Korteriomandiõigus
Küsimus: Kuidas valitseda korterelamut, kui samal kinnistul on ka teine maja, mis on büroopindadena välja üüritud?31.01.2013
Maja (5 korteriomandit), milles ka mina korterit oman, jagab kinnistut teise kortermajaga (formaalselt on terve maja 1 korteriomand, kuid tegelikult büroopindadena välja üüritud). Ühist kinnistut puudutav on meil reguleeritud notariaalse kasutuskorraga.
Aastat 6 tagasi moodustasime 5 korteriga maja haldamiseks korteriühistu ja toimetasime rahulikult 2012. aasta lõpuni. Siis selgus juhatuse liikmete vahetamise käigus, et Linnakohus peab meie ühistu tegevust ebaseaduslikuks, kuna ühistut saab moodustada vaid kõikide kinnistul asuvate korteriomandite haldamiseks.
Hetkeseisuga oleme võtnud suuna ühistu likvideerimisele, kuna korterelamul ja faktiliselt büroohoonena tegutseval majal pole mõeldav tegutseda ühise korteriühistu egiidi all.
Minu küsimus on aga järgmine. Kui me korteriühistu likvideerimise järel soovime jätkata maja haldamist ühisusena, kuivõrd võib meie tegevust taaskord mõjutada teise maja olemasolu kinnistul? Või saame me ühisusena rahulikult toimetada, ilma, et peaksime oma maja haldamisse sundkorras kaasama teise maja omaniku?
Aastat 6 tagasi moodustasime 5 korteriga maja haldamiseks korteriühistu ja toimetasime rahulikult 2012. aasta lõpuni. Siis selgus juhatuse liikmete vahetamise käigus, et Linnakohus peab meie ühistu tegevust ebaseaduslikuks, kuna ühistut saab moodustada vaid kõikide kinnistul asuvate korteriomandite haldamiseks.
Hetkeseisuga oleme võtnud suuna ühistu likvideerimisele, kuna korterelamul ja faktiliselt büroohoonena tegutseval majal pole mõeldav tegutseda ühise korteriühistu egiidi all.
Minu küsimus on aga järgmine. Kui me korteriühistu likvideerimise järel soovime jätkata maja haldamist ühisusena, kuivõrd võib meie tegevust taaskord mõjutada teise maja olemasolu kinnistul? Või saame me ühisusena rahulikult toimetada, ilma, et peaksime oma maja haldamisse sundkorras kaasama teise maja omaniku?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seega ei muutu korteriühistu likvideerimisega Teie jaoks sisuliselt midagi - samal kinnisasjal asuva naabermaja korteriomanikega tuleb Teil jätkuvalt ka edaspidi arvestada.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida saaksin ette võtta, kui pärast ülemise korteri remonti kostab mulle kõik, mis naabrid üleval teevad?30.01.2013
Tere,
Ostsime korteri ja poole aasta pärast, kui kolisime sisse, tuli välja, et üleval korrusel elav perekond (tundub) tegi remondi (ma täpselt ei tea, kas enne meie ostu või peale seda kui me tegime ka remonti). Remondi käigus tundub, et nad võtsid vanad põrandad ära ja seoses sellega rikkusid korteri müra isolatsiooni, nüüd on kuulda, mida nemad räägivad, kõnnivad ja eriti kuulda, kui neil väike laps jookseb mööda korterit. Nendega rääkimisest kasu ei ole. Andke palun nõu, mida võib ette võtta, et olukorda parandada, muidu, kui need üleval naabrid on kodus, on meil korteris võimatu olla müra tõttu. Kas pean tegema mingi ekspertiisi ja kohtusse minema, kas tuleb sellest midagi ja kas see on ainukene võimalus?
Ette tänades
Ostsime korteri ja poole aasta pärast, kui kolisime sisse, tuli välja, et üleval korrusel elav perekond (tundub) tegi remondi (ma täpselt ei tea, kas enne meie ostu või peale seda kui me tegime ka remonti). Remondi käigus tundub, et nad võtsid vanad põrandad ära ja seoses sellega rikkusid korteri müra isolatsiooni, nüüd on kuulda, mida nemad räägivad, kõnnivad ja eriti kuulda, kui neil väike laps jookseb mööda korterit. Nendega rääkimisest kasu ei ole. Andke palun nõu, mida võib ette võtta, et olukorda parandada, muidu, kui need üleval naabrid on kodus, on meil korteris võimatu olla müra tõttu. Kas pean tegema mingi ekspertiisi ja kohtusse minema, kas tuleb sellest midagi ja kas see on ainukene võimalus?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Esmalt tuleks välja selgitada probleemi tehniline lahendus ning otsustada siis selle elluviimine korteriomanike üldkoosoleku kaudu.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu üldkoosoleku otsusega võib fassaadi renoveerimise käigus rõdud kinni ehitada?28.01.2013
Tere,
Loodan, et saan Teilt abi. Nimelt on korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsus kortermaja täielikuks renoveerimiseks (soojustus, torustik jne). Olen mõttega täielikult päri ja pooldan. Mure tuleb aga sellest, et majas on pooltel lodžad ja pooltel mitte (osadel kinni ehitatud ja osadel mitte). Ehk siis minu mõistes rõdu. Kuna soetasin endale kindla eesmärgiga rõduga korteri, siis tahan, et lodža jääks. KÜ aga kirjutab, et lodžad ehitatakse kinni. Kusjuures veel 3 klaasiga plastikaknaga. Minul aga on kõik aknad väga kallid puidust pakett-aknad. Kas KÜ-l on õigus minu lodža kinni ehitada kui ma selleks nõusolekut ei anna ning kas nad saavad siis korteri üldmulje sellega ära rikkuda, et kõik aknad on korteril ees väga korralikud aga lodžale pannakse ette plastikaken. Seda ka veel 3 klaasiga, kuigi kõik ülejäänud aknad on 2 klaasiga. Olen rõdu endale täielikult välja ehitanud (põrandad/seinad, kuid peale kinniehitamist oleks tegu laias laastus sahvriga, millega mul pole midagi peale hakata. Ühtlasi vaataksin ma köögist läbi kahe klaasi õue - praegune aken ning uus rõdule ette paigaldatav aken. Millised õigused on minul seda asja mõjutada?
Suured tänud Teile ette!
Loodan, et saan Teilt abi. Nimelt on korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsus kortermaja täielikuks renoveerimiseks (soojustus, torustik jne). Olen mõttega täielikult päri ja pooldan. Mure tuleb aga sellest, et majas on pooltel lodžad ja pooltel mitte (osadel kinni ehitatud ja osadel mitte). Ehk siis minu mõistes rõdu. Kuna soetasin endale kindla eesmärgiga rõduga korteri, siis tahan, et lodža jääks. KÜ aga kirjutab, et lodžad ehitatakse kinni. Kusjuures veel 3 klaasiga plastikaknaga. Minul aga on kõik aknad väga kallid puidust pakett-aknad. Kas KÜ-l on õigus minu lodža kinni ehitada kui ma selleks nõusolekut ei anna ning kas nad saavad siis korteri üldmulje sellega ära rikkuda, et kõik aknad on korteril ees väga korralikud aga lodžale pannakse ette plastikaken. Seda ka veel 3 klaasiga, kuigi kõik ülejäänud aknad on 2 klaasiga. Olen rõdu endale täielikult välja ehitanud (põrandad/seinad, kuid peale kinniehitamist oleks tegu laias laastus sahvriga, millega mul pole midagi peale hakata. Ühtlasi vaataksin ma köögist läbi kahe klaasi õue - praegune aken ning uus rõdule ette paigaldatav aken. Millised õigused on minul seda asja mõjutada?
Suured tänud Teile ette!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Olukorrale, kus Teie majas tegutsev korteriühistu kavandab ilma korteriomanike kokkulepet omamata ebaseaduslikke ehitustöid, on Teil võimalik reageerida kahel moel:
1. taotleda kohtult korteriühistu otsuste tühisuse tunnistamist;
2. keelduda ebaseaduslike ehitustööde eest nõutavate maksete tasumisest.
Ise soovitan esimest varianti, sest see on seotud väiksemate kuludega ning ka ilmselt vähem närvesööv, kuna korteriühistu ei ole jõudnud kohustuste võtmisega end "nurka mängida".
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha korteriomanikuga, kes maksab koristusteenuse eest vastavalt oma nö teenusega rahulolule?28.01.2013
KÜ üldkoosoleku otsusega on tellitud hoovi ja trepikoja koristus, kulu on jaotatud korteriomandi põhiselt. Üks KÜ liige keeldub regulaarselt koristusmaksete tegemisest või teeb neid osaliselt, viidates enda hinnangul puudulikule koristuskvaliteedile. KÜ juhatus on korteriomaniku ja koristusteenust pakkuva haldusettevõttega korduvalt asja arutanud. Koristuskvaliteedi üle nurisemine ei ole KÜ juhatuse arvates põhjendatud kui nt trepikojakoristus on elanike soovil tellitud 1x nädalas, ei saagi eeldada kõigi 7 päeva jooksul läikivaid põrandaid...
Nimetatud KÜ liige jätab regulaarselt koristusmakseid tasumata enese loodud absurdsel printsiibil "iga minu poolt leitud viga koristuskvaliteedis kahandab mu makset 25%". Kord on põrandapesu jätnud triibud, kord on lumevaal valesti lükatud...
Mis oleks KÜ juhatuse poolne samm puudulikest maksetest tingitud võla väljanõudmisel kui nö hea sõnaga ei ole midagi saavutatud. Kaalutud on näiteks maksekäsu kiirmenetluse avalduse tegemist.
Nimetatud KÜ liige jätab regulaarselt koristusmakseid tasumata enese loodud absurdsel printsiibil "iga minu poolt leitud viga koristuskvaliteedis kahandab mu makset 25%". Kord on põrandapesu jätnud triibud, kord on lumevaal valesti lükatud...
Mis oleks KÜ juhatuse poolne samm puudulikest maksetest tingitud võla väljanõudmisel kui nö hea sõnaga ei ole midagi saavutatud. Kaalutud on näiteks maksekäsu kiirmenetluse avalduse tegemist.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Mis puutub teenuse kvaliteeti, siis kaasomandi eseme korrashoiuga seotud küsimustes kehtib korteriühistus enamuse mitte üksiku korteriomaniku tahe.
Kui heaga korteriomanikult võlga kätte ei saa, siis jääb üle ainult kohtu abi.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas seaduslikult nõuda arendajalt, et ta maksaks ise oma tühjade korterite kütte eest?25.01.2013
Tere!
Elame 11 korteriga elamu-ärihoones, millest valmis ja ehitisregistris on vaid elamu osa (7 korterit). Ärihoone (3 korterit) on kasutusõiguseta (pole ehitisregistris) kuid seal on kasutuses üks korter, milles elatakse sees. Maja arendaja haldab arveid ja temale kuulub kahe maja peale kokku 5 korterit. Ta elab ka ise samas majas. Küsimus on küttearvete jaotamises. Oleme teinud korterühisuse. Probleem on ilmnenud küttearvete jaotamisega, millest ilmneb, et arendaja ei maksa ärihoones tühjalt olevate omandite eest ega jaga küttekulusid sealsetele pindadele, vaid küttekulud ja arved jaotuvad 8 korteri vahel. Meie teised korteriomanikud sellega nõus ei ole. Arendaja aga ei ole nõus maksma, kuigi ärihoones on plusskraadid ja toimub selge kütmine kasutusel oleva ühe korteri kaudu ja seinu läbivate torude kaudu. Mil moel on võimalik seaduslikult põhjendada, et korterite omanikuna on tal kohustus maksta ise oma kulusid tühjade korterite küttekulude eest ning mitte jaotada seda naabrite kanda?
Elame 11 korteriga elamu-ärihoones, millest valmis ja ehitisregistris on vaid elamu osa (7 korterit). Ärihoone (3 korterit) on kasutusõiguseta (pole ehitisregistris) kuid seal on kasutuses üks korter, milles elatakse sees. Maja arendaja haldab arveid ja temale kuulub kahe maja peale kokku 5 korterit. Ta elab ka ise samas majas. Küsimus on küttearvete jaotamises. Oleme teinud korterühisuse. Probleem on ilmnenud küttearvete jaotamisega, millest ilmneb, et arendaja ei maksa ärihoones tühjalt olevate omandite eest ega jaga küttekulusid sealsetele pindadele, vaid küttekulud ja arved jaotuvad 8 korteri vahel. Meie teised korteriomanikud sellega nõus ei ole. Arendaja aga ei ole nõus maksma, kuigi ärihoones on plusskraadid ja toimub selge kütmine kasutusel oleva ühe korteri kaudu ja seinu läbivate torude kaudu. Mil moel on võimalik seaduslikult põhjendada, et korterite omanikuna on tal kohustus maksta ise oma kulusid tühjade korterite küttekulude eest ning mitte jaotada seda naabrite kanda?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
säte, mis kohustab korteriomanikku tasuma küttekulude eest vastavalt oma omandi suurusele (sõltumata sellest, kas see on kasutusloaga) on korteriomandiseaduse § 13.
Teie kirjeldatud kujul on arendaja sisuliselt ühisuse valitseja rollis ning seda, kas tal lubatakse selles rollis ka edasi tegutseda, sõltub korteriomanike enda otsusest - soovi korral võivad nad valida endale ka uue valitseja.
Oluline on märkida, et korteriomandiseaduse § 19 lg 1 kohaselt on igal korteriomanikul talle kuuluvate korteriomandite arvust sõltumata üks hääl. Seega ei ole võimalik arendajal uue valitseja valimist takistada.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korterisisene veemõõtja on kaasomandi või reaalosana käsitletav?24.01.2013
Kas korterisisene veemõõtja on kaasomandi või reaalosana käsitletav? Kui jah, siis millele (§) tuginedes? Kui veemõõtja paigaldab korteriühistu liikmete ehk korteriomanike ühise raha eest, siis kas veemõõtja muutub seejärel automaatselt kaasomandiks? Kas ja mis tingimustel saavad korteriomanikud hääletada korterisisese veemõõtja kaasomandisse?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistu kulul paigaldatud veemõõtjate kaasomandi eseme osaks muutumisele leidub nii poolt- kui vastuargumente. Isiklikult kaldun pigem teise variandi kasuks otsustama, kuna nii olemuslikult kui õiguslikult ei ole veemõõtja olemasolu kaasomandi eseme valitsemisel oluline.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas katuse vahetamiseks, katuseakende ja vintskappide ehitamiseks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek? 21.01.2013
Tere,
meie majal on 10 korterit. Mina olen ühe korteri omanik ning ühistu juhatuse liige. Ühistu üldkoosolekul võtsime vastu otsuse hakata astuma vajalikke samme katuse renoveerimiseks. Hetkel on majal vana eterniitkatus ning see sajab mõnest kohast läbi. Kuna tegemist on majaga Tallinna miljööväärtuslikul alal, siis taotlesime linnavalitsusest ka projekteerimistingimused. Plaanime katuse vahetada valtspleki vastu. Kuna vahetamisele läheb katusekatte materjal, siis on vajalik ka ehitusprojekt. Lisaks soovivad II korruse korterid, mille juurde kuuluvad notariaalse kasutuskorra alusel nende kohal olevad pööninguosad, katuseaknaid. Sisehoovi poole jääva kahe korteri kohale lubati projekteerimistingimustes ka vintskapid ehitada.
Minu küsimus on järgmine - kas selleks, et vahetada katusekatte materjal, paigaldada katuseaknad ja vintskapid, on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek? Kas piisab enamus korteriomanike nõusolekust? Kas korteriomanike nõusolekut on vaja allkirjade näol katuse ehitusprojektile ja/või ka muudele dokumentidele? Nimelt nõustuvat üks I korruse korteriomanik ehitusprojektiga vaid siis, kui I korruse korteritele antakse kõik keldriboksid. Samas on kogu pööningu- ja keldriosa notariaalse kasutuskorra alusel ära jagatud juba 2011 aastal. Selle kasutuskorra kokkuleppe järgi kuulub igale korterile üks keldriboks ning iga II korruse korterile kuulub selle korteri kohale jääv pööninguosa.
Tänan vastuse eest,
ühistu juhatuse liige
meie majal on 10 korterit. Mina olen ühe korteri omanik ning ühistu juhatuse liige. Ühistu üldkoosolekul võtsime vastu otsuse hakata astuma vajalikke samme katuse renoveerimiseks. Hetkel on majal vana eterniitkatus ning see sajab mõnest kohast läbi. Kuna tegemist on majaga Tallinna miljööväärtuslikul alal, siis taotlesime linnavalitsusest ka projekteerimistingimused. Plaanime katuse vahetada valtspleki vastu. Kuna vahetamisele läheb katusekatte materjal, siis on vajalik ka ehitusprojekt. Lisaks soovivad II korruse korterid, mille juurde kuuluvad notariaalse kasutuskorra alusel nende kohal olevad pööninguosad, katuseaknaid. Sisehoovi poole jääva kahe korteri kohale lubati projekteerimistingimustes ka vintskapid ehitada.
Minu küsimus on järgmine - kas selleks, et vahetada katusekatte materjal, paigaldada katuseaknad ja vintskapid, on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek? Kas piisab enamus korteriomanike nõusolekust? Kas korteriomanike nõusolekut on vaja allkirjade näol katuse ehitusprojektile ja/või ka muudele dokumentidele? Nimelt nõustuvat üks I korruse korteriomanik ehitusprojektiga vaid siis, kui I korruse korteritele antakse kõik keldriboksid. Samas on kogu pööningu- ja keldriosa notariaalse kasutuskorra alusel ära jagatud juba 2011 aastal. Selle kasutuskorra kokkuleppe järgi kuulub igale korterile üks keldriboks ning iga II korruse korterile kuulub selle korteri kohale jääv pööninguosa.
Tänan vastuse eest,
ühistu juhatuse liige
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui korteriomanikud arutavad projektijärgse korterelamu osa korrashoiuga seotud küsimust, siis piisab otsusest, ning juhul, kui korteriomanikud kavandavad töid, millega kaasneb olemasoleva projekti muudatus, siis on selleks vajalik korteriomanike kokkulepe. Erandina lubavad korteriomandiseaduse § 15 lõige 6 punkt 6 ja korteriühistuseaduse §15¹ lõige 2 projekti muudatusega seotud küsimusi otsustukorras lahendada siis, kui tegu on nn. mõistlike tavakommunikatsioonide rajamisega või parandatakse selle läbi korterelamu heakorra taset.
Konkreetselt Teie näite puhul olen seisukohal, et katusekatte vahetuseks piisab korteriomanike otsusest ning katuseakende rajamiseks ja vintskappide rajamiseks on vajalik sõlmida kokkulepe.
Tervitades,
Andry Krass
Õigusteaduse magister
Küsimus: Kas korteriomanik peab oma korterisse lubama korteriühistu esindaja?20.01.2013
Tere,
Korteriühistu võttis vastu otsuse, et hakkavad pistelist kontrolli tegema ühes korteris, et kontrollida toasooja temperatuuri. Kontrolli on määratud teostama juhatuse esinaise poolt määratud isik.
Kas selleks on korteriühistul õigus? Ilma omaniku nõusolekuta siseneda tema korterisse?
Üldkoosolek võttis vastu otsuse: "Korter .., peab tagama kütteperioodil igapäevase toatemperatuuri +18 kraadi ja lubama pistelist kontrolli korteriühistu esinaise poolt määratud isikul."
Korteriühistu võttis vastu otsuse, et hakkavad pistelist kontrolli tegema ühes korteris, et kontrollida toasooja temperatuuri. Kontrolli on määratud teostama juhatuse esinaise poolt määratud isik.
Kas selleks on korteriühistul õigus? Ilma omaniku nõusolekuta siseneda tema korterisse?
Üldkoosolek võttis vastu otsuse: "Korter .., peab tagama kütteperioodil igapäevase toatemperatuuri +18 kraadi ja lubama pistelist kontrolli korteriühistu esinaise poolt määratud isikul."
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
kuna korteri nõuetekohasest madalam temperatuur kujutab ohtu kaasomandi eseme säilimisele ning suurendab teiste korteriomanike kulutusi, siis olen seisukohal, et korteriühistu toatemperatuuri kontrollimise õigus tuleneb korteriomandiseaduse paragrahv 21 lõige 1 punktist 2. Korteriomaniku talumiskohustus omakorda tuleneb sama seaduse paragrahv 11 lõige 1 punktist 2.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistul on õigus plommida korteris asuvat veemõõtjat?18.01.2013
Kas korteriühistu omab õigust korteriomaniku poolt paigaldatud korterisisest veemõõtjat plommida?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas enda eest seista kui ühistu soovib hakata kulusid arvestama korteripõhiselt mitte ruutmeetrite järgi?18.01.2013
Elan kenas renoveeritud 16 korteriga majas, kuhu ostsin korteri möödunud suvel. Olin siiani täiesti rahul majahalduri ja KÜ tegevusega. Eelmise aasta teises pooles toimus KÜ juhatuses väike muudatus, misjärel detsembris saadeti kõigile elanikele meilitsi küsitlus, mis puudutas kaasomandi kulutuste ümberjagamisi ja mõningate teenuseosutajate vahetumist.
Kokkuvõte küsitlusest esitati alles nüüd, millega sama-aegselt saadeti korteriomanikele ka juhatuse otsus. Otsustati kokku kutsuda üldkoosolek ja viia sisse muudatused põhikirjas (mis tulenesid küsitluse vastustest) - valdav enamus halduskulusid meie majas kuuluksid edaspidi korteripõhiselt maksustamisele (ja mitte m2-põhisele)!
Et olen siinkohal ühe väikseima korteri omanik (taolisi on vaid 2), soovin sellised muudatused ära hoida ning KÜ juhatuse tegevusele vastu astuda. Siin on üldjuhul ligi poole kuni kaks korda suuremad korterid, ja loogiline arvestus näitab, et nemad taolise otsuse tõttu ei kannata.
Ootan Teie asjatundlikke nõuandeid ja tänan ette!
Kokkuvõte küsitlusest esitati alles nüüd, millega sama-aegselt saadeti korteriomanikele ka juhatuse otsus. Otsustati kokku kutsuda üldkoosolek ja viia sisse muudatused põhikirjas (mis tulenesid küsitluse vastustest) - valdav enamus halduskulusid meie majas kuuluksid edaspidi korteripõhiselt maksustamisele (ja mitte m2-põhisele)!
Et olen siinkohal ühe väikseima korteri omanik (taolisi on vaid 2), soovin sellised muudatused ära hoida ning KÜ juhatuse tegevusele vastu astuda. Siin on üldjuhul ligi poole kuni kaks korda suuremad korterid, ja loogiline arvestus näitab, et nemad taolise otsuse tõttu ei kannata.
Ootan Teie asjatundlikke nõuandeid ja tänan ette!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kõige efektiivsem viis kirjeldatud olukorras oma õiguseid kaitsta on oma mittenõustumisest korteriühistu juhtkonnale teada anda, viidates sealjuures korteriomandiseaduse paragrahvile 13. Võimaliku korteriühistu juhtkonna vastuväite, et korteriomandiseadus korteriühistu puhul ei kehti, võite rahulikult tähelepanuta jätta, kui ebapädeva.
Samuti saate tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvile 32, mille kohaselt peavad juriidilise isiku liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Enamuse poolt vähemuselt nende omandi proportsionaalse suurusega võrreldes suurema haldustasu nõudmine läheb eelnimetatud hea usu põhimõttega vastuollu ning selline otsus ei kuulu täitmisele.
Tervitades,
Andry Krass
Õigusteaduse magister