Korteriomandiõigus

Korruselamus on 170 korterit. Tegutseb korteriühistu. Parkla rajamise projekti järgi on võimalus välja ehitada 81 parkimiskohta. Kes või mismoodi saab parkla rajamist rahastada, kui kõik korteriomanikud ei soovi ja ei ole huvitatud parkla väljaehitamisest? Kui need 81 kohta ehitavad välja 81 korteriomanikku, kas nemad saavad siis individuaalsed parkimiskohad? Parkla rajatakse kaasomandile.
Tänan vastuse eest!

Milline oleks korrektne tegutsemisviis, kui korteriühistu soovib tellida haldusteenust haldusfirmalt? Kas piisab ühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsusest või peab juhatus sõlmima ettevõttega lepingu?
Palun kas saaksite etappide kaupa lahti kirjutada õige tegutsemis korra.

Ostsin korterelamusse korteri. Saan aru, et korterile lisaks ostsin ka sinna juurde kuuluva mõttelise osa elamu üldkasutatavatest pindadest ja sh mõttelise osa elamu krundist? Krundile mul aga ligipääs puudub, kuna sinna pääsemiseks nõuab ühistu mult hoovivärava puldi ostmist ja autoparkimise eest tasumist. Mõistan, et hooviväravate puldi eest kohustub (st on mõistlik) iga autokasutaja tasuma, kuna väravate paigaldamine ja pult maksab ju raha, kuid kas ühistu (üldkoosolek) saab keelata mind kasutada enda korteriomandi juurde kuuluvat kaasomandi osa (krunti) ja seada selle kasutamisele rahalised piirangud?

Kas haldusfirmal on sellises situatsioonis õigus KÜS'i ja KÜ põhikirja sätteid eirata ja kehtestada kulude kandmise proportsioon näiteks majandusaastakava kinnitamisega?

Olen üsna kursis raamistikku kuuluvate seadustega (KOS v2 ja v3 eelnõu, KÜS, MTÜS, AÕS, TsÜS) ja ka mitme asjassepuutuva riigikohtu lahendiga (3-2-1-146-10 [p11-12] , 3-2-1-116-11 [p19,23], 3-2-1-52-12 [p12], 3-2-1-28-11 [p16]).

- Alates maja valmimisest on valitsemine olnud haldusfirma kätes -- vee, elektri ja kindlustuslepingud on sõlminud haldusfirma oma nimel ja omanikud on tasunud haldusfirma kaudu ka makseid.
- Mõned aastad peale ehitust on moodustatud korteriühistu, kuid valitsemist see üle võtnud pole.
- Vahepeal on vormistatud korterihoonestusõigused ümber korteriomanditeks.
- Mõned aastad tagasi leidis haldusfirma, et kahte valitsemisvormi konkureerivalt eksisteerida ei saa, kutsus kokku KÜ üldkoosoleku ja tegi ettepaneku KÜ likvideerida. Üldkoosolek otsustas ühistu lõpetada ja likvideerimise järgselt nimetada haldusfirma nende pakkumise alusel valitsejaks. Seega välistati lepingu sõlmimine KÜ ja haldusfirma vahel. Likvideerijateks valiti KÜ juhatuse liikmed, aga tegelikku kavatsust ühistu likvideerida kellegi polnud.
- Viimasel kuul on näiteks toimunud KÜ üldkoosolek, kus otsustati aastaaruande kinnitamine ja juhatuse liikme vahetamine. Samas korraldab haldusfirma koosolekut, mille päevakorra punktiks on majandusaastakava vastuvõtmine.

Tere!
Ostsin eelmise aasta kevadel kohtutäiturilt korteri. Terve eelmise aasta maksin alati õigeaegselt ära kõik haldusfirma poolt esitatud arved. Selle aasta esimesel arvel oli lisaks jooksvatele kuludele toodud välja eelmise korteriomaniku poolt varasematel aastatel kogunenud kommunaalteenuste võlg koos viivise ja inkassoteenusega. Tean, et mul on seaduse järgi kohustus tasuda võlg, mis tuli koos korteriga ostmisel kaasa. Kuna summa hulka oli arvatud ka eelmise omaniku suhtes osutatud inkassoteenus, küsisin arve esitanud haldusfirmast e-kirja teel väljavõtet, kus oleks eraldi välja toodud võla kogunemine, samuti viivise ja inkassoteenuse osa. Haldusfirma ei ole korduvatele kirjalikele ja telefoni teel pöördumistele adekvaatselt reageerinud, ainult nõuab summa tasumist ilma igasuguste selgitusteta. Kas neil on õiguslik alus mitte esitada mulle e-kirja (või digigoci) teel dokumente, mis puudutavad minu korteriomandit? Kuidas sundida neid mulle andmeid esitama? Kas saan viidata konkreetsele seadusepunktile, mis kohustaks neid minu poolt küsitud andmeid esitama? Elamus on KÜ, kuid uue elanikuna ei tea ma kahjuks, kes on selle esimees. Trepikojas oleval teadetahvlil tema kontakte ei ole. Muidu oleks ehk lootust KÜ esimehe käest vastavaid andmeid saada, juhul muidugi, kui temalgi neid on. Mida soovitate järgmiseks teha?
Tänan vastuse eest!

KÜ esitas võlgnikust korteriomaniku vastu hagi kohtusse. Vastavalt 2010.a. jõustunud kohtuotsusele on võlgnikul kohustus tasuda KÜ-le põhivõlg, viivised ja kohtukulud.
Kuna võlgnik kohtuotsust täitma ei asunud, esitas KÜ nõude täitmiseks täitmisavalduse kohtutäiturile. Lisaks KÜ-le algatas sama kohtutäituri juures laenumaksete võlgnevuse tõttu korteriomaniku vastu täitemenetlust ka pank (korteriomandile on seatud panga kasuks hüpoteek). Kohtutäitur müüb korteriomandit enampakkumise korras, kogu müügist saadav summa läheb panga nõude rahuldamiseks, uuel omanikul on aga KÜ-le võlgnevuse tasumise kohustus.
Kuid siinkohal väidab kohtutäitur, tsiteerin: "...kohtuotsusega tunnustatud nõue ei lähe üle uuele omanikule korteriühistuseaduse § 5`1 alusel ehk vähemalt Teie poolt teatatud summas sisalduvad kohtukulud ei saa üle minna uuele omanikule."
Kas on tõesti nii, et uus omanik on kohustatud KÜ-le maksma ainult põhivõla ja viivised, aga kohtukulud peab maksma endine omanik?
Samas on osa põhivõlast ja viivised ju ka kohtuotsusega tunnustatud nõuded, kas siis võib uus omanik ka nende maksmisest keelduda? Milline seadus (peale Korteriühistuseaduse) seda olukorda täpsemalt reguleerib?

Tere!
Avastasin, et korteris (täpsemalt esiku lagi) on saanud mingis koguses vett läbi lae paneeli, mis on jätnud tänaseks ebameeldiva kollaka laigu lakke. Kutsusin ühistu esimehe vaatama olukorda, tema väitis, et pööningul on kõik korras (elan viimasel korrusel), et tegemist on arvatavasti kanalisatsioonipüstaku torust tekkinud kontentsveega, mis on kuidagi voolanud paneelide vahele ja jätnud oma jälje korteri laes. Küsimus on nüüd selles, kes olukorra eest peaks vastutama, kindlustusfirmalt pole mõtet kahju sisse nõuda, kuna omavastutus on suurem kui kahju kõrvaldamine iseenesest maksaks. Kuna tegemist on paari aasta taguse remondiga korteris, siis kas mul on õigus nõuda antud kahju likvideerimine sisse KÜ-lt.

Viie korteriga korteriühistu võttis katuse renoveerimiseks pangalaenu, kaks korterit maksid oma summa koheselt ja kolmele korterile jäi viieks aastaks pangalaen. Kas korteriühistu võib võtta teist pangalaenu lisaks maja soojustamiseks. Kortermajas on ka pangalaenuga korterid. Sellisel juhul jääb korteriomanikul maksta kolm pangalaenu. Kuidas käituda?

Käesoleva aasta algusest alustanud korteriühistu ei saa seni maja hallanud elamuhoolduselt (EH) kätte kasutamata finantsvahendeid, tuues põhjenduseks, et see on võimalik üle anda koos elanike võlgadega. Mingeid läbirääkimisi EH võlgnike teemal arendada ei soovi. Põhimõtteliselt ei ole ühistul mõnede võlgnike vastu midagi. Nad on oma võlast teadlikud ja kindlasti varsti maksavad, kuid on teada, et osade võlgadega on seotud vaidlus (erimeelsus remondirahade arvutamisel aastal 2009), mida ühistu kuidagi lahendada ei saa. Seega küsimised: Kas EH on õigus külmutada kõik finants vahendid? Kas korteriühistul on kohustus üle võtta kõik võlad, sõltumata nende iseloomust?

Tere. Meil on 60 korteriga elamu, kus on ühesüsteemne küttesüsteem. Majahaldaja ainuisikuliselt ja suusõnaliselt lubas radiaatoritele ribisid korterites juurde lisada, kes kaebasid külma. Nüüd tahame küttesüsteemi tasakaalustada, aga need, kes ribisid juurde lisasid, ei ole sellega nõus, et neil ribisid vähendatakse. Tänades.