Äriõigus
Küsimus: Kas aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus on pädev kui protokollile ei kirjuta alla koosoleku juhataja?02.03.2016
Tere!
Kas aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus (millega otsustati väga suure tehingu teostamine) on pädev kui protokollile ei kirjuta alla koosoleku juhataja. Põhjuseks koosoleku juhataja isikut puudutavad koosolekul esitatud ja protokollitud küsimused, mis on seotud 2,5 aastat tagasi temale võõrandamiseks antud äriühingu vara (väärtus üle 3000 euro) olemasolu ja võõrandamise käigu kohta. Ta nõuab nimetatud teema protokollist eemaldamist, mida protokollija ei nõustu tegema. Protokoll oli kättesaadav aktsionäridele vastavalt seaduses toodud tähtajal kuigi ilma koosoleku juhataja allkirjata. Oma eriarvamust ta ka siiani (1.5 kuud hiljem) ei ole lisanud. Koosolekul vastuvõetud otsuse alusel juba tegutsetakse. Samuti ei ole koosoleku juhataja (nõukogu esimees) siiani vastanud koosolekul esitatud järelpärimisele selle suure tehingu (millega reaalselt seatakse ohtu äriühingu edasine tegutsemine) teostamiseks esitatud analüüside olemasolu kohta (nõue protokollitud). Nõukogu esimees selgitas üldkooslekul aktsionäridele võimalust vara (üle 2/3 aksiakapitalist) müüa ja saadud raha jagada dividendideks.
Kuidas kutsuda tagasi nõukogu kui nõukogu 2-l liikmel on üle 50 % aktsiaid ja seega üldkoosolekul ka hääli.
Lugupidamisega
Kas aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus (millega otsustati väga suure tehingu teostamine) on pädev kui protokollile ei kirjuta alla koosoleku juhataja. Põhjuseks koosoleku juhataja isikut puudutavad koosolekul esitatud ja protokollitud küsimused, mis on seotud 2,5 aastat tagasi temale võõrandamiseks antud äriühingu vara (väärtus üle 3000 euro) olemasolu ja võõrandamise käigu kohta. Ta nõuab nimetatud teema protokollist eemaldamist, mida protokollija ei nõustu tegema. Protokoll oli kättesaadav aktsionäridele vastavalt seaduses toodud tähtajal kuigi ilma koosoleku juhataja allkirjata. Oma eriarvamust ta ka siiani (1.5 kuud hiljem) ei ole lisanud. Koosolekul vastuvõetud otsuse alusel juba tegutsetakse. Samuti ei ole koosoleku juhataja (nõukogu esimees) siiani vastanud koosolekul esitatud järelpärimisele selle suure tehingu (millega reaalselt seatakse ohtu äriühingu edasine tegutsemine) teostamiseks esitatud analüüside olemasolu kohta (nõue protokollitud). Nõukogu esimees selgitas üldkooslekul aktsionäridele võimalust vara (üle 2/3 aksiakapitalist) müüa ja saadud raha jagada dividendideks.
Kuidas kutsuda tagasi nõukogu kui nõukogu 2-l liikmel on üle 50 % aktsiaid ja seega üldkoosolekul ka hääli.
Lugupidamisega
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
ÄS § 301.1 kohaselt on aktsionäride üldkooosoleku otsus tühine, kui:
1) otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet;
2) otsus ei vasta headele kommetele;
3) otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud;
4) otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda.
Sama pragrahvi teise lõike kohaselt on otsus tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
Kuigi ÄS § 304 lg 2 sätestab, et üldkoosoleku protokollile kirjutavad alla protokollija ja koosoleku juhataja, siis ei näe seadus ette, et antud rikkumine tooks kaasa otsuse tühisuse. Nt võiks otsuse tühisuse kaasa tuua kui üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalne ning seda nõuet ei järgita või kui protokoll on üldse jäetud koostamata. Koosoleku protokoll üksnes kajastab otsuste vastuvõtmist, mitte ei ole ise otsuseks. Lisaks koostatakse protokoll pärast koosoleku toimumist ning kui näiteks koosoleku juhataja enne allkirjastamist sureb, ei muutu sellega tühiseks kõik üldkoosolekul vastuvõetud otsused.
Kui otsus on kehtiv, oleks võimalik nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt ÄS §-le 302. Otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda vaid see otsuse tegemisel osalenud isik, kes otsuse tegemise käigus lasknud oma vastuväite protokollida. Otsuse vaidlustamine on võimalik kolme kuu jooksul alates otsuse tegemisest. Juhul kui üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest, ei ole üldkoosoleku otsus enam vaidlustatav.
Vastuseks Teie küsimusele seoses nõukogu tagasikutsumisega. Reeglina saab nõukogu liikme tagasi kutsuda üldkoosolek, ent nõukogu liikme tagasikutumine on võimalik ka kohtu kaudu. Äriseadustiku § 319 lg 5 kohaselt on aktsionäridel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, kuid kellel puudub nõukogu liikme tagasikutsumise otsuse vastuvõtmiseks nõutav häälteenamus (s.o reeglina 2/3) või kellel puudub üldse võimalus konkreetse nõukogu liikme tagasikutsumisel hääletada põhjusel, et nõukogu liiget ei määra põhikirja kohaselt üldkoosolek, on õigus mõjuval põhjusel nõuda nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu kaudu. Seega peab aktsionär esitama kohtule hagiavalduse ning hagejaks saab olla aktsionär või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist ning kostjaks aktsiaselts. Nõude peamine ja kõige olulisem eeldus on mõjuva põhjuse olemasolu. Eelkõige võib mõjuvaks põhjuseks olla nõukogu liikme kohustuste oluline rikkumine.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis saab firmast, kui ainuomanik ja juhatuse esimees sureb?09.02.2016
Tere!
Mis saab firmast X, kui ainuomanik ja juhatuse esimees sureb. Omanikul on abikaasa, kes juhatuse liige ja tütar ja tütrepoeg lihtliikmed. Praegu firma toimib. Omanikust ei sõltu praegugi midagi - lihtsalt nimi eesotsas. Tegevuses aktiivselt kaasa ei löö. Kuidas toimida, sest firmas ikkagi elavtööjõudu ka.
Aitäh!
Mis saab firmast X, kui ainuomanik ja juhatuse esimees sureb. Omanikul on abikaasa, kes juhatuse liige ja tütar ja tütrepoeg lihtliikmed. Praegu firma toimib. Omanikust ei sõltu praegugi midagi - lihtsalt nimi eesotsas. Tegevuses aktiivselt kaasa ei löö. Kuidas toimida, sest firmas ikkagi elavtööjõudu ka.
Aitäh!
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas osaühingu mitterahalise sissemakse saab teha ilma audiitori otsuseta?09.02.2016
Kui soovin OÜ luua mitterahalise sissemaksega ning summa jääb 2500€ juurde, mis on miinimumnõue, siis kas 2500€ väärtuses võib olla ka mitterahaline asi ilma audiitorit kaasamata?
Või peab 2500€ väärtuse puhul lähtuma sellest, et kui üle 50% varast on mitterahaline, siis tuleb kaasata audiitor?
Kui 1250€ maksta rahaliselt ja 1250€ mitterahaliselt, siis audiitorit kaasama ei pea, vaid juhatuse liikmed otsustavad ja hindavad vara väärtust?
Aitäh!
Või peab 2500€ väärtuse puhul lähtuma sellest, et kui üle 50% varast on mitterahaline, siis tuleb kaasata audiitor?
Kui 1250€ maksta rahaliselt ja 1250€ mitterahaliselt, siis audiitorit kaasama ei pea, vaid juhatuse liikmed otsustavad ja hindavad vara väärtust?
Aitäh!
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega kehtib audiitori kaasamise kohustuse mõlema alternatiivi puhul eeldus, et osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot. Kui osaühingu osakapital on alla 25 000 euro, siis audiitorilt mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist tellima ei pea.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas vormistada abikaasa täisosalusega osaühingust pool minule?02.02.2016
Tere! Minu abikaasa on osaühingu ainuomanik. Tahan saada kaasomanikuks 50 %. Tehing on notariaalne? OÜ on loodud meie abielu jooksul, seega abikaasade ühisvara. Kas abikaasa saab vara firmast ilma minu nõusolekuta välja viia? Tahan lihtsalt kindlust, sest enamus tegevusi firmas on minu kanda. Olen juhatuse liige ja oman õigust firmat esindada.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
OÜ-d esindab ja seega ka OÜ-le kuuluvat vara saab võõrandada juhatuse liige või juhatuse liikme poolt volitatud isik. Kui Teie abikaasa on samuti juhatuse liige, siis on tal õigus OÜ vara võõrandada. Kui soovite olla kindel, et Teie abikaasa ilma Teie teadmata OÜ varaga tehinguid ei tee, saab OÜ põhikirjas sätestada, et Teil ja Teie abikaasal on juhatuse liikmetena ühine esindusõigus. Kui selline märge on nähtav ka äriregistris, on see siduv ka kolmandate isikute jaoks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas sissemakseta osaühingu osade müümisel/kinkimisel võib olla mingeid takistusi või piiranguid?02.02.2016
Tere
OÜ on asutatud ilma sissemaksuta ning nüüd on tekkinud soov antud OÜ osasid müüa/kinkida. 1) kas sissemaksuta loodud OÜ seab osade võõrandamisele mingeid piiranguid? 2) kas asjaolu, et osad soovitakse võõrandada soome kodakondsetele, seab mingeid konkreetseid piiranguid?
Aitäh!
OÜ on asutatud ilma sissemaksuta ning nüüd on tekkinud soov antud OÜ osasid müüa/kinkida. 1) kas sissemaksuta loodud OÜ seab osade võõrandamisele mingeid piiranguid? 2) kas asjaolu, et osad soovitakse võõrandada soome kodakondsetele, seab mingeid konkreetseid piiranguid?
Aitäh!
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega võib OÜ osa võõrandada ka Soome kodanikule.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas osaühingu põhikirjas võib sätestada osanike eriõiguse, mis annab võimaluse passiivse osaniku väljaostuks?02.02.2016
Tere!
Kas on võimalik põhikirja viia muudatus, mille kohaselt on võimalik 2/3 osanike häältega üks passiivne osanik välja osta. Tegemist ei ole saabunud olukorraga, vaid soov on osanikel ennast üksteise eest kaitsta. Kuna tegemist on inimressursil põhineva ettevõttega, ei ole passiivsest osanikust kasu. Kui sellise klausli saab sisse kirjutada, kas siis tuleb määrata ka aeg mille jooksul seda saab teha ning määratleda täpne olukord, mis tekitab väljaostu võimaluse?
Kas on võimalik põhikirja viia muudatus, mille kohaselt on võimalik 2/3 osanike häältega üks passiivne osanik välja osta. Tegemist ei ole saabunud olukorraga, vaid soov on osanikel ennast üksteise eest kaitsta. Kuna tegemist on inimressursil põhineva ettevõttega, ei ole passiivsest osanikust kasu. Kui sellise klausli saab sisse kirjutada, kas siis tuleb määrata ka aeg mille jooksul seda saab teha ning määratleda täpne olukord, mis tekitab väljaostu võimaluse?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kindlasti on tegemist küsimusega, kus täpsema vastuse andmine eeldab asjaoludega tutvumist. Pärast seda on võimalik koostada konkreetse ettevõtte vajadusi arvestav osanike leping, mis kajastab kõigi osanike õigustatud huve.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas uue osaniku lisandumist osaühingusse saab vormistada üksnes notari kaudu?20.01.2016
Osaühing on asutatud sissemakseta septembris 2015, praeguseks on osakapitali makstud ainuosaniku poolt 350€. Nüüd soovib lisanduda teine osanik. Kas seda saab vormistada ainult notariaalselt?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kes väljastab ettevõttele tubakatoodete ja alkoholi müügi loa?15.12.2015
Tegutseme jaekaubanduses paar aastat ja sooviksime hakata ka müüma tubakatooteid ja alkoholi, nii lahjat kui ka kanget. Kuidas vastavat luba taotelda ja kes selle väljastab?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Majandustegevusteate esitamiseks on kolm võimalust:
1. Sisenedes majandustegevuse registrisse riigiportaali eesti.ee kaudu (teenuse kasutamine nõuab sisselogimist ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga kaudu), mis on ühtlasi kõige lihtsam viis majandustegevusteate esitamiseks.
2. Notari kaudu;
3. Asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele (digiallkirjastatud taotlus või posti teel) kuni 2016 aasta 1. juulini. Sellisel juhul kannab asukohajärgne kohalik omavalitsus teates sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse. Taotluse vorm on kättesaadav eesti.ee veebilehel. Seda võimalust kasutades tuleb tasuda riigilõiv 10 eurot.
Lisainfo: https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/load_ja_registreeringud_1/kaubandus/kaubanduse_valdkonnas_tegeleva_ettevotja_majandustegevusteate_esitamine
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas müügiluba on vajalik, kui teen programmeerimistöid klientidele üle maailma?02.12.2015
Tere!
Asutan uut ettevõtet, mille peamine tegevusvaldkond on tellimustöödena tarkvara programmeerimine. Müük toimub veebilehe kaudu ning kliendid pärinevad üle maailma. Kas sellisel juhul tuleb ka enda tegevuse kohta taotleda kohalikult omavalitsuselt müügiluba?
Ette tänades!
Asutan uut ettevõtet, mille peamine tegevusvaldkond on tellimustöödena tarkvara programmeerimine. Müük toimub veebilehe kaudu ning kliendid pärinevad üle maailma. Kas sellisel juhul tuleb ka enda tegevuse kohta taotleda kohalikult omavalitsuselt müügiluba?
Ette tänades!
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas saada lahti ostetud osaühingust, mis pole tegevust alustanudki?25.11.2015
Soovin oma nimelt ära kirjutada sinna registreeritud täiesti puhta ja veel tegutsemata firma, mille ostsin, aga hiljem mõtlen, et milleks, ma ei ole veel valmis sellega toimetama, kuhu ma minema pean, mida tegema ja palju maksma, et see kirjutada? Kas selleks peab mul olemas olema ostja või ei? Või saab kuidagi lihtsalt sellest lahti ja kui ei, siis kumb on kallim, kas lahkumine lihtsalt, nn ära viskamine või ümber kirjutamine tuttava nimele?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee