Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas suurosanik saab tõesti määrata endale dividendid ja väikeosanikele mitte?28.01.2015

Osaühingus osad 85%, 10% ja 5%. Osanik (85%) otsustas ainuisikuliselt muuta põhikirja ja lisas sisse ebaproportsionaalse dividendide maksmise võimaluse punkti, mis pidi olema äriseadustikuga kooskõlas. Peale põhikirja muudatust otsustas osanik (85%) välja maksta dividende ainult endale, väikeosanikud ei saanud midagi. Kas selline põhikirja muutmine on seaduslik ja kuidas saavad sellises olukorras ennast väikeosanikud kaitsta?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriseadustiku § 157 lg 2 näeb ette, et osanikule makstakse osa kasumist (dividende) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Siiski sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 32, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Olukorras, kus enamusosanik võtab väikeosanikult õiguse saada dividende, pole enamusosanik järginud hea usu põhimõtet. Äriseadustiku § 178 lg 1 kohaselt on võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse ning õude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas kohtule esitatava teovõime laiendamise taotluse koostamisega saab tavainimene hakkama?27.01.2015

Soovin asutada osaühingut ja pean selleks pöörduma teovõime laiendamiseks kohtu poole. Milline peaks kohtule esitatav dokument välja nägema? Kas selle koostamiseks on vaja juristi või saab sellega eraisik hakkama?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 4 kohaselt lahendatakse alaealise teovõime laiendamine hagita menetluses.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 9 järgi võib kohus laiendada vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul.
TsMS § 570 järgi otsustab kohus alaealise teovõime laiendamise vähemalt 15-aastase alaealise enda, tema vanema või eestkostja või alaealise elukoha järgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel.
Seega tuleb esitada avaldus elukohajärgsesse maakohtusse. Avalduses märgitakse:
1) mis põhjusel alaealise teovõime laiendamist taotletakse;
2) andmed, mis annavad aluse teovõime laiendamiseks
3) avaldusele lisatakse alaealise seadusliku esindaja kirjalik nõusolek alaealise teovõime laiendamiseks.

Avalduse koostamiseks pole tingimata juristi vaja, kuid efektiivsemaks tegevuseks on see alati soovitatav.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas saaks jätkata osaühingu tegevust, kui ma tasusin oma osa eest, aga teise osanikuga ei saa üldse kontakti?27.01.2015

Tere
soovin Teie nõu osaühingu osaku sissemakses.
Probleem on selles, et meie osaühingul on 2 asutajat ja asutasime osaühingu ilma rahalist sissemakset tegemata. Juhatuse liige on kolmas inimene, kes ei ole osanik.
Mina olen osaühingus kogu aeg tegev olnud ja nüüd olen ka osanikuna oma rahalise sissemakse 1250 eurot teinud aga teine osanik ei ole kunagi osaühingus sisuliselt osalenud ja on hoopis kadunud. Ta ei vasta e-postidele ja telefon ei ole enam kehtiv.
Minu küsimus on, kuidas edasi tegutseda, et osaühing saaks normaalselt jätkata, kas saan tema eest ise teha osaku rahalise sissemakse ja võimalusel temalt ka osa kuidagi saada, et ettevõte saaks jätkata?

Lugupidamisega

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriseadustik § 156 sätestab sissemaksega viivitamise tagajärjed. Selle kohaselt, kui osanik, kes ei tasu oma osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, on kohustatud maksma osaühingule viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (lg 1). Juhatus peab saatma maksega viivitavale osanikule teate nõudega tasuda makse kirjas näidatud tähtaja jooksul, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab osanik oma osa. Tasumise tähtaeg peab olema vähemalt üks kuu teate saatmisest (lg 2). Kui osanik ei tasu puuduolevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma osa või osa suurendamise ja osaühingul on õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele (lg 3).

Seega tuleks OÜ juhatusel saata osanikule kiri nõudega tasuda makse. Kui makset tähtaja jooksul ei tasuta, on osaühingul õigus see võõrandada – ka Teile.

Selle eelduseks on aga osanikul osa eest tasumise kohustuse tekkimine. Osakapitali sissemaksmine peab toimuma OÜ põhikirjas nimetatud ajaks - see võib olla konkreetne kuupäev või ka näiteks juhatuse poolt määratav aeg.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas vormistada osaühingu omanikuvahetus, kui hetkel on osaühingu omanik hääbuv MTÜ?21.01.2015

Probleem järgmine. Seitse aastat tagasi loodi OÜ, mille omanikuks sai 100% MTÜ. Siis oli see vajalik tehing tegevuse jätkamiseks. MTÜ juhatuse esimees on hetkel ka OÜ juhatuse esimees ja seega viib läbi nii OÜ üldkoosolekut kui muid vajalikke toimingud OÜ nimel üksi.
Aeg on edasi läinud ja MTÜ tegevus tänaseks sisuliselt seisab. On olemas küll nn. liikmete nimekiri (ca 10 inimest) aga see on ka kõik. Tegevust ei toimu. Võib eeldada, et mingil ajal see MTÜ lõpetab tegevuses, sest liikmed on lahkunud.
Seega oleks vaja nüüd OÜ omanik muuta, et ei tekiks olukorda, kus pole omanikku. Sisuliselt on OÜ tegevust ajanud ainult 2-3 inimest, kes on sellesama MTÜ liikmed. Nendest 1 või kahel oleks huvi OÜ-ga edasi tegeleda.
Kuidas seaduslikult saab muuta OÜ omanike ringi ehk siis kas osa tuleb müüa, võõrandada, kinkida...jne? Ilmselt peab selle otsuse tegema siis MTÜ üldkoosolek. Kas näiteks üldkoosolek võib selle kinkida uuele omanikule, kes sisuliselt nagunii ainult on sellesse OÜ-sse panustanud ja praegu seda veab ning teiselt MTÜ liikmetel huvi osa omandada ei ole. Või peab ta osa välja ostma. Kui jah siis millise hinnaga - võib see olla mingi sümboolne hind?
Milline peaks olema tegevuste järjekord. MTÜ üldkoosoleku otsus peaks siis olema milline, arvestades, et praegu OÜ-d vedavad inimesed ei peaks seda välja ostma sest nad on olnud ise ju selle tekitajad läbi MTÜ.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Osaühingu võõrandamiseks on soovitatav MTÜ juhatuse poolt kokku kutsuda üldkoosolek, kes teeb vastava otsuse ning annab juhatusele korralduse ostu-müügitehingu sõlmimiseks (mittetulundusühingute seaduse § 27 lg 5 kohaselt on mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek). Mittetulundusühingute seaduse § 22 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel – vastava otsuse teeb üldkoosolek. Kinke puhul (ning ka müümisel alla turuväärtuse) võib tekkida maksurisk, mistõttu seda varianti ei soovita.

Äriseadustiku § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas on seaduslik vormistada ennast oma OÜ juhatuse liikmeks ja kas kehtivad samad reeglid kui läheksin teise firmasse tööle?21.01.2015

Tere
Olen osaühingu omanik ja juhatuse liige hetkel tasuta. Kuna määrati 40% töövõimetus ja lahkusin eelmisest töökohast, siis kas on seaduslik vormistada ennast tööle juhatuse liikmeks ja kas kehtivad samad reeglid (näit.sotsiaalmaks) nagu siis kui läheksin teise firmasse tööle?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriseadustiku 180.1 lg 1 kohaselt määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord osanike otsusega. Kui olete ise ainuosanik, piisab vaid Teie otsusest. Juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma peab olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga.

Kui juhatuse liikmele määratakse tasu juhatuse liikme kohustuste täitmise eest, siis ei kohaldu tema suhtes töölepingu kohta sätestatu (töölepinguseaduse § 1 lg 5). Kui sama isik täidab lisaks juhatuse liikme ülesannetele veel ka tööülesandeid, kuid mis ei ole juhatuse liikme ülesanneteks, kohaldub tema suhtes töölepingu seadus.

Kui tegemist on töölepinguga, maksab riik sotsiaalmaksu äriühingu töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni. Töövõimetuspensioni saava töötaja eest maksab riik sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 21 nimetatud kuumääralt (2015. aastal 355 eurolt). Tasu osalt, mis ületab kuumäära, maksab sotsiaalmaksu äriühing.

Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa. Siia kuulub seega ka juhatuse liikme leping.

Seega, juhatuse liikmele võidakse osanike otsusel tasu maksta. Kui tegemist on juhatuse liikme lepinguga, maksab osaühing ise juhatuse liikme eest sotsiaalmaksu. Kui juhatuse liige täidab osaühingus ka tööülesandeid, kuid mis ei ole seotud juhatuse liikme ülesannetega ning on sõlmitud tööleping, maksab sotsiaalmaksu töövõimetuspensioni saava isiku eest riik.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas ettevõtte tegutsemiskoht võib asuda elamumaal või peab maa ümber registreerima äri- või tootmismaaks?16.01.2015

Tere!
Kas ettevõtte tegutsemiskoht võib asuda elamumaal või peab maa ümber registreerima äri- või tootmismaaks? Soovin oma garaažis, mis asub elamumaal, hakata teenust pakkuma ja ei ole leidnud ühest vastust oma küsimusele.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Ehitusseaduse § 32 lg 3 kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbele. Kuna Teie puhul asub garaaž elamumaal, tuleb lähtuda elamumaale kehtestatud sihtotstarbest. Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise korra § 6 lg 1 kohaselt on elamumaa alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Ehk siis praeguse sihtotstarbe järgi saab kinnistut ning sellel paiknevaid ehitisi ja hooneid kasutada vaid alaliseks või perioodiliseks elamiseks. Ilmselt pole praegune garaaži kasutamise otstarve samuti kooskõlas Teie poolt planeeritava ettevõtluse jaoks kasutamise otstarbega.

Nii ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks teie poolt osutatava teenuse otstarbele vastavaks kui ka katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks ärimaaks on Teil võimalus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kelle pädevuses antud muudatuste tegemised on.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kui hakkan OÜ juhatuse liikmeks, kas siis minu isiklike makseraskuste tõttu saab kohtutäitur sellele firmale midagi teha?13.01.2015

Tere!
Olen eraisikuna makseraskustes. Asi on kohtutäituri käes, sõlmitud maksegraafik. Kui minust saab ühes osaühingus juhatuse liige, ilma et ma oleks osanik, kas siis saab kohtutäitur sellele firmale midagi teha, peale töötasu aresti?
Kas ma olen õieti aru saanud, et firma kallale saab ainult siis kui olen osanik?

Ette tänades,

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Täitemenetluse seadustiku § 125 järgi on võimalik sissenõude pööramine osaühingu osale. Kui Te pole osanik, siis ei moodusta osaühing Teie vara ehk sellele pole võimalik sissenõuet pöörata. Samas kui olete osaühingu juhatuse liige, kuid ei ole osanik, on võimalik täitemenetluse seadustiku § 130 alusel arestida Teie sissetulek (juhatuse liikme tasu).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kes tasub õigusabikulud, kui kaks võrdset osanikku vaidlevad osaühingu lõpetamise ja osaühingu kaitsmise üle?17.12.2014

Tere,
Kui üks osanik (50/50 osalus) soovib tegutsevat ja heal järjel osaühingut kohtu kaudu sundlõpetada ja osaühingu teine osanik ja juhatuse liige, kelle ametiaeg on lõppenud paar aastat tagasi, kuid keda ei ole tagasi kutsutud soovib osaühingut kaitsta, siis kes tasub sellisel juhul õigusabi kulud, mis on tehtud osaühingu kaitsmiseks kohtus?
Tänan vastuse eest.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetlusega sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik, kuid kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Seega tuleb menetluse käigus kindlasti taotleda kulude jätmist avalduse esitanud osaniku kanda ning ka põhjendada, miks see on õiglane.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 62 52 000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 62 52 000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas äriühingut saab veel päästa sundlõpetamisest kui sundlõpetamise teade on avaldatud Ametlikes Teadaannetes?17.12.2014

Kui äriühingu kohta on avaldatud kustutamishoiatus ja seejärel ka sundlõpetamisteade Ametlikes Teadaannetes, kuna majandusaasta aruanne esitamata ja põhjendamata mitte-esitamine, siis kas äriühingul on võimalik veel pääseda sundlõpetamisest, kui esitab vastavad aruanded ja põhjendused? Missuguseid põhjendusi aktsepteeritakse üldse?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Sundlõpetamine jõustub kohtumäärusega. Äriseadustiku § 60 lg 3 alusel on äriühingul alates sundlõpetamisteate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest aega 6 kuud, et esitada registripidajale majandusaasta aruanne ja põhjendused. Seega on äriühingul veel võimalus pääseda sundlõpetamisest majandusaasta aruande ja põhjenduste esitamisega. Kokkuvõttes tuleks esimesel võimalusel esitada majandusaasta aruanne ja samuti esitada registripidajale põhjendused, miks aruannet varem ei esitatud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 62 52 000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 62 52 000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas ma vastutan veel isiklikult kunagi juhatuse liikmeks oldud ajal osaühingu tasumata arve eest?17.11.2014

Olin osaühingu juhatuse liige (lahkusin pea aasta tagasi). Nüüd tuli inkassolt võlateatis ähvardusega, et kui oü võlga ei tasu, arestitakse pangakontod ja varad. Kas on ohus ka minu eraisiku kontod ja vara või siiski vaid firma omad? Kuna arve millest jutt käib, oli oü-le esitatud ja tasumata jäänud ajal mil kuulusin veel juhatusse.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Juriidiline isik (antud juhul OÜ) vastustab oma kohustuste eest ise.

Teie puhul võib teoreetiliselt vastutus seisneda hoopis selles, et kuna arvet õigeaegselt ei tasutud, siis on nüüd tekkinud OÜ-le kahju näiteks viiviste näol. Samuti võib olla kahjuks olla ka teenuse/toote ostmine, kui seda polnud OÜ-le vaja või OÜ-l puudusid rahalised vahendid selle ostmiseks. Eelviidatud juhtudel peab aga (üldjuhul) esitama Teie vastu nõude OÜ, mitte OÜ võlausaldaja. Vastav regulatsioon tuleneb äriseadustikus §-st 187.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee