Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas vormistada abikaasa täisosalusega osaühingust pool minule?02.02.2016

Tere! Minu abikaasa on osaühingu ainuomanik. Tahan saada kaasomanikuks 50 %. Tehing on notariaalne? OÜ on loodud meie abielu jooksul, seega abikaasade ühisvara. Kas abikaasa saab vara firmast ilma minu nõusolekuta välja viia? Tahan lihtsalt kindlust, sest enamus tegevusi firmas on minu kanda. Olen juhatuse liige ja oman õigust firmat esindada.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui OÜ on Teie ja Teie abikaasa ühisvara, siis olete Te mõlemad ka OÜ ühisomanikud. See, kuidas on OÜ osanikke kajastatud äriregistris, ei mõjuta OÜ tegelikke omandisuhteid. Kui soovite, et OÜ kuuluks Teile ja Teie abikaasadele võrdsetes osades, tuleks sõlmida abieluvaraleping, mille kohaselt moodustavad OÜ osad Teie ja Teie abikaasa lahusvara ning lepite ka kokku, kui suures on mõlemad OÜ osad (kas 50% ja 50%, 40% ja 60% vms). Abieluvaralepingu sõlmimiseks tuleks pöörduda notari poole, kuid lepingu sõnastuse koostamisel saab alati aidata ka advokaat.

OÜ-d esindab ja seega ka OÜ-le kuuluvat vara saab võõrandada juhatuse liige või juhatuse liikme poolt volitatud isik. Kui Teie abikaasa on samuti juhatuse liige, siis on tal õigus OÜ vara võõrandada. Kui soovite olla kindel, et Teie abikaasa ilma Teie teadmata OÜ varaga tehinguid ei tee, saab OÜ põhikirjas sätestada, et Teil ja Teie abikaasal on juhatuse liikmetena ühine esindusõigus. Kui selline märge on nähtav ka äriregistris, on see siduv ka kolmandate isikute jaoks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas sissemakseta osaühingu osade müümisel/kinkimisel võib olla mingeid takistusi või piiranguid?02.02.2016

Tere
OÜ on asutatud ilma sissemaksuta ning nüüd on tekkinud soov antud OÜ osasid müüa/kinkida. 1) kas sissemaksuta loodud OÜ seab osade võõrandamisele mingeid piiranguid? 2) kas asjaolu, et osad soovitakse võõrandada soome kodakondsetele, seab mingeid konkreetseid piiranguid?
Aitäh!

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui osaühing on asutatud osakapitali sissemakseta, siis vastutab osanik osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Samuti näeb äriseadustik ette, et kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid.

Seega võib OÜ osa võõrandada ka Soome kodanikule.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas osaühingu põhikirjas võib sätestada osanike eriõiguse, mis annab võimaluse passiivse osaniku väljaostuks?02.02.2016

Tere!
Kas on võimalik põhikirja viia muudatus, mille kohaselt on võimalik 2/3 osanike häältega üks passiivne osanik välja osta. Tegemist ei ole saabunud olukorraga, vaid soov on osanikel ennast üksteise eest kaitsta. Kuna tegemist on inimressursil põhineva ettevõttega, ei ole passiivsest osanikust kasu. Kui sellise klausli saab sisse kirjutada, kas siis tuleb määrata ka aeg mille jooksul seda saab teha ning määratleda täpne olukord, mis tekitab väljaostu võimaluse?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tegemist on küsimusega, millele tuleb kindlasti mõelda enne probleemide tekkimist, mil kõik osanikud on ettevõtte toimimise ning osanike panuste osas sarnasel seisukohal. Kõige lihtsam on osanike kohustusi reguleerida osanike lepinguga ning võimalik on osanikele seatud kohustusi tagada ka osade pantmisega - see tähendab, et kohustuse rikkumise korral on võimalik kohustusi rikkunud osaniku osalus võõrandada.

Kindlasti on tegemist küsimusega, kus täpsema vastuse andmine eeldab asjaoludega tutvumist. Pärast seda on võimalik koostada konkreetse ettevõtte vajadusi arvestav osanike leping, mis kajastab kõigi osanike õigustatud huve.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas uue osaniku lisandumist osaühingusse saab vormistada üksnes notari kaudu?20.01.2016

Osaühing on asutatud sissemakseta septembris 2015, praeguseks on osakapitali makstud ainuosaniku poolt 350€. Nüüd soovib lisanduda teine osanik. Kas seda saab vormistada ainult notariaalselt?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui osanik müüb teisele isikule osa talle kuuluvatest OÜ osadest ja OÜ ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, siis peab ostu-müügitehingu sõlmimine toimuma notari juures. Kui aga osad on Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud, siis saab võõrandamistehinguid teha ka ilma notarit külastamata.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kes väljastab ettevõttele tubakatoodete ja alkoholi müügi loa?15.12.2015

Tegutseme jaekaubanduses paar aastat ja sooviksime hakata ka müüma tubakatooteid ja alkoholi, nii lahjat kui ka kanget. Kuidas vastavat luba taotelda ja kes selle väljastab?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Alkoholi- ja tubakamüügi korral tuleb esitada majandustegevusteade.

Majandustegevusteate esitamiseks on kolm võimalust:
1. Sisenedes majandustegevuse registrisse riigiportaali eesti.ee kaudu (teenuse kasutamine nõuab sisselogimist ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga kaudu), mis on ühtlasi kõige lihtsam viis majandustegevusteate esitamiseks.
2. Notari kaudu;
3. Asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele (digiallkirjastatud taotlus või posti teel) kuni 2016 aasta 1. juulini. Sellisel juhul kannab asukohajärgne kohalik omavalitsus teates sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse. Taotluse vorm on kättesaadav eesti.ee veebilehel. Seda võimalust kasutades tuleb tasuda riigilõiv 10 eurot.

Lisainfo: https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/load_ja_registreeringud_1/kaubandus/kaubanduse_valdkonnas_tegeleva_ettevotja_majandustegevusteate_esitamine

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas müügiluba on vajalik, kui teen programmeerimistöid klientidele üle maailma?02.12.2015

Tere!
Asutan uut ettevõtet, mille peamine tegevusvaldkond on tellimustöödena tarkvara programmeerimine. Müük toimub veebilehe kaudu ning kliendid pärinevad üle maailma. Kas sellisel juhul tuleb ka enda tegevuse kohta taotleda kohalikult omavalitsuselt müügiluba?

Ette tänades!

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Küsimusest nähtuvalt on tegemist teenuse osutamisega (programmeerimisega) ning veebilehel Te teavitate, et Teilt saab sellist teenust tellida. Selline tegevus ei eelda müügiloa olemasolu.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas saada lahti ostetud osaühingust, mis pole tegevust alustanudki?25.11.2015

Soovin oma nimelt ära kirjutada sinna registreeritud täiesti puhta ja veel tegutsemata firma, mille ostsin, aga hiljem mõtlen, et milleks, ma ei ole veel valmis sellega toimetama, kuhu ma minema pean, mida tegema ja palju maksma, et see kirjutada? Kas selleks peab mul olemas olema ostja või ei? Või saab kuidagi lihtsalt sellest lahti ja kui ei, siis kumb on kallim, kas lahkumine lihtsalt, nn ära viskamine või ümber kirjutamine tuttava nimele?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriühingut on võimalik nii likvideerida kui ka võõrandada. Kui äriühingu ajalugu on "puhas", siis on kõige mõistlikum äriühing müüa. Selleks tuleb esmalt leida isik, kes soovib äriühingu osta. Eeldusel, et tegemist on EVK-s registreerimata osaühinguga, tuleb osaühingu osa müümiseks pöörduda notari poole, kelle juures sõlmitakse ostu-müügileping.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas ülekurssi võib kasutada eelmiste perioodide kahjumi katteks?25.11.2015

Osaühingul on osakapital 2500€, eelmiste perioodide kahjum on 35 000, jooksva aasta kasum tuleb orienteeruvalt 10 000. Et eelmiste perioodide kahjumit kaotada, arvab omanik, et suurendab mitterahalise sissemaksega osakapitali 1€ ja ülekurss 35 000€ kokku mitterahaline sissemakse 35001€. Mõttekäik on omanikul järgmine:
1. Põhikirja vastavusse viimine
2. Mitterahaline sissemakse 35001, sellest 1€ osakapitali suurendamine ja 35 000€ ülekurss.
3. Fondiemissiooni teel ülekursi vähendamine 35 000 ja eelmiste perioodide kahjumi vähendamine 35 000€. Kui selline käik on teostatav, kas seda saab ühe kandega ÄR-s teha?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Teiepoolne mõttekäik on õige ja teostatav, kuid osakapitali suurendamisel (mitterahalise) sissemakse korral fondiemissiooni siiski tegema ei pea.

Ülekursi kasutamiseks annab ÄS § 155 lg 2 kaks võimalust:
1) osaühingu kahjumi katmine, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali ning muude põhikirjas ettenähtud reservide arvel;
2) osakapitali suurendamine fondiemissiooni teel.
Seega kasutate esimest varianti.

Toimingud on järgmised:
1. Põhikirja vastavusse viimine
2. Mitterahaline sissemakse, millest suurendate osakapitali 1 euro võrra ja ülejäänud makstakse ülekursina
3. Kasutate ülekurssi osaühingu kahjumi katmiseks

Lisaks välja toodud toimingutele tuleb vastu võtta vajalikud osanike otsused: otsus põhikirja muutmise kohta, otsus osakapitali suurendamiseks, milles peab olema ära märgitud mitterahalise sissemakse ese ja otsus jaotamata kahjumi katmiseks ülekursiga.

Põhikirja muutmise ja osakapitali suurendamise võib otsustada samas osanike otsuses. Uus põhikiri lisatakse osakapitali suurendamise taotlusele.

Olukorras, kus kahjum on ka 2015. a 10 000 EUR, tuleb arvestada ÄS §-ga 176:
Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama:
1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või
1.1) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse;
2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või
3) pankrotiavalduse esitamise.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas lõpetada FIE tegevus ilma suuremate kahjudeta?02.11.2015

Tere, Kuidas käituda või lõpetada FIE tegevus ilma suuremate kahjudeta? Tänu mingitele tohututele segadustele nii enda kui ka maksu ja tolliametiga kukkus kaela järsku võlg, mis ületab 8000 eurot, sellele lisaks müstiline intress, mis on nüüdseks juba üle 1700 euro ja sellele lisanduv käibemaks. (See on ikka tohutult suur summa meile.) Tuludeklaratsiooni tehes maksuametis ei öelnud keegi midagi ja ka suve alguses maksuvõlgnevuse puudumise kohta tõendit küsides väljastasid nad selle, ja mitu korda. Võlgnevust nagu polnud, kuid nüüd ütlevad, et on ja juba mingi poolteist aastat. Kuidas käituda?
Ette tänades ja murelikult vastust oodates.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriseadustiku (ÄS) § 59 lg 3 kohaselt kustutatakse füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) äriregistrist tema avalduse alusel. See ei mõjuta aga varem tekkinud kohustusi, kuna ÄS § 78 kohaselt vastutab FIE oma kohustuste eest kogu oma varaga.

Juhul, kui Teie hinnangul nõuab Maksu- ja Tolliamet Teilt võlgnevuse tasumist põhjendamatult, soovitan ma sel teemal konsulteerida Advokaadibüroo LMP maksuõiguse eksperdiga, kelleks on partner/vandeadvokaat Kaido Künnapas (e-post: kaido.kunnapas@lmp.ee, tel: 625 2000).


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas oma endise osaühingu juhatusest tagasi astuda, kui omanikku kellele taotlus esitada, ei eksisteeri?26.10.2015

Masuajal sai välja kuulutatud ühe minule kuuluva osaühingu pankrot. Sellele osaühingule kuulus ka üks teine osaühing, mis tollel hetkel aktiivselt ei tegelenud. Kuna see OÜ oli tollel hetkel käibemaksukohuslane, võõrandas pankrotihaldur selle huvitatud kolmandale isikule. Notaris sai vormistatud nii osa üleandmine kui ka põhikirja muudatus ja juhatuse liikmete vahetus.
Kuna aga Maksuamet üsna kohe peale seda kustutas ettevõtte KMKR-registrist, kadus ostjal huvi firma vastu ja nad ei registreerinud Äriregistris ka juhatuse muudatust, vaatamata minu korduvatele palvetele. Olen seda nüüd ligi 5 aastat meelde tuletanud nii neile kui asja ajanud pankrotihaldurile, aga tulemusteta.
Tänaseks on OÜ omandanud osaühing Äriregistrist kustutatud aastaaruannete esitamata jätmise tõttu.
Kuidas nüüd edasi käituda? Enam pole mul juhatuse liikmena ka kellelegi tagasiastumispalvet esitada, kuna omanikku ei eksisteeri.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Saan asjaolude kirjeldusest aru nii, et notari juures vormistati dokument, mille kohaselt Te pole enam juhatuse liige. Kui see oli nii, siis Teie volitused juhatuse liikmena on lõppenud ja soovitan Teil esitada äriregistri pidajale ebaõige juhatuse liikme kande muutmise avaldus.

Äriregister on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni. Seda on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Eeltoodu tähendab, et Teie volitused juhatuse liikmena on notari juures sõlmitud dokumenti märgitud ajast alates ka lõppenud. Seega ainus probleem seisneb hetkel selles, et äriregistris olevad andmed on ebaõiged.

Äriseadustikus § 61 reguleerib olukorda, kus äriregistris olev kanne on ebaõige. Kokkuvõttes peab äriregistri pidaja (ehk Tartu Maakohtu registriosakond) algatama menetluse, milles tuvastab, miks on äriregistris valed andmed ning äriregistri pidaja saab ise kande ebaõige ära parandada.

Seega peaksite esitama Tartu Maakohtu registriosakonnale teate enda volituste lõppemise kohta (lisage avaldusele ka notari juures koostatud dokument) ning paluge Tartu Maakohtu registriosakonnal viia äriregistri kanded vastavusse tegeliku olukorraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee