Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas müüa või kinkida osaühing ja kuidas seda vormistatakse?04.06.2015

Osaühingul on üks osanik (100%) ja kaks juhatuse liiget (kellest üks on osanik). Soov on müüa, kinkida OÜ kolmandale isikule. Kui praegune osanik on abielus. Kuidas oleks kõige õigem teha omaniku vahetust ja mis pabereid ja nõusolekuid see vajaks ja kas omaniku vahetus tuleb registreerida notari juures?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui OÜ osa pole Eesti Väärtpaberite Keskregistris registreeritud, siis saab osaühingu osa võõrandada üksnes notari juures. Kui OÜ osa kuulub abikaasade ühisvara hulka, on tehingu tegemiseks vaja ka abikaasa nõusolekut.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas osakapitali sissemakse võib osaniku eest tasuda kolmas isik?03.06.2015

Tere
Põhikirjas seisab, et osaühingu asutamise hetkel kuulub osanikule A osa nimiväärtusega ... eur ja osanikule B osa nimiväärtusega ... eur. Osaniku B eest tasus asutatava ettevõtte arveldusarvele osakapitali sissemakse kolmas isik. On selline toiming lubatud või tohib Äriseadustikust lähtuvalt osa eest tasuda ainult osanik ise?

Ette tänades

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Osaniku eest võib kohustuse täita ka kolmas isik. Sellisel juhul peab aga olema maksekorralduse selgitusest üheselt arusaadav, et tegemist on konkreetse osaniku eest tehtud osakapitali sissemaksega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Millises vormis ja mis tekstiga peab juhatuse liige pöörduma äriregistri poole enda tagasikutsumiseks juhatusest?02.06.2015

Osaühingu juhatuse liige on e-maili teel esitanud osanikele ja oü ametlikule meiliaadressile esitanud avalduse enese tagasikutsumiseks juhatusest. Osanikud pole avaldusele reageerinud kahe nädala jooksul. Millises vormis ja mis tekstiga peab juhatuse liige pöörduma äriregistri poole enda tagasikutsumiseks juhatusest? Või hoopis kohtusse?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriregister on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni. Seda on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Eeltoodu tähendab, et kui Te olete esitanud Teid valinud organile (kui OÜ-l pole nõukogu, siis on selleks osanike koosolek ehk osanikud) tagasiastumisavalduse, siis on Teie volitused tagasiastumisavaldusse märgitud ajast alates ka lõppenud. Seega ainus probleem seisneb hetkel selles, et äriregistris olevad andmed on ebaõiged.

Äriseadustikus § 61 reguleerib olukorda, kus äriregistris olev kanne on ebaõige. Kokkuvõttes peab äriregistri pidaja (ehk Tartu Maakohtu registriosakond) algatama menetluse, milles tuvastab, miks on äriregistris valed andmed ning äriregistri pidaja saab ise kande ebaõige ära parandada.

Kokkuvõttes peaksite esitama Tartu Maakohtu registriosakonnale teate enda tagasiastumise kohta (lisage avaldusele ka osanikele esitatud avaldus) ning paluge Tartu Maakohtu registriosakonnal viia äriregistri kanded vastavusse tegeliku olukorraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas vormistada abikaasa osaühingu osanikuks, kui hetkel olen ainuosanik?18.05.2015

Praegu olen osaühingus ainuosanik (seejuures peaks see OÜ olema minu ja abikaasa ühisvara, kuna meil ei ole abieluvaralepingut). Meie soov on, et nii mina kui abikaasa oleksime mõlemad osanikud 50%-ga.
30.01.2015 esitatud analoogse küsimuse vastuses pakutud variandid (osa võõrandamine müügi- või kinkelepinguga) ei tundu sobilikud, kuna tegemist on ju meie ühisvaraga? Eesmärgiks on kahe osanikuga OÜ, mille osad kuuluvad küll endiselt ühisvara hulka, kuid nt dividendi jagamisel saab kumbki osanik 50% dividendist.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui osaühingu osad on ühisvara, siis kuuluvad osaühingu osad Teile abikaasaga ühiselt. See, et Teie olete äriregistrisse märgitud ainuosanikuks, ei tähenda tegelikkuses seda, et õiguslikult on tegemist Teie ainuomandiga.

Ühisvara korral on ainus võimalus sõlmida abieluvaraleping ja leppida kokku, et osaühingu osad on Teie lahusvara ja jagate osad omavahel 50% ja 50%. Sellisel juhul moodustaksid osaühingu osad Teie ja Teie abikaasa lahusvara.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas ühes ettevõttes osanik olemine takistab põhikohalt koondamisel hüvitiste saamist?18.05.2015

Olen OÜ-s (B) osanik, kuid töötan põhikohaga teises firmas (A). Juhul kui mind koondatakse firmast A, kas mul on õigus saada koondamise kompensatsiooni ja kas ma saan end töötuna arvele võtta? OÜ-s B ma ei tööta ja ei saa ka mingit tasu.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Teie poolt küsitud küsimusele leiate vastuse: http://www.vastused.ee/loe/sotsiaalne-turvalisus/tootuskindlustus/11205/kas-asjaolu-olen-osauhingus.html

Kokkuvõttes osaühingu osanikuks olemine töötuna registreerimist ei takista. Samuti, kui kõik muud seadusest tulenevad eeldused on täidetud, ei takista osaühingu osanikuks olemine ka koondamishüvitise saamist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas leitakse osade asendussuhe samade osanike kahe osaühingu ühinemisel?08.05.2015

tere
Osaühingu A osakapitaliga 2556 eur (osanikule O1 kuulub osa väärtusega 2303 eur ja osanikule O2 kuulub osa väärtusega 253 eur) soovib ühineda OÜ-ga B, mille osakapital 134 912 eur (samadele osanikele O1 kuulub osa väärtusega 121556 eur ja O2- 13356). Osaühing A on ühendatav, OÜ B on ühendav, jääb alles vaid OÜ B, kui peaks toimuma kapitalu suurendamine 2556 eur vastu ning ühendav OÜ B peab andma ühendatava OÜ B osanikele osad üle. Kas kapitali suurendamine toimub rahalise/mitterahalise sissemaksega, milline on asendusuhe ning mille alusel toimub osade üleandmine?
Tänud ette,

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

ÄS § 392 lg 1 kohaselt sõlmivad äriühingute ühinemisel ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu, milles tuleb muuhulgas märkida kokkulepe ühendatava ühingu vara tervikuna üleandmise kohta ühendavale ühingule ehk antud juhul ühendava ühingu osade üleandmise vastu, ühingute osade asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui juurdemakseid tehakse, ning ühendava ühingu osade üleandmise tingimused. Asendussuhet ja juurdemaksete suurust selgitatakse ja põhjendatakse ühinemisaruandes (vt ÄS § 393).

Sisuliselt tähendab nimetatu, et ühendav ühing ehk antud juhul OÜ B väljastab ühendatavale ühingule (OÜ A) vara vastu osad. Osaühingu A poolt üleantav vara saab olla ühendavale OÜ-le B sissemakseks, mida tuleb hinnata mitterahalise sissemakse hindamise korras (ÄS § 424). Tuleb näidata, mitu ühendava OÜ B osa ühendatava ühingu OÜ A osanik ehk tulevane OÜ B osanik saab. Kui ühinemise käigus on vaja teha ühendatava ühingu osanikule juurdemakseid, tuleb arvestada, et juurdemaksete summa ei või ületada 1/10 asendatud osade nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summast (ÄS § 392 lg 2). Seadus ei kirjuta ette täpset asendussuhet ja juurdemaksete suurust, samuti ei ole kindlat reeglit osakapitali suurendamisele ühinemise käigus. Oluline on arvestada, et osade asendussuhe ja juurdemaksed oleksid kohaseks tasuks ühendatava ühingu osanikule ning et ühinemine ei tooks kaasa ühingu võlausaldajate huvide kahjustamist (ÄS § 396 lg 2). Kapitali suurendamisel aga tagatakse ühinevate ühingute osanikele hilisem osalus. Seega, kui ühinemise läbiviimisel soovitakse anda ühendatava ühingu osanikule osad, tuleb suurendada osakapitali. Osade asendamine osakapitali suurendamata on võimalik üksnes juhul, kui ühendaval osaühingul on omaosad, mida saab asendamiseks kasutada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas osaühingu algkapitali sissemakseid saan ettevõttes kasutada ka enne kui 2500 eurot kokku koguneb?07.05.2015

Tere! Kui soovin asutada OÜ ilma sissemakset tegemata ja teen algkapitali sissemakseid osade kaupa, siis kas neid osamaksete summasid nii kaua kasutada ei tohi kui algkapital 2500 on kokku tulnud? Ja üks küsimus veel, millele leidsin netist mitu vastust - kas tekkinud tulu võib kasutada ka sissemaksete tegemiseks või siiski mitte?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui OÜ põhikirja kohaselt on osakapitali sissemakseta asutatud OÜ osakapitali suuruseks 2500 EUR, siis on oluline üksnes see, et lõpptulemusena saaks osakapital tulevikus sisse makstud (kui vastav kohustus tuleneb OÜ põhikirjast või selline on osaniku soov). Osakapitali sissemaksmine võib toimuda ka osade kaupa.

See, kuidas (osaliselt või täielikult) sissemakstud osakapitali kasutada, on osaühingu otsus. Seda võib kasutada ettevõtlusega seotud tegevusteks. Selle alla ei kuulu muidugi tagasimaksed osanikule (dividendide maksmine). Mh sätestab äriseadustiku § 140.1 lg 4, et kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma siiski osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid.

Äriseadustiku § 140.1 lg-st 4 tulenevalt pole lubatud ka kasumi arvelt sisse makse tegemine. Seega ei saa OÜ osanikud otsustada, et maksavad dividende, kuid raha OÜ-st välja ei võta ja loevad väljamaksmisele kuuluvate dividendide arvelt tehtuks osakapitali sissemakse. Praktikas on sellises olukorras kasutusel järgnevas artikli lõpus nimetatud skeem: http://bdo.ee/2013/11/kuidas-taagast-lahti-saada Põhimõtteliselt on võimalik seda skeemi kasutada, kuna lõpptulemusena saab riik kätte nii tulumaksu kui ka osakapital saab sisse makstud, samas on selle skeemi kasutamine siiski vastuolus äriseadustiku sätetega (sh äriseadustiku § 140.1 lg-ga 4 ja § 159 lg 1 p-ga 1).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis saab sellest 80%-st osalusest, mis kuulus osaühingule, mis on registrist lõplikult kustutatud?20.04.2015

Osaühingu osadest 20% kuulub eraisikule, 80% teisele OÜ-le. OÜ-st osanikul olid aastaaruanded esitamata, mistõttu kustutati ettevõte Äriregistrist (lõplikult).
Mis saab sellest 80%-st osalusest, millel ei ole enam nö omanikku? Osaühingul miinimumkapital 2500 eurot.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriseadustiku § 218 lg 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Seega tuleks viia läbi OÜ täiendav likvideerimine ja selle käigus otsustada, mida teha OÜ-le kuuluvate teise OÜ osadega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas saan müüa 50 protsendilist osalust firmast ilma teise 50 protsenti omava isikuta?14.04.2015

Tervist,
Kas saan müüa või ümber kirjutada oma 50 protsendilist osalust firmast ilma teise omanikuta? Firmale on keeratud ka korralik jama ja teine pool on eestist kadunud ning mul pole võimalik teda kuidagi kätte saada. Kuhu peaksin pöörduma ja mida tegema?
Ette tänades

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest.

Lisaks võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek.

Seega esmalt tuleks tutvuda OÜ põhikirjaga. Osaühingu osa võõrandamisega seonduvat on pikemalt käsitletud siin: http://www.vastused.ee/loe/oigus/arioigus/12718/mis-tahendab-osa-voorandamise.html

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas ainuosanik võib tellida ehitustöid enda osaühingult?14.04.2015

Kas ainuosanik võib sõlmida tehinguid OÜ nimel enda kui eraisikuga? OÜ tegeleb ehituse ja remondi vallas, kus ainuosanik on samal ajal nii juhatuse liige kui ka töölepinguga ehitaja. Ainuosanikul kui eraisikul on käsil majaehitus. Kas ta võib eraisikuna tellida töö oma OÜ-lt, kus ta on ainuosanik. Tellib "enda" käest töö? Kuidas vormistatakse tööde üleandmise-vastuvõtmise akt? Mõlemale poole tuleb üks allkiri?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

OÜ esindajana allkirjastab lepingud juhatuse liige. Kui sama isik on ka ainuosanik, siis ei saa tekkida mh küsimust selles, et juhatuse liikmel on huvide konflikt (juhatuse liikmel on ka ainuosaniku nõusolek tehingu tegemiseks, kuna tegemist on sama isikuga). Seega sellise tehingu tegemine on lubatud ning kõik lepingud allkirjastab sama isik nii tellijana kui ka OÜ esindajana.

Selliste tehingute puhul tuleb aga eraldi analüüsida võimalikke maksuriske. Eriti olukorras, kus Maksu- ja Tolliametil võib tekkida kahtlus tehingu hinna vastavuses turuhinnale. Maksuriskide hindamiseks tuleb aga asjaoludega täpsemalt tutvuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee