieluvaraleping, mis näeb ette, et teise abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul (perekonnaseaduse § 29 lg 2) või ühisvara valitsemise õigus on antud ühele abikaasale (perekonnaseaduse § 28 lg 2).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas saab osaühingu juhatuse liige korrektselt tagasi astuda?19.10.2015

Osaühingul on kolm osaniku, nendest kaks on juhatuse liikmed. Ühe juhatuse liikme otsused pole aktsepteeritavad ja teine juhatuse liige soovib tagasi astuda. Kuidas seaduse järgi tuleks käituda, et tagasi astuda?

Tänan

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Seda küsimust reguleerib äriseadustiku § 184 lg 7: "Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut."

Eelpooltulenevast lähtuvalt on Teil õigus ühepoolse avaldusega juhatusest tagasi astuda, esitades selle osanikele. Tagasiastumise avalduse võib lisaks edastada ka otse äriregistrile ning paluda viia äriregistrikaart kooskõlla tegeliku olukorraga.

Samas tuleks kontrollida ka seda, kas Teie tegevust juhatuse liikmena reguleerib ka leping (käsundusleping). Kui jah, siis võivad sellest tuleneda täiendavad kohustused - tagasiastumisest tuleb kokkulepitud aeg ette teatada, peate tasuma leppetrahvi vms.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas vormistada nii, et 50/50 suhtega osaühingu omanikuks saaks üks osanik?23.09.2015

Tere, Osaühingul on kaks osanikku 50/50. Minu soov on saada enda ettevõttes ainuomanikuks. Meil, kui osanikel, on omavahel asjad kokku lepitud. Kuidas sellist protsessi osaühingus kahelt omanikult ühele omanikule läbi viia? Mida täpselt tegema peab ja kuidas see asi käib?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Osanik võib oma osa võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel. Äriseadustiku § 149 sätestab osa võõrandamise korra. Selle järgi võib osanik oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule (lg1). Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest (lg 2). Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peavad osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Seega peate enda osaluse võõrandamiseks pöörduma notari poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Milliseid lubasid on vaja, et asutada pandimaja?14.09.2015

Tere!
Küsimus selline, kas pandimaja loomisel peale oü veel mingeid eri lubasid on vaja kuna ettevõte annab laene nii eseme, auto ja kinnisvara tagatisel? Kas ja mille pealt tuleks tasuda käibemaksu, kas intressi pealt, kui laen tagastatakse vms. Intress peaks olema ju käibemaksu vaba või ei ole.

Tänud

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pandimajateenuse osutamiseks tuleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 52 lg 1 p 5 kohaselt taotleda tegevusluba. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lg 1 kohaselt esitab ettevõtja taotluse majandushaldusasutusele, kelle pädevusse on seadusega antud tegevusloa taotluse lahendamine. Käesoleva juhul on pädevaks ametiasutuseks Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus rahapesu andmebüroo.

Maksuõigust puudutavate küsimustega soovitan pöörduda Advokaadibüroo LMP maksuõiguse eksperdi poole: partner/vandeadvokaat Kaido Künnapas, e-post kaido.kunnapas@lmp.ee.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas koostada usaldusisiku aruannet?27.08.2015

Tere,
Mulle on välja kuulutatud pankrot ja pean esitama kohtule aruande nagu usaldusisik. Mida peab see aruanne sisaldama, millises vormis seda koostada ja kui tihti aruanne esitada tuleb?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esitatud küsimusest võib järeldada, et pankrot on välja kuulutatud Teile kui füüsilisele isikule ja kohus on pankrotiseaduse (PankrS) § 172 lg 6 alusel määratud Teid ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

PankrS § 172 lg 4 kohaselt esitab usaldusisik kohtule aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks. Samuti peab aruande esitama vabastatud usaldusisik (PankrS § 172 lg 5)

§ 172 lg 6 viimase lause kohaselt, kui kohus on määratud Teid ennast täitma usaldusisiku kohustusi, kontrollib kohus ise, kas Te täidate enda kohustusi. Seega võib kohus kohustada Teid esitama kohtule aruandeid ka muul ajal.

Õigusaktides on sätestatud üksnes nõuded halduri kui usaldusisiku aruandele, mis peab sisalduma vähemalt järgmisi andmeid:
1) ülevaade võlgniku tulutoova tegevuse või tegevuse otsimise kohta;
2) andmed võlgniku tulutoova tegevuse või pärimise teel laekunud raha ja sellest võlausaldajate nõuete rahuldamise kohta;
3) andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa ja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud;
4) võlgadest vabastamise menetluse käigus halduri poolt tehtud väljamaksete ja laekumiste aruanne koos kulutusi kajastavate kulu- ja maksedokumentidega.

Kokkuvõttes soovitan Teil arusaamatuste vältimiseks teha järelpärimine Teie pankrotiasjaga tegelevale kohtule ning küsida, millal ning millise sisuga aruandeid Te esitama peate.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas käib vormistamine, et saada kahe osanikuga osaühingus kolmandaks osanikuks?08.07.2015

Tere!
Toon näite: kaks omanikku peavad ilusalongi, kellel on (A 51%ja B 49%). Nüüd soovin mina nendega liituda, soov oleks saada ainult 1 %. Küsimus seisneb selles, millise lepingu me peame koostama ja millega peaks arvestama? Ette tänades

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kõige mõistlikum ja lihtsam oleks sõlmida ostu-müügitehing. Kui osanik võõrandab osa kolmandale isikule ehk teile, siis tuleb silmas pidada, et teisel osanikul on ostueesõigus teile võõrandatud osale (äriseadustik § 149 lg 2). Seepärast peate olema kindel, et mõlemad osanikud oleksid nõus teile osa võõrandamisega.

Kui olete kindel, et mõlemad osanikud on müügiga nõus, peate minema müügitehingu vormistamiseks notari juurde, kuna osa võõrandamiseks sõlmitud leping peab olema notariaalselt tõestatud (äriseadustiku § 149 lg 4).

Kui OÜ osad on registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris, siis ei pea lepingut notariaalselt tõestama.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas juhatuse liikme uue tasu kinnitamisel peab eelemise samateemalise protokolli tühistama?15.06.2015

Tere,
Juhatus on aasta alguses võtnud vastu otsuse, mis on juhatuse koosoleku protokolliga kinnitatud. Kõnealuse protokolliga määrati juhatuse liikmele juhatuse liikme tasu. Mõni päev tagasi aga tuli juhatus uuesti kokku ning samale juhatuse liikmele määrati uus juhatuse liikme tasu (s.t suurendati temale varasemalt määratud töötasu).
Kuidas oleks nüüd korrektne teha - kas varasem juhatuse koosoleku protokoll, mis sai koostatud aasta alguses, tuleks tühistada/muuta? Või piisab vaid sellest, et koostada siiski uus protokoll, milles tuuakse välja uus töötasu määr?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriseadustiku § 180.1 lg 1 kohaselt määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Juhatus ei saa ise otsustada enda tasuga seotud küsimusi.

Kõige korrektsem oleks osanike (või nõukogu olemasolul nõukogu) otsuses määrata konkreetne kuupäev, millest alates on juhatuse liikme tasu kõrgem. Näiteks:

"Otsustati:
OÜ X juhatuse liikme tasu on alates 01.07.2015. a Y EUR kalendrikuus bruto."

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee