Äriõigus

Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Ilma nõusolekuta võib ühisvaraga teha tehinguid ainult pere igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Abikaasa nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing ühisvara hulka kuuluvate esemetega on tühine.

Ilma nõusolekuta saab ainult sel juhul, kui Teil on tehtud abikaasaga abieluvaraleping, mis näeb ette, et teise abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul (perekonnaseaduse § 29 lg 2) või ühisvara valitsemise õigus on antud ühele abikaasale (perekonnaseaduse § 28 lg 2).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Seda küsimust reguleerib äriseadustiku § 184 lg 7: "Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut."

Eelpooltulenevast lähtuvalt on Teil õigus ühepoolse avaldusega juhatusest tagasi astuda, esitades selle osanikele. Tagasiastumise avalduse võib lisaks edastada ka otse äriregistrile ning paluda viia äriregistrikaart kooskõlla tegeliku olukorraga.

Samas tuleks kontrollida ka seda, kas Teie tegevust juhatuse liikmena reguleerib ka leping (käsundusleping). Kui jah, siis võivad sellest tuleneda täiendavad kohustused - tagasiastumisest tuleb kokkulepitud aeg ette teatada, peate tasuma leppetrahvi vms.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Osanik võib oma osa võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel. Äriseadustiku § 149 sätestab osa võõrandamise korra. Selle järgi võib osanik oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule (lg1). Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest (lg 2). Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peavad osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Seega peate enda osaluse võõrandamiseks pöörduma notari poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Pandimajateenuse osutamiseks tuleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 52 lg 1 p 5 kohaselt taotleda tegevusluba. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lg 1 kohaselt esitab ettevõtja taotluse majandushaldusasutusele, kelle pädevusse on seadusega antud tegevusloa taotluse lahendamine. Käesoleva juhul on pädevaks ametiasutuseks Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus rahapesu andmebüroo.

Maksuõigust puudutavate küsimustega soovitan pöörduda Advokaadibüroo LMP maksuõiguse eksperdi poole: partner/vandeadvokaat Kaido Künnapas, e-post kaido.kunnapas@lmp.ee.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Esitatud küsimusest võib järeldada, et pankrot on välja kuulutatud Teile kui füüsilisele isikule ja kohus on pankrotiseaduse (PankrS) § 172 lg 6 alusel määratud Teid ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

PankrS § 172 lg 4 kohaselt esitab usaldusisik kohtule aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks. Samuti peab aruande esitama vabastatud usaldusisik (PankrS § 172 lg 5)

§ 172 lg 6 viimase lause kohaselt, kui kohus on määratud Teid ennast täitma usaldusisiku kohustusi, kontrollib kohus ise, kas Te täidate enda kohustusi. Seega võib kohus kohustada Teid esitama kohtule aruandeid ka muul ajal.

Õigusaktides on sätestatud üksnes nõuded halduri kui usaldusisiku aruandele, mis peab sisalduma vähemalt järgmisi andmeid:
1) ülevaade võlgniku tulutoova tegevuse või tegevuse otsimise kohta;
2) andmed võlgniku tulutoova tegevuse või pärimise teel laekunud raha ja sellest võlausaldajate nõuete rahuldamise kohta;
3) andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa ja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud;
4) võlgadest vabastamise menetluse käigus halduri poolt tehtud väljamaksete ja laekumiste aruanne koos kulutusi kajastavate kulu- ja maksedokumentidega.

Kokkuvõttes soovitan Teil arusaamatuste vältimiseks teha järelpärimine Teie pankrotiasjaga tegelevale kohtule ning küsida, millal ning millise sisuga aruandeid Te esitama peate.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kõige mõistlikum ja lihtsam oleks sõlmida ostu-müügitehing. Kui osanik võõrandab osa kolmandale isikule ehk teile, siis tuleb silmas pidada, et teisel osanikul on ostueesõigus teile võõrandatud osale (äriseadustik § 149 lg 2). Seepärast peate olema kindel, et mõlemad osanikud oleksid nõus teile osa võõrandamisega.

Kui olete kindel, et mõlemad osanikud on müügiga nõus, peate minema müügitehingu vormistamiseks notari juurde, kuna osa võõrandamiseks sõlmitud leping peab olema notariaalselt tõestatud (äriseadustiku § 149 lg 4).

Kui OÜ osad on registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris, siis ei pea lepingut notariaalselt tõestama.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Äriseadustiku § 180.1 lg 1 kohaselt määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Juhatus ei saa ise otsustada enda tasuga seotud küsimusi.

Kõige korrektsem oleks osanike (või nõukogu olemasolul nõukogu) otsuses määrata konkreetne kuupäev, millest alates on juhatuse liikme tasu kõrgem. Näiteks:

"Otsustati:
OÜ X juhatuse liikme tasu on alates 01.07.2015. a Y EUR kalendrikuus bruto."

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kui OÜ osa pole Eesti Väärtpaberite Keskregistris registreeritud, siis saab osaühingu osa võõrandada üksnes notari juures. Kui OÜ osa kuulub abikaasade ühisvara hulka, on tehingu tegemiseks vaja ka abikaasa nõusolekut.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Osaniku eest võib kohustuse täita ka kolmas isik. Sellisel juhul peab aga olema maksekorralduse selgitusest üheselt arusaadav, et tegemist on konkreetse osaniku eest tehtud osakapitali sissemaksega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Äriregister on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni. Seda on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Eeltoodu tähendab, et kui Te olete esitanud Teid valinud organile (kui OÜ-l pole nõukogu, siis on selleks osanike koosolek ehk osanikud) tagasiastumisavalduse, siis on Teie volitused tagasiastumisavaldusse märgitud ajast alates ka lõppenud. Seega ainus probleem seisneb hetkel selles, et äriregistris olevad andmed on ebaõiged.

Äriseadustikus § 61 reguleerib olukorda, kus äriregistris olev kanne on ebaõige. Kokkuvõttes peab äriregistri pidaja (ehk Tartu Maakohtu registriosakond) algatama menetluse, milles tuvastab, miks on äriregistris valed andmed ning äriregistri pidaja saab ise kande ebaõige ära parandada.

Kokkuvõttes peaksite esitama Tartu Maakohtu registriosakonnale teate enda tagasiastumise kohta (lisage avaldusele ka osanikele esitatud avaldus) ning paluge Tartu Maakohtu registriosakonnal viia äriregistri kanded vastavusse tegeliku olukorraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee