Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas osaühingu algkapitali sissemakseid saan ettevõttes kasutada ka enne kui 2500 eurot kokku koguneb?07.05.2015

Tere! Kui soovin asutada OÜ ilma sissemakset tegemata ja teen algkapitali sissemakseid osade kaupa, siis kas neid osamaksete summasid nii kaua kasutada ei tohi kui algkapital 2500 on kokku tulnud? Ja üks küsimus veel, millele leidsin netist mitu vastust - kas tekkinud tulu võib kasutada ka sissemaksete tegemiseks või siiski mitte?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Keijo Lindeberg
loe lisaks
Kui OÜ põhikirja kohaselt on osakapitali sissemakseta asutatud OÜ osakapitali suuruseks 2500 EUR, siis on oluline üksnes see, et lõpptulemusena saaks osakapital tulevikus sisse makstud (kui vastav kohustus tuleneb OÜ põhikirjast või selline on osaniku soov). Osakapitali sissemaksmine võib toimuda ka osade kaupa.

See, kuidas (osaliselt või täielikult) sissemakstud osakapitali kasutada, on osaühingu otsus. Seda võib kasutada ettevõtlusega seotud tegevusteks. Selle alla ei kuulu muidugi tagasimaksed osanikule (dividendide maksmine). Mh sätestab äriseadustiku § 140.1 lg 4, et kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma siiski osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid.

Äriseadustiku § 140.1 lg-st 4 tulenevalt pole lubatud ka kasumi arvelt sisse makse tegemine. Seega ei saa OÜ osanikud otsustada, et maksavad dividende, kuid raha OÜ-st välja ei võta ja loevad väljamaksmisele kuuluvate dividendide arvelt tehtuks osakapitali sissemakse. Praktikas on sellises olukorras kasutusel järgnevas artikli lõpus nimetatud skeem: http://bdo.ee/2013/11/kuidas-taagast-lahti-saada Põhimõtteliselt on võimalik seda skeemi kasutada, kuna lõpptulemusena saab riik kätte nii tulumaksu kui ka osakapital saab sisse makstud, samas on selle skeemi kasutamine siiski vastuolus äriseadustiku sätetega (sh äriseadustiku § 140.1 lg-ga 4 ja § 159 lg 1 p-ga 1).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis saab sellest 80%-st osalusest, mis kuulus osaühingule, mis on registrist lõplikult kustutatud?20.04.2015

Osaühingu osadest 20% kuulub eraisikule, 80% teisele OÜ-le. OÜ-st osanikul olid aastaaruanded esitamata, mistõttu kustutati ettevõte Äriregistrist (lõplikult).
Mis saab sellest 80%-st osalusest, millel ei ole enam nö omanikku? Osaühingul miinimumkapital 2500 eurot.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Keijo Lindeberg
loe lisaks
Äriseadustiku § 218 lg 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Seega tuleks viia läbi OÜ täiendav likvideerimine ja selle käigus otsustada, mida teha OÜ-le kuuluvate teise OÜ osadega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas saan müüa 50 protsendilist osalust firmast ilma teise 50 protsenti omava isikuta?14.04.2015

Tervist,
Kas saan müüa või ümber kirjutada oma 50 protsendilist osalust firmast ilma teise omanikuta? Firmale on keeratud ka korralik jama ja teine pool on eestist kadunud ning mul pole võimalik teda kuidagi kätte saada. Kuhu peaksin pöörduma ja mida tegema?
Ette tänades

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Keijo Lindeberg
loe lisaks
Osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest.

Lisaks võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek.

Seega esmalt tuleks tutvuda OÜ põhikirjaga. Osaühingu osa võõrandamisega seonduvat on pikemalt käsitletud siin: http://www.vastused.ee/loe/oigus/arioigus/12718/mis-tahendab-osa-voorandamise.html

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas ainuosanik võib tellida ehitustöid enda osaühingult?14.04.2015

Kas ainuosanik võib sõlmida tehinguid OÜ nimel enda kui eraisikuga? OÜ tegeleb ehituse ja remondi vallas, kus ainuosanik on samal ajal nii juhatuse liige kui ka töölepinguga ehitaja. Ainuosanikul kui eraisikul on käsil majaehitus. Kas ta võib eraisikuna tellida töö oma OÜ-lt, kus ta on ainuosanik. Tellib "enda" käest töö? Kuidas vormistatakse tööde üleandmise-vastuvõtmise akt? Mõlemale poole tuleb üks allkiri?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Keijo Lindeberg
loe lisaks
OÜ esindajana allkirjastab lepingud juhatuse liige. Kui sama isik on ka ainuosanik, siis ei saa tekkida mh küsimust selles, et juhatuse liikmel on huvide konflikt (juhatuse liikmel on ka ainuosaniku nõusolek tehingu tegemiseks, kuna tegemist on sama isikuga). Seega sellise tehingu tegemine on lubatud ning kõik lepingud allkirjastab sama isik nii tellijana kui ka OÜ esindajana.

Selliste tehingute puhul tuleb aga eraldi analüüsida võimalikke maksuriske. Eriti olukorras, kus Maksu- ja Tolliametil võib tekkida kahtlus tehingu hinna vastavuses turuhinnale. Maksuriskide hindamiseks tuleb aga asjaoludega täpsemalt tutvuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas kahe äriühingu kohtuprotsessi võitnud pool saab nõuda isiklikku vastutust vastaspoole juhatuse liikmelt?14.04.2015

Kas kahe äriühingu kohtuvaidluse korral saab protsessi võitnud pool nõuda isiklikku vastutust vastaspoole juhatuse liikmelt, kui firmal puudub võimalus nõude tasumiseks ja ettevõte pankrotistub võlanõude tagajärjel? Juhatuse liige ei ole ettevõtte omanik vaid töötab seal tegevjuhina töölepingu alusel.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Keijo Lindeberg
loe lisaks
Põhimõtteliselt pole juhatuse liikme vastutus välistatud, kuid juhatuse liikme vastutus selgub üldjuhul pankrotimenetluse käigus. Kui juhatuse liikme tegevuse tulemusena on äriühingu majanduslik olukord halvenenud ehk juhatuse liige on tekitanud äriühingule kahju, siis peab juhatuse liige enda poolt tekitatud kahju ka hüvitama.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas online kursuse müügi alustamiseks on vajalik koolitus- või eriluba?08.04.2015

Pean inglisekeelset blogi. Soovin teha inglisekeelse internetipõhise kursuse (online home study course vms), mille saan oma veebilehele üles panna koos ostmise võimalusega PayPali kaudu. Sisuliselt sisaldaks see peamiselt pdf-faile ja mõnda videot, mille ostja saab endale peale ostu sooritamist automaatselt meili peale. Tunnistust ega muud dokumenti materjalide läbimise kohta ei anta. Klientidega materjalide arutamist ei toimu, vaid pigem on materjalid kliendile ise õppimiseks koos juhistega. Potentsiaalsed kliendid asuvad üle kogu maailma.
Kas mul on vaja selleks ka koolitus- või muud eriluba? Firma on registreeritud Eestis ja kursuse eesmärk on õpetada algajatele, kuidas ettevõtet rajada (äriideed leida, äriplaani koostada jne).

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Keijo Lindeberg
loe lisaks
Saan Teie kirjeldusest aru, et sisuliselt on tegemist mitte teenuse pakkumisega, vaid hoopis konkreetse kauba (videod ja tekstid) müügiga Teie kodulehel asuvas e-poes. 01.07.2014. a jõustunud majandustegevuse seaduse üldosa seadusest tulenevalt ei pea veebipoodi pidavat ettevõtet enam majandustegevuse registris registreerima.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis tähendab "Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud (ÄS § 149 lg 4)?07.04.2015

Osaühingu osa võõrandamine. Teisel osanikul on eelisostuõigus. Mis tähendab lause "Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud (ÄS § 149 lg 4)." Kas järgmine teguviis on adekvaatne:
1. Osa müüja ja ostja sõlmivad notari juures osa ostu müügi lepingu (kohustustehingu või käsutustehingu?) summale X.
2. Notar (või kes?) teavitab (kuidas?) oü juhatust. Juhatus teavitab (kuidas?) osanikke. Osanikud ei kasuta kuu aja jooksul (mis hetkest arvestatuna?) eelisostuõigust. Kuidas ja kellele annavad osanikud teada soovist eelisostuõigust kasutada? Kui eelisostuõigust kasutatakse, kas siis on eelisostjal kohustus osa osta summaga X? Mis perioodi jooksul peab ta tehingu teostama?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Keijo Lindeberg
loe lisaks
Teie poolt viidatud lause tähendab, et leping tuleb sõlmida notari juures.

Ostueesõiguse teostamine toimub järgmiselt:
Müüja esitab osa müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest (ÄS § 149 lg 2). Vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm kergendab siinkohal tõendamist teavituse tegemise aja osas.
Ostueesõiguse kasutamise soovist peab ostueesõiguse kasutamist sooviv isik teavitama müüjat (VÕS § 244 lg 4). Avaldus peab olema samas vormis nagu müügileping ehk notariaalselt tõestatud vormis (VÕS § 244 lg 5).
Osanike kuuajaline ostueesõiguse kasutamise aeg hakkab kulgema alates nende teavitamisest sõlmitud müügilepingust (VÕS § 250, ÄS § 149 lg 2).

Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis (VÕS § 244 lg 1).Seega kui ostueesõigust omav isik soovib kasutada ostueesõigust, on leping tema ja müüja vahel sõlmitud täpselt samas hinnas ning sama arvu osade peale ja täpselt samadel muudel tingimustel kui see oleks olnud sõlmitud ostjaga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas ilma volituseta edasi tegutsenud juhatuse liikmelt saab kahjutasu nõuda, kuna samal ajal juhtis ka oma sama ala firmat?17.03.2015

8 aastat tagasi võttis osaühing A töölepinguga tööle töötaja B. Samal aastal määrati ta osanike otsusega osaühing A juhatuse liikmeks. Juhatuse liikmeks olemise tähtaeg möödus, uut osanike otsust ei tehtud, kuid töötaja B jätkas reaalselt juhatuse liikme töökohustuste täitmist: juhtis firma tööd, sõlmis lepinguid, allkirjastas juhatuse liikmena osaühingu nimel mitmesuguseid dokumente, sh majandusaasta aruandeid jne. Paar kuud tagasi selgus, et töötaja B oli juba rohkem kui aasta tagasi asutanud firma C, mis tegutses samal alal osaühinguga A ja oli ka firma C juhatuse liige. Tasutud käibemaksust saab järeldada, et firma C on tegutsev ettevõte. Töötaja B töölepingus firmaga A oli punkt, mis keelas töötajal B osanike nõusolekuta töötada samal alal teises firmas.
Asjaolude väljatulemisel töötaja B lahkus firmast A omal soovil. Kahjuks võttis ta endaga kaasa ka suure osa firma A klientidest. Kas antud juhtumil on võimalik rakendada Äriseadustiku § 185-t? Kas osaühing A osanikel on mingi võimalus esitada töötajale B kahjunõue? Kuidas käib sellise kahjunõude esitamine ja milliseid kahjusid on võimalik sisse nõuda?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Keijo Lindeberg
loe lisaks
Täpse vastuse andmine eeldaks faktiliste asjaoludega (sh poolte vahel sõlmitud lepingutega) põhjalikku tutvumist. Üldpõhimõte on aga selline, et juhatuse liikme volitused on seotud otsusega, millega juhatuse liige ametisse määrati. Seega kui volitused on lõppenud, siis pole enam tegemist juhatuse liikmega. Samas võib poolte käitumisest nähtuda, et osanikud olid nõus juhatuse liikme volituste pikendamisega. Kokkuvõttes on ilmselt võimalik panna B vastutama ka ÄS § 158 alusel, kuid võimalik, et enne tuleks vormistada täiendav osanike otsus B volituste kohta vaidlusalusel perioodil.

Kui B täitis osa oma ülesannetest töötajana, kohalduvad talle ka konkurentsipiirangu kokkulepe (kui vastav kokkulepe sisaldub töölepingus) ja saladuse hoidmise kohustus (mis tuleneb seadusest). Kuna B tegutses ka konkureerivas ettevõttes, on suure tõenäosusega vähemalt saladuse hoidmise kohustust rikutud.

Kokkuvõttes on suur tõenäosus, et B vastu on võimalik esitada nõue tema poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Siiski on vajalik eelnevalt kõiki asjaolusid põhjalikumalt analüüsida.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas mul on vaja mingeid erilubasid, et osaühingu alt pakkuda muusikaalast huviharidust?09.03.2015

Tere!
Olen muusik ja soovin enda osaühingu kaudu hakata pakkuma eratunde nii noortele kui ka täiskasvanutele. Olen praktik ja pedagoogika-pabereid mul ei ole. Kas tohin ilma paberiteta üldse sellist teenust pakkuda? Kas selline huvihariduse andmine tuleb tingimata kuskil registreerida ning kui jah, siis miks?

Tervisi!

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Keijo Lindeberg
loe lisaks
Küsimus on eelkõige selles, kas Teie õpilased soovivad Teilt tunde võtta niisama enda vaba aja sisustamiseks või on neil vaja ka dokumente (diplomit) tundide saamise (nt kursuse läbimise) kohta. Esimesel juhul koolitusluba ilmselt vajalik pole, kuid põhjalikuma vastuse andmiseks oleks vaja Teie poolt pakutavate eratundide sisu ja eesmärgiga täpsemalt tutvuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas saaks sissemakseta osaühingu kolmas osanik oma osa teisele kahele üle anda?06.03.2015

Osaühing asutati kolme isiku poolt sissemakset tegemata 2013 suvel. Kokkulepe oli, et sissemakse tehakse aasta jooksul. Aasta möödudes ei olnud üks kolmest osanikust sissemakset tasunud ja selle meeldetuletamisel teatas, et soovib oma osast loobuda. Kuna ta reaalselt ei ole osaühingu tegevusest osa võtnud, siis kokkuleppe kohaselt ta annab oma osa võrdsetes osades üle kahele teisele osanikule. Kuidas seda vormistada? Kas on mingi võimalus seda teha ilma notari juures käimata, kuna osanikud teevad erinevate graafikute alusel tööd välisriigis.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Keijo Lindeberg
loe lisaks
Äriseadustik (ÄS) § 156 sätestab sissemaksega viivitamise tagajärjed. Selle kohaselt, kui osanik, kes ei tasu oma osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, on kohustatud maksma osaühingule viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (lg 1). Juhatus peab saatma maksega viivitavale osanikule teate nõudega tasuda makse kirjas näidatud tähtaja jooksul, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab osanik oma osa. Tasumise tähtaeg peab olema vähemalt üks kuu teate saatmisest (lg 2). Kui osanik ei tasu puuduolevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma osa või osa suurendamise ja osaühingul on õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele (lg 3).

Seega tuleks OÜ juhatusel saata osanikule kiri nõudega tasuda makse. Kui makset tähtaja jooksul ei tasuta, on osaühingul õigus see võõrandada.

Selle eelduseks on aga osanikul osa eest tasumise kohustuse tekkimine. Osakapitali sissemaksmine peab toimuma OÜ põhikirjas nimetatud ajaks - see võib olla konkreetne kuupäev või ka näiteks juhatuse poolt määratav aeg. Seega peab Teie poolt viidatud kokkulepe nähtuma OÜ põhikirjast.

Osa võõrandab osaühing (ÄS § 156 lg 3), mida esindab juhatus (ÄS § 180 lg 1). Kui OÜ osad pole registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, tuleb osaühingu osade võõrandamise tehing sõlmida notari juures (ÄS § 149 lg 4). Samas ei pea kõik osanikud samal ajal isiklikult notari juurde minema, vaid nad saavad selleks notariaalse volikirjaga volitada ka kedagi teist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee