Äriõigus
Küsimus: Kas vallavanemal on õigus sekkuda valla tütarettevõtte juhtimisse, kui sellel on oma juhatus ja nõukogu?30.03.2016
Tere,
Loodud on valla tütarettevõte osaühinguna veemajanduse valdkonnas. Kinnitatud nõukogu, juhatuse liige. Kas valla volikogu esimehel on õigus sekkuda osaühingu töösse, kutsuda kokku nõukogu, anda suuniseid ja igatepidi sekkuda asutuse töösse. Minu arusaamise järgi pole see küll tema rida.
Loodud on valla tütarettevõte osaühinguna veemajanduse valdkonnas. Kinnitatud nõukogu, juhatuse liige. Kas valla volikogu esimehel on õigus sekkuda osaühingu töösse, kutsuda kokku nõukogu, anda suuniseid ja igatepidi sekkuda asutuse töösse. Minu arusaamise järgi pole see küll tema rida.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Samas näeb ÄS § 168 lg 2 ette, et osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes ning sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Rõhutada tuleb siinkohal otsuste vastuvõtmist ehk kui näiteks ainuosanik soovib anda korraldusi, peab see olema vormistatud ainuosaniku otsusena.
Omaette küsimus on osanikku esindava isiku, käesoleval juhul volikogu esimehe, pädevus selliseid otsuseid vastu võtta. Volikogu esimehe pädevuse osas tuleks analüüsida mh vastava valla põhimäärusega volikogu esimehele antud pädevust.
Kokkuvõttes saab öelda, et põhimõtteliselt on OÜ osanikel õigus võtta vastu otsuseid ka küsimustes, mis muidu kuulub nõukogu või juhatuse pädevusse. Sellised otsused peavad aga olema vormistatud nõuetekohaselt osanike otsusena või ainuosaniku otsusena. Kui korrektset osanike otsust pole, siis nõukogu ja juhatus osaniku korraldusi automaatselt järgida ei tohiks, kuna õiguslikult vastutavad selliste otsuste eest nõukogu ja juhatuse liikmed.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas Eesti ettevõte, kelle tegevus ja maksude tasumine käib Soomes, peab Eestis 0-aruande esitama?16.03.2016
Tere,
Firma on asutatud ja registreeritud Eestis. Kogu majandustegevus, aruandlus, maksuarvestus ja maksude tasumine toimub Soomes ja Soome seaduste järgi. Kas ma pean igal aastal esitama Eestis 0-aruande? Kas firma üldse tohib nii eksisteerida? Kas võidakse äriregistrist kustutada?
Aitäh!
Firma on asutatud ja registreeritud Eestis. Kogu majandustegevus, aruandlus, maksuarvestus ja maksude tasumine toimub Soomes ja Soome seaduste järgi. Kas ma pean igal aastal esitama Eestis 0-aruande? Kas firma üldse tohib nii eksisteerida? Kas võidakse äriregistrist kustutada?
Aitäh!
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui soovite täiendavat informatsiooni konkreetsemate deklaratsioonide, aruannete või teadete osas, siis palun võtta ühendust Advokaadibüroo LMP maksuõiguse eksperdiga: partner/vandeadvokaat Kaido Künnapas, e-post kaido.kunnapas@lmp.ee, telefon 625 2000.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas osaühingu juhatuse liikmed võib määrata tähtajatult või on mingi seadusest tulenev ajaline piirang?11.03.2016
Vaja pikendada osaühingu juhatuse liikmete volitusi. Kuna põhikirjast ei leidnud ühtki viidet, mis ütleks kui pikaks ajaks on võimalik juhatuse liikmeid ametisse määrata, siis tekkis küsimus, kas tänapäeval on võimalik määrata juhatuse liikmed ametisse tähtajatult või on mingist seadusest ikkagi tulenev ajaline piirang? Antud juhul on tegemist väikse osaühinguga, millel on 2 võrdse osalusega osanikku ja mõlemad on juhatuses.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Ehk kui põhikiri ei näe ette, et juhatuse liikme võib valida üksnes mingiks konkreetseks ajaks, siis võib juhatuse liikme valida (tema volitusi pikendada) tähtajatult.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas minu osaühingu juhatusest väljaarvamine ja abikaasa juhatusse arvamise saab vormistada koos?11.03.2016
Olen abielus, abielu kestel on asutatud osaühing, mille ainuomanik (seoses sõlmitud abieluvara lepinguga) on abikaasa, mina üksinda juhatuses. Tänaseks oleme arutanud nii, et abikaasa soovib ainukesena juhatusse astuda, mina soovin sealt välja astuda. Kuidas peaksime toimima? Kas peaksime enne üldkoosoleku protokolliga lisama abikaasa juhatusse ning hiljem nö uue protokolli tegema, et mina soovin välja astuda? Saab ehk ühe protokolliga? Sisuks on juhatuse liikmete muudatusest - lisada abikaasa juhatusse ning arvata iseennast välja?
Tänan vastamast
Tänan vastamast
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas inimene, kellel on maksehäired ja ka kohtutäitur oma nõudega, võib luua osaühingu?02.03.2016
Tere. Kas inimene, kellel on maksehäired ja ka kohtutäitur oma nõudega, võib luua osaühingu? Tasun oma asju korrektselt, aga tahaks iseenda peremees olla.
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus on pädev kui protokollile ei kirjuta alla koosoleku juhataja?02.03.2016
Tere!
Kas aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus (millega otsustati väga suure tehingu teostamine) on pädev kui protokollile ei kirjuta alla koosoleku juhataja. Põhjuseks koosoleku juhataja isikut puudutavad koosolekul esitatud ja protokollitud küsimused, mis on seotud 2,5 aastat tagasi temale võõrandamiseks antud äriühingu vara (väärtus üle 3000 euro) olemasolu ja võõrandamise käigu kohta. Ta nõuab nimetatud teema protokollist eemaldamist, mida protokollija ei nõustu tegema. Protokoll oli kättesaadav aktsionäridele vastavalt seaduses toodud tähtajal kuigi ilma koosoleku juhataja allkirjata. Oma eriarvamust ta ka siiani (1.5 kuud hiljem) ei ole lisanud. Koosolekul vastuvõetud otsuse alusel juba tegutsetakse. Samuti ei ole koosoleku juhataja (nõukogu esimees) siiani vastanud koosolekul esitatud järelpärimisele selle suure tehingu (millega reaalselt seatakse ohtu äriühingu edasine tegutsemine) teostamiseks esitatud analüüside olemasolu kohta (nõue protokollitud). Nõukogu esimees selgitas üldkooslekul aktsionäridele võimalust vara (üle 2/3 aksiakapitalist) müüa ja saadud raha jagada dividendideks.
Kuidas kutsuda tagasi nõukogu kui nõukogu 2-l liikmel on üle 50 % aktsiaid ja seega üldkoosolekul ka hääli.
Lugupidamisega
Kas aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus (millega otsustati väga suure tehingu teostamine) on pädev kui protokollile ei kirjuta alla koosoleku juhataja. Põhjuseks koosoleku juhataja isikut puudutavad koosolekul esitatud ja protokollitud küsimused, mis on seotud 2,5 aastat tagasi temale võõrandamiseks antud äriühingu vara (väärtus üle 3000 euro) olemasolu ja võõrandamise käigu kohta. Ta nõuab nimetatud teema protokollist eemaldamist, mida protokollija ei nõustu tegema. Protokoll oli kättesaadav aktsionäridele vastavalt seaduses toodud tähtajal kuigi ilma koosoleku juhataja allkirjata. Oma eriarvamust ta ka siiani (1.5 kuud hiljem) ei ole lisanud. Koosolekul vastuvõetud otsuse alusel juba tegutsetakse. Samuti ei ole koosoleku juhataja (nõukogu esimees) siiani vastanud koosolekul esitatud järelpärimisele selle suure tehingu (millega reaalselt seatakse ohtu äriühingu edasine tegutsemine) teostamiseks esitatud analüüside olemasolu kohta (nõue protokollitud). Nõukogu esimees selgitas üldkooslekul aktsionäridele võimalust vara (üle 2/3 aksiakapitalist) müüa ja saadud raha jagada dividendideks.
Kuidas kutsuda tagasi nõukogu kui nõukogu 2-l liikmel on üle 50 % aktsiaid ja seega üldkoosolekul ka hääli.
Lugupidamisega
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
ÄS § 301.1 kohaselt on aktsionäride üldkooosoleku otsus tühine, kui:
1) otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet;
2) otsus ei vasta headele kommetele;
3) otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud;
4) otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda.
Sama pragrahvi teise lõike kohaselt on otsus tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
Kuigi ÄS § 304 lg 2 sätestab, et üldkoosoleku protokollile kirjutavad alla protokollija ja koosoleku juhataja, siis ei näe seadus ette, et antud rikkumine tooks kaasa otsuse tühisuse. Nt võiks otsuse tühisuse kaasa tuua kui üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalne ning seda nõuet ei järgita või kui protokoll on üldse jäetud koostamata. Koosoleku protokoll üksnes kajastab otsuste vastuvõtmist, mitte ei ole ise otsuseks. Lisaks koostatakse protokoll pärast koosoleku toimumist ning kui näiteks koosoleku juhataja enne allkirjastamist sureb, ei muutu sellega tühiseks kõik üldkoosolekul vastuvõetud otsused.
Kui otsus on kehtiv, oleks võimalik nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt ÄS §-le 302. Otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda vaid see otsuse tegemisel osalenud isik, kes otsuse tegemise käigus lasknud oma vastuväite protokollida. Otsuse vaidlustamine on võimalik kolme kuu jooksul alates otsuse tegemisest. Juhul kui üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest, ei ole üldkoosoleku otsus enam vaidlustatav.
Vastuseks Teie küsimusele seoses nõukogu tagasikutsumisega. Reeglina saab nõukogu liikme tagasi kutsuda üldkoosolek, ent nõukogu liikme tagasikutumine on võimalik ka kohtu kaudu. Äriseadustiku § 319 lg 5 kohaselt on aktsionäridel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, kuid kellel puudub nõukogu liikme tagasikutsumise otsuse vastuvõtmiseks nõutav häälteenamus (s.o reeglina 2/3) või kellel puudub üldse võimalus konkreetse nõukogu liikme tagasikutsumisel hääletada põhjusel, et nõukogu liiget ei määra põhikirja kohaselt üldkoosolek, on õigus mõjuval põhjusel nõuda nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu kaudu. Seega peab aktsionär esitama kohtule hagiavalduse ning hagejaks saab olla aktsionär või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist ning kostjaks aktsiaselts. Nõude peamine ja kõige olulisem eeldus on mõjuva põhjuse olemasolu. Eelkõige võib mõjuvaks põhjuseks olla nõukogu liikme kohustuste oluline rikkumine.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis saab firmast, kui ainuomanik ja juhatuse esimees sureb?09.02.2016
Tere!
Mis saab firmast X, kui ainuomanik ja juhatuse esimees sureb. Omanikul on abikaasa, kes juhatuse liige ja tütar ja tütrepoeg lihtliikmed. Praegu firma toimib. Omanikust ei sõltu praegugi midagi - lihtsalt nimi eesotsas. Tegevuses aktiivselt kaasa ei löö. Kuidas toimida, sest firmas ikkagi elavtööjõudu ka.
Aitäh!
Mis saab firmast X, kui ainuomanik ja juhatuse esimees sureb. Omanikul on abikaasa, kes juhatuse liige ja tütar ja tütrepoeg lihtliikmed. Praegu firma toimib. Omanikust ei sõltu praegugi midagi - lihtsalt nimi eesotsas. Tegevuses aktiivselt kaasa ei löö. Kuidas toimida, sest firmas ikkagi elavtööjõudu ka.
Aitäh!
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas osaühingu mitterahalise sissemakse saab teha ilma audiitori otsuseta?09.02.2016
Kui soovin OÜ luua mitterahalise sissemaksega ning summa jääb 2500€ juurde, mis on miinimumnõue, siis kas 2500€ väärtuses võib olla ka mitterahaline asi ilma audiitorit kaasamata?
Või peab 2500€ väärtuse puhul lähtuma sellest, et kui üle 50% varast on mitterahaline, siis tuleb kaasata audiitor?
Kui 1250€ maksta rahaliselt ja 1250€ mitterahaliselt, siis audiitorit kaasama ei pea, vaid juhatuse liikmed otsustavad ja hindavad vara väärtust?
Aitäh!
Või peab 2500€ väärtuse puhul lähtuma sellest, et kui üle 50% varast on mitterahaline, siis tuleb kaasata audiitor?
Kui 1250€ maksta rahaliselt ja 1250€ mitterahaliselt, siis audiitorit kaasama ei pea, vaid juhatuse liikmed otsustavad ja hindavad vara väärtust?
Aitäh!
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega kehtib audiitori kaasamise kohustuse mõlema alternatiivi puhul eeldus, et osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot. Kui osaühingu osakapital on alla 25 000 euro, siis audiitorilt mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist tellima ei pea.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas vormistada abikaasa täisosalusega osaühingust pool minule?02.02.2016
Tere! Minu abikaasa on osaühingu ainuomanik. Tahan saada kaasomanikuks 50 %. Tehing on notariaalne? OÜ on loodud meie abielu jooksul, seega abikaasade ühisvara. Kas abikaasa saab vara firmast ilma minu nõusolekuta välja viia? Tahan lihtsalt kindlust, sest enamus tegevusi firmas on minu kanda. Olen juhatuse liige ja oman õigust firmat esindada.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
OÜ-d esindab ja seega ka OÜ-le kuuluvat vara saab võõrandada juhatuse liige või juhatuse liikme poolt volitatud isik. Kui Teie abikaasa on samuti juhatuse liige, siis on tal õigus OÜ vara võõrandada. Kui soovite olla kindel, et Teie abikaasa ilma Teie teadmata OÜ varaga tehinguid ei tee, saab OÜ põhikirjas sätestada, et Teil ja Teie abikaasal on juhatuse liikmetena ühine esindusõigus. Kui selline märge on nähtav ka äriregistris, on see siduv ka kolmandate isikute jaoks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas sissemakseta osaühingu osade müümisel/kinkimisel võib olla mingeid takistusi või piiranguid?02.02.2016
Tere
OÜ on asutatud ilma sissemaksuta ning nüüd on tekkinud soov antud OÜ osasid müüa/kinkida. 1) kas sissemaksuta loodud OÜ seab osade võõrandamisele mingeid piiranguid? 2) kas asjaolu, et osad soovitakse võõrandada soome kodakondsetele, seab mingeid konkreetseid piiranguid?
Aitäh!
OÜ on asutatud ilma sissemaksuta ning nüüd on tekkinud soov antud OÜ osasid müüa/kinkida. 1) kas sissemaksuta loodud OÜ seab osade võõrandamisele mingeid piiranguid? 2) kas asjaolu, et osad soovitakse võõrandada soome kodakondsetele, seab mingeid konkreetseid piiranguid?
Aitäh!
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega võib OÜ osa võõrandada ka Soome kodanikule.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee