Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida tähendab derivatiivhagi?30.10.2017

Sooviks teada mida tähendab derivatiivhagi?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Derivatiivhagi sünonüüm on aktsionärihagi, mis hõlmab igasuguseid aktsionäri poolt nii oma kui ka AS õiguste kaitseks kohtusse esitatavaid nõudeid.

Mõiste tuleneb Anglo-Ameerika õigussüsteemist. Mandri-Euroopa õigussüsteemis on vastav õiguslik nähtus defineeritud lihtsalt kui "aktsionäri õigus panna maksma aktsiaseltsile kuuluv kahju hüvitamise nõue".

Täiendavate küsimuste korral helistage 5300 2776 või kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas eelmiste perioodide kahjumi katmisel peab teavitama Äriregistrit?30.10.2017

Tere! Ettevõttel on omakapitali osas ülekurss ja soovib sellega katta eelmise perioodi kahjumit. Kas selle kande tegemisel peab Äriregistrit kuidagi teavitama?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

ÄS § 155 lg 2 alusel, võib ülekurssi kasutada:
1) osaühingu kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali ning muude põhikirjas ettenähtud reservide arvel;
2) osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel.

Toimingud on järgmised:
1. Põhikirja vastavusse viimine
2. Mitterahalise sissemakse tegemine (vähemalt 1 euro osakapitali ja ülejäänud makstakse ülekursiga)
3. Kahjumi katmine
4. Taotlus Äriregistrile

Kuna mitterahalise sissemakse tegemine eeldab osakapitali suurendamist vähemalt 1 euro võrra, tuleb osakapitali suurendamisest teavitada Äriregistrit (esitades osanike/aktsionäride otsus). Põhikirja muutmisel tuleb ka uus põhikiri registrile esitada.

Täiendavate küsimuste korral helistage 5300 2776 või kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Mis on mõttekam, kas OÜ või FIE, kui sooviksin ametlikult taksot sõita?17.10.2017

Tere,

Plaanin vormistada äriühingut, et seaduslikult tegeleda tööga Taxifys. Asi on selles, et ise olen ametlikult tööl täiskohaga ja see on pigem lisateenimise idee aga enda ettevõtte alt. Kuidas minu jaoks oleks loogilisem ja kasulikum seda vormistada? Kas FIE? Aga siis ju peab maksma sotsiaalmaksud vaatamata sellele, et tööandja minu ametikohal niigi maksab seda. Või siis OÜ? Aga siis ma pean maksma 2500€

Tänan vastuse eest juba ette,

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Sobivaima ettevõtlusvormi soovitamiseks oleks vaja rohkem infot. Maksustamise seisukohast on odavam pidada OÜ-d, kuna raha võib koguneda OÜ-sse ja kasumi pealt makse maksta ei tule. FIE puhul see nii ei ole ning kaasnevad tõepoolest avansilised maksed.

OÜ asutamisel 2500 eurost sissemakset teha ei ole vaja, kuna ettevõtet saab asutada ka sissemakset tegemata.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
 

Küsimus: Kas mõlemal pärijal on õigus dividendidele, kui pärandajale oli välja mõistetud, kuid välja maksmata dividendid?30.09.2017

Pärijate ühisomandis olev vara on jagatud, ühisomandi lõpetamise kokkulepe kahe seadusjärgse pärija vahel saavutatud ning notari poolt 12.mail 2017. a tõestatud. Muu pärandvara hulgas on ka väärtpaberid, milliste jagamise otsustasid mõlemad pärijad selliselt, et üks pärija kingib temale kuulunud ½ osa teisele pärijale. Notariaalakti kohaselt tekkis kingisaajal ainuomandiõigus kõikidele väärtpaberitele notariaalsest tõestamisest. Seega – tõestamise hetkeni olid väärtpaberid kummagi pärija omanduses ½ suuruses mõttelises osas. Lepingu tõestamine leidis aset kolm (3) aastat pärast pärandaja surma (pärandaja suri 5. detsembril 2013. a), pärandajale nelja (4) aasta eest väljamõistetud dividendid olid välja maksmata. Kas võib analoogia põhjal teha järelduse, et ka nimetatud nelja aasta eest väljamõistetud, kuid välja maksmata dividendid olid kuni lepingu tõestamiseni kummagi pärija omanduses ½ suuruses osas? Kas kummalgi pärijal on õigus neile dividendidele ½ suuruses osas? Lepingu tõestamisel dividendidest eraldi ei räägitud. Neid hakkab ettevõte välja maksma juunikuu algul. Millest ettevõte lähtub dividendide väljamaksmisel käesoleval juhul?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Dividendi nõudeõiguse tekkimise aluseks on osanike otsus maksta dividendi. Dividendi väljamaksmise kord ei ole seadusega täpsemalt reguleeritud ja selle kokkuleppimine on osanike pädevuses. Ka käesoleval juhul oleks täpsema vastuse andmiseks vajalik tutvuda osaühingu põhikirja või osanike sellekohase otsusega.

Dividendi maksmisel on oluline tuvastada isikute ring, kellel on õigus dividendi saada. Kui osa on võõrandatud pärast seda, kui osanikud on vastu võtnud dividendi maksmise otsuse, on praktikas üldiselt leitud, et dividendi on õigustatud saama see isik, kes oli osanikuks konkreetsel hetkel, kui võeti vastu otsus dividendi väljamaksmiseks. Teie kirjast lähtuvalt saan aru, et osanike vastav otsus on dividendide väljamaksmise kohta on tehtud. Seega pean tõenäoliseks, et kasumit on saama õigustatud mõlemad pärijad.

Kuna pärandvara jagamise lepingus saab kokku leppida ka selles, et ka väljamaksmata dividendid makstakse vaid ühele pärijale, soovitan vaadata, kas sellekohane kokkulepe on lepingus sõlmitud.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
 

Küsimus: Kuidas oleks võimalik osaühingu ainujuhatajat tagasi kutsuda, umbusaldada?28.08.2017

Osaühingul 2 osanikku 50 /50. Üks osanikest on ainujuhataja. Kuidas oleks võimalik osaühingu ainujuhatajat tagasi kutsuda, umbusaldada?
Pöhjus - rahakantimised, valskused jne.

Ette tänades

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Eeldan, et ainujuhataja on juhatuse liige. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike või nõukogu poolt (kui nõukogu on olemas). Teie olukorras jagunevad hääled võrdselt, st et juhatuse liikme tagasikutsumiseks ei ole võimalik kokku saada vajalikke hääli.

Esmalt võib alustada sellest, et korraldada koosolek ning jääda lootma, et teine osanik kohale ei ilmu. Siis saaks korraldada korduskoosoleku. Korduskoosolek oleks otsustusvõimeline ka 50% häälteenamusega.

Kui eelnev ei tööta, siis vähemalt 1/10 kapitalist esindavad osanikud võivad nõuda, et juhatuse liikme kutsuks tagasi kohus. Teie poolt välja toodud põhjused juhatuse liikme tagasikutsumiseks on minu hinnangul jaoks piisavalt mõjuvad, et nõude menetlemine peaks olema kiire. Küll aga on oluline neid asjaolusid ka tõendada.

Edaspidi sarnasesse olukorda vältimiseks, soovitan sõlmida juristi abiga osanikeleping.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
 

Küsimus: Kas nõuet saab pöörata ka eelmise juhatuse liikme vastu, kui kohtuotsusega on nõue rahuldatud, aga osaühing vahetab omanikku?09.06.2017

Lühidalt kui on kaks OÜ-d, kes on kohtus vaielnud ja üks on võitnud ja kohus on otsustanud, et üks OÜ peab teisele maksma näiteks 1000 eur tehtud töödest tagasi + menetluskulud jne ja kui teine OÜ seda ei tee ja on juba ka kohtutäiturile edasi antud. Kui nüüd see OÜ aga annab firma üle likvideerijale, on tekkinud uus omanik ja uus juhatuse liige, uus aadress jne. Mis nüüd edasi saab? Kas ma saan õigesti aru, et see uus omanik ja juhatuse liige on kohustatud seda tasuma või saab seda kuidagi nõuda ka vanalt omanikult ja juhatuselt? Kui ei saa, siis kaua antud nõue kehtib kuni loetakse aegunuks? Kas aegunuks loetakse kohtuotsus peale 10 aasta möödumist? Kas ka siis, kui kohtuotsus tuli 2-3 aastat tagasi, aga kohtutäitur sekkus just nüüd? Tänud!

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Kohus on nõude rahuldanud OÜ vastu, seega on OÜ kohustatud nõude tasuma, olenemata kes on selle äriühingu juhatuse liige või omanikud.

Kui äriühingut hakatakse likvideerima, siis vabatahtliku likvideerimise käigus tuleb rahuldada ka võlausaldajate nõuded. Kui ettevõte jääb lihtsalt varjusurma ja ühel hetkel kustutatakse registrist, on väljavaade kõige kehvem.

Kui likvideerimine peaks minema üle pankrotimenetluseks ja keegi otsustab (üldreeglina võlausaldajad) seda finantseerida (pankrotimenetlus eeldab ettemaksu kohtule pankrotihalduri kulude katteks), alles siis saab pankrotihaldur asuda analüüsima, kas on aluseid minna juhatuse liikme vastu isiklikult (raske juhtimisviga, hooletus, pahatahtlikkus, kuritegu, vms). Muudel juhtudel juhatuse liikme vastu isiklikult oma nõude esitamine on meie õigusruumis keeruline ja problemaatiline. Kui just juhatuse liikmega ei olnud sõlmitud isiklikku käenduslepingut.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
 

Küsimus: Kas tööandjal on kohustus mulle maksta puudutud tundide eest, mil käin tööajast last trenni viimas?05.06.2017

Tere
Mu tütar käib trennis, viin teda trenni enne tööpäeva lõppu iga teisipäev ja neljapäev ja reede. Töölt puudun selle tõttu kuni 5 tundi nädalas. Kas tööandjal on kohustus mulle maksta puudutud tundide eest?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel. Mis on see "isikust mittetulenev põhjus" ja "mõistlik aeg" on ettevõtte sisekorra küsimus ja poolte arusaam asjast. Sisuliselt taandub veenmisoskusele.

Nt kas 3 nädalat USA-s lähisugulase pulmas käia on tööandja arvates piisav põhjendus ja mõistlik aeg (kui juba USA-sse minna, siis juba pikemalt), võib peaks seal käima ära maksimaalselt 3 päevaga või võtma hoopis puhkuse? Kokkuleppe küsimus.

Iga nädal 5 tundi töölt puududa, teeb see kuus juba 20 tundi, mistõttu julgen arvata, et see väljub sätte eesmärgist ja ka tööandja ootustest töötajale.
 

Küsimus: Kas osaühingu müümisel on vajalik abikaasa nõusolek?09.01.2017

Tere!
Olen osaühingu ainuke omanik, plaanin selle maha müüa, kas tehingu teostamisel on nõutud abikaasa nõusolek?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui olete abielus, Teil on ühisvara ja olete saanud osanikuks abielu ajal, siis on üldjuhul tegemist ühisvaraga ning seda sõltumata äriregistris nimetatud osanike andmetest. Sellisel juhul on tehingu tegemiseks vajalik ka abikaasa nõusolek. Kui teete tehingu notari juures, siis nõusoleku vajalikkust kontrollib alati ka notar, kes informeerib Teid sellest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas usaldusühingul on kohustus esitada majandusaasta aruanne?09.01.2017

Kas usaldusühingul on kohustus esitada majandusaasta aruanne?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Täis- ja usaldusühing majandusaruannet registriosakonda esitama ei pea, v.a juhul, kui täisühingu täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, ühistu või mittetulundusühing. Juhul kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing, esitatakse kinnitatud majandusaasta aruanne koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga ja müügitulu jaotusega äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest (ÄS § 125 lg 2 ja § 97.1 lg 1).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas ennast juhatuse liikme staatusest tagandada, kui teine osanik ei ole nõus ja registrikannet ei tehta?28.11.2016

Tere
Oman 50 % osalusega osaühingut, kus olen ka juhatuse liige. Soovisin ennast juhatuse liikmest taandada, kuid teine osapool ei anna selleks nõusolekut mille tõttu äriregister ei muuda kannet. Teine osapool on minule, kui juhatuse liikmele, piiranud ettevõtte vahenditele (side, transport, kontor, elusvahendid jne). Sisuliselt ei saa ma kanda juhatuse liikme kohuseid, kuid sellegi poolest kinnitab maakohus, et keeldub mind juhatuse liikmest muuta kuna teine OÜ omanik on selle vastu.

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui Te olete 50% osalusega osanik ja juhatuse liige, siis teine juhatuse liige Teie ligipääsu ettevõttele piirata ei tohi.

Kui Te aga soovite juhatuse liikme kohalt tagasi astuda, siis soovitan esitada OÜ osanikele teate selle kohta, et olete juhatuse liikme kohalt tagasi astunud. Sellisel juhul lõpevad Teie volitused juhatuse liikmena avalduses märgitud ajast ning pärast avalduse esitamist tuleks Teil esitada äriregistri pidajale ka ebaõige juhatuse liikme kande muutmise avaldus.

Äriregister on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni. Seda on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Eeltoodu tähendab, et Teie volitused juhatuse liikmena lõppevad avalduses märgitud ajast. Pärast osanikele avalduse esitamist seisneb peamine probleem selles, et äriregistris olevad andmed on ebaõiged.

Äriseadustikus § 61 reguleerib olukorda, kus äriregistris olev kanne on ebaõige. Kokkuvõttes peab äriregistri pidaja (ehk Tartu Maakohtu registriosakond) algatama menetluse, milles tuvastab, miks on äriregistris valed andmed ning äriregistri pidaja saab ise kande ebaõige ära parandada.

Seega peaksite esitama Tartu Maakohtu registriosakonnale teate enda volituste lõppemise kohta (lisage avaldusele ka enda tagasiastumise avaldus) ning paluge Tartu Maakohtu registriosakonnal viia äriregistri kanded vastavusse tegeliku olukorraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee