Korteriomandiõigus

Ostsin korteri ühistuta majja, nüüd saabus mu e-mailile hooldustasude, majareservi, vee jne. arve. Arve koostajaks väidetavalt üks majaelanik. Maksma peaksin tema eraarvele. Kuidas toimida?

Tere,
Meie majas on 9 korterit, ühistut pole, kuulume korteriomanike ühisusse. Probleem on selles, et 4 aasta jooksul pole mitte ükski korteriomanik saanud mitte mingisugust ülevaadet maja reservfondist. Oleme palunud ka aastaaruannet, kuid alati on valitseva firma juhataja seejärel koosolekud ära jätnud või end välja vabandanud, et seekord pole või vaatame sügisel. Sügisel koosolekule ei ilmu, uue aasta alguses venitab kuni kevadeni ja kevadel siis ütleb taas, et vaatame sügisel. Majaelanikel on ju õigus teada kui palju on aastatega raha kogunenud ja mille peale raha kulunud? Mõtlen siinkohal just paberkandjal välja tooduna, mitte nii muuseas mainides, et nii palju on ja nii palju peaks olema.
Kas majavanemal on õigus näha, tutvuda ka nt valitseva firma poolt prügifirmaga sõlmitud lepinguga? Ka see tekitab paljudes küsimusi, sest prügi maksame inimeste arvu pealt, kuid viimase aastaga on majaelanike üldarv muutunud 10 inimese võrra ja prügi eest makstav summa on ikka sama.
Kuidas end kaitsta ja enda õiguste eest seista?

Põhjustasime veeuputuse kaudu kolmele korterile kahju. Need kolm korterit nõuavad kindlustusfirmade kaudu kahjude hüvitamist. Mind huvitabki see, et kas mul on õigus teada kui palju korterid kahjustada on saanud? Seni on ainult üks korter kutsunud korteri kahjustusi vaatama. Kuidas vältida olukorda, et mulle ka muude remonttööde kulusid kaela ei määritaks (mida korteri omanikud üritavad meie veeuputuse kahjuks ajada)? Kas mul oleks õigus nõuda korterite kahjude kohta tõendeid/ekspertiisi? Kui jah, siis kust seda oleks võimalik tellida? Veel huvitaks see, et mis oleks selle tagajärjed kui ma ei kirjuta kindlustusfirma nõudele alla, sest leian, et küsitakse ülemõistuse liiga palju?

Elan 8 korteriga majas, kus tegutseb korteriühistu. Viie korteri omanikud on kõrge kaugküttehinna tõttu oma korteritest radiaatorid eemaldanud ja ahjuküttele tagasi läinud (nii nagu maja algul ehitatud oli). Nende seas ka KÜ esinaine. Sinna ei saa vist enam midagi teha. Kolme korterisse jäi keskküte alles. Kuid ... keskkütte torud läbivad ka kahe ahiküttel korteri omanike keldribokse ja üldkeldri osa. Neid ei saanud läbi lõigata, sest sel juhul poleks olnud tagatud küte ülejäänud kolmele korterile. Keldriboksid on kokkuleppel määratud korterite juurde. Siit küsimused. Kas on seaduslik õigus nõuda neilt kahelt korteriomanikult mingi % ulatuses sooja kinnimaksmist?Kas ja kuidas ja millise tagasiulatuvusega on võimalik teha tasaarveldust hinnas, kui ülemine korter saab sooja alumist korterit läbivate torude kaudu? Kusjuures alumine elanik väidab, et tal pole neid torusid vaja ja ei maksa. Samas on torud isoleerimata ning tegelikkuses ta ju ikkagi kasutab sel moel keskkütet oma elamise soojendamiseks. Lisaks kütab tema korterit ka soe keldriboks tema korteri all.
Tänan vastuse eest.

Majal puudub korteriühistu. Pool majast kuulub ühele isikule (ülemise korruse kaks korterit) ja alumisel korruse kaks korterit, mis kuuluvad eraldi isikutele. Probleeme põhjustab ülemiste korterite omanik, kes rendib välja elupinda üürnikule. Üürnik korjab maja ümber ja üldkasutatavatesse ruumidesse ning hoovi prügi, hoovis asub vana kastauto, mis kuulub ülemisele omanikule, mille kast ja kabiin on üürniku poolt täis korjatud arvuti- ja elektroonilisi jäätmeid, kus narkomaanid jm asjast huvituvad neid jäätmeid hoovi laiali loobivad. Pidevalt vedeleb (ülemiste korterite poolikus remondi käigus ja ei tea kust kokku veetud kraami, prügikotte jm maja seinte ääres). Maja keldris hulguvad tundmatud isikud, kellele on ülemine omanik andnud loa seal viibida.
2.Teine ülemine korter (mis ei ole täielikult remonditud) on välja renditud noormehele, kellel on tugev alkoholiprobleem, kes suitsetab ja paneb ohtu hoone ja elanike turvalisuse ja rikub kodurahu. Tihti ööbib seal võõraid isikuid, kes tarbivad alkoholi.
Alumised kaks korterit on ostetud ülemiste korterite omaniku käest, kes siiani võimutseb halvas mõttes ja kellel terve omanikutunne puudub. Teda ei huvita suvel majaümbruse korrashoid (niitmine) ja talvel (lumerookimine), üldkasutatavate ruumide näiteks koridori puhtus.
Küsimus:
Kas on võimalik, meil kahel all elaval korteriomanikul kehtestada kodukord vm, mis reguleeriks majaelanike ja üürnike käitumist, mis oleks seadusega kehtiv või mõni muu võimalus sellest olukorrast välja tulla? Suusõnaliste märguannete peale ülemine omanik ei reageeri, põikleb, ei võta telefoni jne.
Olukord on muutunud talumatuks.

Tekkis olukord, kus ühistu juhatus tellis küttesüsteemide eksperdi minu (korteriomanik) korterisse ekspertiisi läbi viima ning teavitus selle kohta toimus e-posti teel 1 päev enne ekspertiisi toimumist, millele kohe ka vastasin, et kahjuks pole võimalik sellel ajal kodus olla ning küsisin eksperdi andmeid, et uus aeg kokku leppida. Sellele kirjale jäeti vastamata. Nüüd on minu kommunaalteenuste arvele lisatud kirje "Muud kulud" mille selgituseks telefoni teel öeldi: "eksperdi tasu keda ma sisse ei lasknud". Soov on ülejäänud kommunaalteenuste eest arve ära maksta, aga kardan, et osaliselt tasutud arve võrdub tasumata arvega ja minust tehakse võlgnik ning hakatakse ka intresse küsima võla eest. Ühistu uut arvet teha ei kavatse. Kuidas juhatust sundida mulle uut arvet või kinnituskirja tegema, et võlga ei teki kui tasun arve ilma selle "Muud kulud" reata?

Osad korteriomandi omanikud soovivad keldrikorrusel asuvasse kaasomandis olevasse ruumi (seni kasutamata) ehitada jõusaali. Olemas ka KÜ. Kas on vaja KÜ üldkoosoleku otsust, kaasomanike kokkulepet või piisab ka kaasomanike enamuse otsusest (AÕS § 72 lg 1)?

Meie majas on KÜ. Esitasin eelmise aasta septembris KÜ juhatusele kirjaliku avalduse e-maili teel, et taastataks trepikojas, kus elan, 1. ja 2. korruse vahel trepi turvapiire/käsipuu. Hetkel on seal ainult umbes 40 cm kõrgusel põrandast olev metallriba, seda ka umbes 40 cm pikkuses. Kuna mul on 4-aastane laps, kes tahab jala trepist alla minna, on selline "auk" trepi turvapiirdes ohtlik. Algul laps lausa paaniliselt kartis treppi ja olime sunnitud 2. korruselt liftiga alla sõitma, mis on absurd.
Peale avaldust "punuti" see auk veniva värvilise traadiga kinni. Kuid tänaseks päevaks on ka see värviline traat katki. Juhatus toob erinevaid ettekäändeid, miks pole see ära parandatud korrektselt. Olen sel aastal juba esitanud kaks avaldust. Muudkui lubatakse ja sinna see jääb. Hiljuti avastasin, et ohtlik on ka turvapiire 4. ja 5. korruse vahel, kus raudne turvapiire on ainult veel ühest keevitusest kinni. Seega suurema surve puhul võib lihtsalt lahti minna ja alla kukkuda. Vahemärkusena olgu öeldud, et maja on ehitatud aastal 1974 ja sellest ajast ka turvapiirded.
Mida ma saaks veel teha ja kuhu pöörduda, et ohtlikud olukorrad lahendatakse ja turvapiirded taastatakse/parandatakse?

Tere,
Meil on elumaja keldrikorrusel mitteeluruumid. Majas on korteriühistu. Üldkoosolek ei soovi teha ehitustöid, mis on vajalikud selleks, et keldrid oleksid kuivad (drenaaži rekonstrueerimine ja sillutisriba ehitamine). Keldrites selle tõttu on hallitus ja neid ei ole võimalik kasutada laona. KÜ aga võtab nende eest tasu - hooldus, haldus jne. Kas on olemas mingid kohtulahendid sarnase sisuga? Mis teha sellises situatsioonis?

Kas korteriühistul on õigus kommunaalteenuste eest sularahas tasumise korral küsida 1 euro teenustasu?
Kas see on seaduslik?